Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, 1(8)

2-06-15864 annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt on kostja elamuühistu (EÜ) Ridaküla 22 (likvideerimisel) liige ning vastavalt EÜ põhikirja p-le 3.3. kohustub täitma põhikirja nõudeid ja üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. Samuti kohustub kostja tasuma makseid ühistu juhtorgani poolt näidatud suuruses ja tähtajal. Põhikirja p 2.7. kohaselt on ühistu liikmelisus seotud osamaksuga, mille suurus oleneb liikme valdusesse antud eluruumi üldpinnas suurusest. EÜ 14. novembri 2004 üldkoosolekul võeti vastu otsused, millest koosneb maja haldamiseks ja igakuiseks hooldamiseks vajalik summa ning milline on nende jaotamise metoodika. Vastavalt eelnimetatud otsusele esitas juhatus igale ühistu liikmele arveid peale tarbitud soojusenergia jagamist, s.o iga kuu 10-ks kuupäevaks. Arvete tähtaegselt tasumata jätmisel kohustus ühistu liige tasuma viivist määras 0,2% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. EÜ üldkoosoleku otsused on kohustuslikud kõigile ühistu liikmetele. Hageja väitel on kostja jätnud tasumata arved soojusenergia tarbimise eest korteris, asukohaga xxx, perioodil oktoober 2004 kuni 01. aprill 2006. Seisuga 01. aprill 2006 moodustab kostja võlgnevus hagejale 9403,47 krooni ja seisuga 07. märts 2007 on kostja viiviste suuruseks 4030,99 krooni; viivist on arvestatud perioodi 26. oktoober 2004 kuni 07. märts 2006 eest. Hageja väitel on arved soojuse eest kostjale igakuiselt esitatud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 9403,47 krooni ja viivised summas 4030,99 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) põhikiri (t.l.-28-32); EÜ 14. novembri 2004 üldkoosoleku protokoll (t.l.-35-37, tõlge t.l.-38-40); võlgnevuse arvestus (t.l.-41); viivise arvestus (t.l.-42-43); hooneregistri tõend (t.l.-116-118); kostja avaldus (t.l.-119, 171, tõlge t.l.-172); EÜ 11. septembri 1998 üldkoosoleku protokoll ja EÜ liikmete nimekiri (t.l.-120-122); EÜ 08. oktoobri 1999 üldkoosoleku protokoll ja EÜ liikmete nimekiri (t.l.-123-125); soojusenergia ost-müügi leping lisadega (t.l.-126-133); teatis EÜ-le esitatud arvete kohta (t.l.-134); soojusenergia võlgnevuse teatis (t.l.-135); EÜ pangakonto väljavõte (t.l.-136-156); osaku ostu-müügi leping (t.l.-167, tõlge t.l.-168); EÜ 16. septembri 2007 üldkoosolekul kinnitatud põhikiri (t.l.-236-240). Kostja vastus Kohtule 04.septembril 2006 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu hageja nimetatud summaga, kuna soovib kontrollida hageja arvestusi võlgnevuse osas. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud viiviste arvestusega ning väidab, et viiviste arvestamisel tuleks lähtuda viivise määrast 0,07% ning et EÜ üldkoosoleku otsusega kehtestatud viivise määr 0,2% on ebaõiglane ja kostja ei nõustu sellega. Kostja nõustub tasuma tarbitud soojusenergia eest vabatahtlikult, kui hageja esitab kostjale dokumendid tarbitud soojusenergia eest võlgnevuse arvestamise kohta. Kohtule 29. oktoobril 2008 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei olnud ta võlgnevuse tekkimise perioodil korteri, asukohaga Ridaküla 22-6 Kohtla-Järve omanik ega ka EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) liige. Kostja viitab, et kinnistu Ridaküla 22 omanik oli 2(8)

2-06-15864 alates 01. septembrist 2003 EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel). Peale korteriomandite kinnistamist

2-06-15864 kinnitas samuti, et korter kuulus kostjale. Raha korteri osaku eest kandis tunnistaja üle V. Razina pangakontole. V. R. on kostja õde ning kostja andis nõusoleku raha maksmiseks V. R. kontole. Tunnistaja selgitab, et korteri osaku ostmisel oli juttu, et korteri osas on võlgnevused, kuid võlgnevuse suurust tunnistaja öelda ei oska. Endised omanikud pidid kõik kommunaalteenuste ja muud võlgnevused ära maksma 01. oktoobriks 2006. Peale seda kuupäeva tasus korteri kommunaalteenuste eest tunnistaja ise. Võlgnevustest oli juttu ka EÜ esimehega, kuid summa suurust tunnistaja ei tea. Maksmise osas selgitab tunnistaja, et ühistu arveid ei esitanud, oli raamat, mille alusel maksti kommunaalteenuste eest pangakontole. Raamatusse pandi kirja näidud ja seejärel arvestas raamatupidaja maksmisele kuuluva summa. Tunnistajale anti peale korterisse elama asumist uus raamat ning selles vanu võlgnevusi ei olnud märgitud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus soojusenergia eest summas 9403,47 krooni. Kohus tuvastas, et hageja on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) nime all 12. oktoobril 1998 (t.l.-205,230). EÜ lõpetamisotsus on vastu võetud liikmete üldkoosolekul 16. oktoobril 2007, kanne äriregistrisse tehtud 22. oktoobril 2007. Hageja väitel on kostja jätnud tasumata arved soojusenergia tarbimise eest korteris, asukohaga Ridaküla 22-6 Kohtla-Järve, perioodil oktoober 2004 kuni 01. aprill 2006. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 20 lg 1 ja lg 2 kohaselt, alates hooneühistuseaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastavate enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse hooneühistuseadust. Sellise juriidilise isiku põhikirja vastavusse viimist käesoleva seadusega võib nõuda iga asjaomase juriidilise isiku liige. Hooneühistuseadus jõustus 01. jaanuaril 2005 ning sellega kaotasid kehtivuse elamuühistu kohta käivad elamuseaduse vastavad sätted. Kohus jõuab järeldusele, et hageja viidatud perioodi osas kuulub vaidlusaluses õigussuhtes kohaldamisele alates oktoobrist 2004 kuni 31. detsembrini 2004 elamuseadus ning alates 01. jaanuarist 2005 kuni 01. aprillini 2006 hooneühistuseadus. Hageja väitel oli kostja EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) liige ning vastavalt EÜ põhikirja p-le

4(8)

2-06-15864 Kostja hageja nõuet ei tunnista ja esitab vastuväite, et ta ei olnud võlgnevuse tekkimise perioodil korteri, asukohaga xxx omanik ega ka EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) liige. Kostja viitab, et kinnistu Ridaküla 22 omanik oli alates 01. septembrist 2003 EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel). Peale korteriomandite kinnistamist 14. novembril 2007 oli korterite omanikuks endiselt EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) ning seetõttu korteriomand xxx kuulus EÜ-le Ridaküla 22 (likvideerimisel) kuni 14. aprillil 2008. Kostja väitel ei ole ta kunagi elanud korteris asukohaga xxx. Alates 1989. aastast on kostja olnud meremees ning Eestis viibinud aeg-ajalt, mil elas oma ema korteris aadressil xxx Kohtla-Järve. Kostja möönab, et korteris asukohaga xxx võis elada keegi tema sugulastest. Kohus nõustub hageja väitega, kostja on EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) liige ning tema suhtes kehtivad elamuühistu põhikirja nõuded ja juhtorganite otsused. Kohus tuvastas, et vastavalt hooneregistri tõendile (t.l.-117) on kostja korteri Ridaküla 22-6 omanik seisuga 12. november 1998; EÜ üldkoosoleku protokollidest (t.l.-120-122 ja t.l.-123-125) nähtub, et kostja on EÜ liikmete nimekirjas korteri nr 6 elanikuna. EÜ üldkoosolekute protokollid on koostatud 03. septembril 1998 (t.l.-120) ja 13. septembril 1999 (t.l.-123); kostja avalduse kohaselt (t.l.-119,171, tõlge t.l.-172) on kostja 14. augustil 2006 avaldanud EÜ-le Ridaküla 22 (likvideerimisel), et palub end välja arvata EÜ-st Ridaküla 22 (likvideerimisel) seoses korteri nr 6 müügiga; osaku 14. augusti 2006 ostu-müügi lepingust (t.l.-167, tõlge t.l.-168) selgub, et kostja on võõrandanud EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) osaku, mis andis korteri nr 6 kasutusõiguse, A.P.le; tunnistaja A.P. ütlustest (t.l.-256-257) selgub, et ta ostis EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) osaku 2006. aastal. Osaku müüs talle kostja. Ostu-müügi lepingule kirjutas alla kostja kinnitades, et korter kuulub talle. Korteri kuulumist kostjale kinnitas ka ühistu esimees. Kohus loeb tõendatuks, et kostja oli EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) liige vähemalt alates 03. septembrist 1998 kuni 14. augustini 2006 ning seega on alusetu kostja vastuväide, et ta ei olnud võlgnevuse tekkimise perioodil, s.o alates oktoobrist 2004 kuni 01. aprillini 2006, korteri, asukohaga xxx omanik ega ka EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) liige. Samuti on alusetu kostja vastuväide, et ta ei ole kunagi elanud korteris asukohaga Ridaküla 22-6 Kohtla-Järve ning et kinnistu Ridaküla 22 omanik oli alates 01. septembrist 2003 EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel). Elamuseaduse (ES) § 14 lg 1 kohaselt, elamuühistu (-kooperatiiv) on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist. Vastavalt ES § 16, elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel sätestatakse käesolevas seaduses ja elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirjas. Lähtuvalt HÜS § 2 lg 1, hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevad liikme õigused ja kohustused (edaspidi liikmesus) on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga. Kohus on seisukohal, et elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused elamuühistu ees ei sõltu asjaolust, et elamuühistu liige ei ole kasutatava korteri omanik või asjaolust, et elamuühistu liige ise eluruumi ei kasuta. Elamuühistu liikme kui elamuühistule omandiõiguse alusel kuuluva eluruumi valdaja õigused ja kohustused tekivad seoses elamuühistu liikmeks astumisega ning lõpevad osamaksu võõrandamisega või muul seadusega sätestatud juhul. 5(8)

2-06-15864

Kostja möönab, et korteris asukohaga xxx, võis elada keegi tema sugulastest. Vastavalt ES § 19, elamuühistu (-kooperatiivi) liige, samuti käesoleva seaduse § 18 1. lõikes nimetatud eluruumi üürnik võib temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete vastastikusel kokkuleppel lubada tema kasutuses olevas eluruumis ajutiselt elada teistel isikutel (ajutistel elanikel). Asjaolu, et eluruumi otseseks valdajaks oli kostja sugulane (ajutine elanik), ei lõpeta kostja õigusi või kohustusi elamuühistu ees. Kohus leiab, et kostja kui EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) liikme suhtes kehtivad elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel, mis on sätestatud elamuseaduses ja elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirjas ning hooneühistuseaduses. Hageja väitel moodustab kostja võlgnevus hagejale soojusenergia eest seisuga 01. aprill 2006 kokku 9403,47 krooni. EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) põhikirja (kehtiv alates 03. septembrist 1998 kuni 16. oktoobrini 2007 – t.l.-230) p 3.3. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja nõudeid ja ühistu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid ning õigeaegselt tasuma makseid ühistu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal. Lähtuvalt HÜS § 13 lg 1, hooneühistu liige on kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. /---/. EÜ Ridaküla 22 (likvideerimisel) üldkoosoleku otsusega 14. novembrist 2004 (t.l.-35-37, tõlge t.l.38-40) määrati kindlaks soojusenergia majasisese jaotamise kord, mille kohaselt jaotati soojusenergia korterite vahel vastavalt iga korteri ruutmeetrite arvule. Kostja osas tehtud soojusenergia tasu ja laekumise arvestusest (t.l.-41) selgub, et kostjal on soojusenergia eest elamuühistule tasumata kokku 9403, 47 krooni. Kostja nimetatud summa arvestuse osas on esitanud erinevaid seisukohti. Vastuses hagiavaldusele (t.l.-50) on kostja nõustunud tasuma tarbitud soojusenergia eest, kui hageja esitab talle soojusenergia tarbimist ja sellest tulenevat võlgnevuse arvestust kajastavad dokumendid. Istungil on väitnud, et ta on kõik võlgnevused tasunud, kuid tal ei ole sellekohaseid tõendeid. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on perioodil alates oktoobrist 2004 kuni 01. aprillini 2006 hagejale tasumata soojusenergia eest kokku 9403,47 krooni. Kostja nimetatud summa tasumise kohta tõendeid esitanud ei ole. Kostja on esitanud vastuväite, et vastavalt EÜ põhikirja p-le 3.5. on osamaksu võõrandanud liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus ühistu ees üle läinud osamaksu omandajale. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja võlgnevus soojusenergia eest on põhikirja alusel üle läinud korteri osaku omandajale. Lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 1 ja lg 2, kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. 6(8)

2-06-15864 Kohustuste ülevõtmine eeldab lepingut, mille üheks pooleks on kindlasti kohustuse ülevõtja, s.t et kohustuse ülevõtmiseks peab olema ülevõtja vastav selgelt väljendatud ja vormikohane tahteavaldus ehk nõusolek kohustuse ülevõtmiseks. Kohus asub seisukohale, et kuna seadus põhikirja alusel kohustuse ülemineku võimalust ette ei näe ja et seadus on oma õigusjõult kõrgemalseisev akt võrreldes põhikirjaga, siis ei ole põhikirjaga võimalik kohustada kolmandat isikut üle võtma võlgniku kohustust. Kohus ei tuvastanud, et kostja ja korteri nr 6 omandaja vahel oleks sõlmitud leping EÜ liikmelisusest tulenevate kohustuste üleandmiseks ning seetõttu on ka kostja väide alusetu. Kostja on viidanud ka asjaolule, et korteromandi tasuta üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu (t.l.-222-229) p-s 2.2.10. on hageja avaldanud, et kõik lepingu esemega seotud maksud on tasutud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei olnud nimetatud lepingu pooleks ja seega ei saa korteromandi tasuta üleandmise leping ja asjaõigusleping tekitada, muuta või lõpetada kostja kohustusi. Kohus leiab, et kostja võlgneb hagejale soojusenergia eest 9403,47 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust jättes tasumata soojusenergia eest perioodil alates oktoobrist 2004 kuni 01. aprillini 2006 summas 9403,47 krooni ja seega on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist nimetatud summa ulatuses. Hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 9403,47 krooni. Hageja tõend - viivise arvestus (t.l.-42-43) - ei ole asjassepuutuv, kuna hageja loobus viivise nõudest; tõend - EÜ 16. septembri 2007 üldkoosolekul kinnitatud põhikiri (t.l.-236-240) – ei ole asjassepuutuv, kuna kajastab hilisemat perioodi võrreldes hageja nõudes märgituga; tõendid soojusenergia ostu-müügi leping lisadega (t.l.-126-133), teatis EÜ-le esitatud arvete kohta (t.l.134), soojusenergia võlgnevuse teatis (t.l.-135) – ei ole asjassepuutuvad, kuna kajastavad hageja ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid, mis ei puutu käesolevasse hagisse. Hageja tõend - EÜ pangakonto väljavõte (t.l.-136-156) – ei ole usaldusväärne, kuna sellega soovib hageja tõendada negatiivset asjaolu, et kostja ei ole tasunud soojusenergia eest. Hageja on selgitanud, et korteriomanik tasus arvestatud summa kassasse (t.l.-278), tunnistaja on aga andnud ütlusi, et maksed tasuti hageja pangakontole. Seega ei saa pangakonto väljavõtte alusel üheselt väita, et kostja arveid tasunud ei ole, kuna ta võis maksta raha ka kassasse. Kostja tõendid - maa ostu-müügi leping lisadega (t.l.-203-208) ja kinnistamisotsus lisadega (t.l.209-220) ei ole asjakohased, kuna puudub vaidlus korteri omandiõiguse üle. Pooled ei vaidle, et korter nr 6 omand kuulus kuni korteriomandi üleandmiseni hagejale. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 7(8)

2-06-15864 Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus summas 9403,47 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Hagihind on seega määratud hageja nõude suurusega, s.o 9403,47 krooni.

Evi Kool Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.