2-06-13797 AS Espak hagi Oleg Kuzmini vastu käenduslepingu kehtivuse tuvastamiseks ning põhivõla 478 178,65 krooni ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oleg Kuzmini apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Espak (registrikood 10077564, asukoht Viadukti tee 42, 11313, Tallinn), esindaja Tõnu Metsäär Kostja Oleg Kuzmin (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxx xxxxx) 478 178,65 krooni
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.oktoobri 2008 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Maakohtus kantud menetluskuludest jääb 57,36% kostja Oleg Kuzmini kanda ja 42,64% hageja AS Espak kanda.
Kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kostja Oleg Kuzmini kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.AS Espak esitas 31.05.2006 hagi SCE Ehitus OÜ ja Oleg Kuzmini vastu, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõla 478 178,65 krooni ja viivise 131 394,50 krooni ning alates 01.06.2006 viivise 0,025% päevas. Hageja esitas 08.03.2007 hagiavalduse täienduse, milles palus tuvastada 05.09.2005 käenduslepingu kehtivus ja mõista Oleg Kuzminilt võlgnevus välja. Maakohus jättis 06.09.2007 määrusega hagi VL-R Building OÜ (endine ärinimi SCE Ehitus OÜ) vastu läbi vaatamata seoses viimase pankroti väljakuulutamisega. Hageja suurendas 14.04.2008 viivisenõuet, paludes 09.04.2008 seisuga kostjalt välja mõista viivise 393 504,80 krooni.
2.Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja SCE Ehitus OÜ 05.09.2005 lepingu nr HL24921, mille alusel viimane ostis hagejalt erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. SCE Ehitus OÜ oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ja võlgneb saadud kaupade eest 478 178,65 krooni. Maksmisega viivitamise korral kohustus ostja lepingu p 9 kohaselt tasuma viivist 0,15% päevas. Vastavalt 05.09.2005 käenduslepingule kohustus kostja käendajana vastutama SCE Ehitus OÜ-ga solidaarselt hageja ees SCE Ehitus OÜ kohustuste täitmise eest.
3.Hageja on veendunud, et kostja sai või vähemalt pidi aru saama, et ta käendab nimelt SCE Ehitus OÜ võlgu. Kostja on SCE Grupp OÜ ainuomanik ja juhatuse liige ning SCE Ehitus OÜ ainuomanik on omakorda SCE Grupp OÜ. Nimetatud osaühingud asuvad ühel aadressil ning nende rekvisiitidega firmaplangid on kujundatud identselt. SCE Grupp OÜ on garanteerinud hagejale SCE Ehitus OÜ võlgu. Kostja suhtles hagejaga mõlema äriühingu esindajana, sh ka kauba tellimisel SCE Ehitus OÜ-le. Kostja väite, et ta soovis tegelikult käendada hoopiski SCE Grupp OÜ võlgu, lükkab ümber ka asjaolu, et vastava sisuga käendus on antud juba 29.04.2004 käenduslepinguga. Hageja on kostjaga kogu nendevahelise koostöö kestel vahendanud suulist ja kirjalikku teavet üksnes eesti keeles. Kostja kinnitas käenduslepingus, et ta on tutvunud lepinguga ja on aru saanud temale pandud kohustustest.
4.Kostja ei tõendanud, et käendusleping allkirjastati 03.03.2006. Isegi eeldusel, et kostja allkirjastas lepingu tegelikult 03.03.2006, ei muudaks see kuidagi kostja kohustust vastutada lepingust nr HL24921 tulenevate SCE Ehitus OÜ kohustuste kohase täitmise eest. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et seoses 03.03.2006 võlatunnistuse allkirjastamisega muutus müügilepingust nr HL24921 tulenev kohustus ja seda tagav kostja käendus olematuks, asendudes uue võlasuhtega, kuivõrd pooled olevat tookord sõlminud kompromissi. Võlatunnistus ning kompromiss on erinevad õiguslikud mõisted. Hageja ei ole oma nõudest kostja vastu loobunud. Mistahes uut võlakohustust ehk kompromissi pooled 03.03.2006 ei allkirjastanud. Kostja vastus
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja esitas 21.07.2006 hagejale avalduse käenduslepingu tühistamiseks, sest käendusleping on sõlmitud olulise eksimuse mõjul. Käendusleping allkirjastati hageja kontoris 03.03.2006, kui toimus poolte vahel nõupidamine seoses SCE Grupp OÜ võlaga ning hageja juhatuse liige I. P. tõstatas ka küsimuse nõudest SCE Ehitus OÜ vastu. Nõupidamisel jõuti kokkuleppele, et kostja allkirjastab
võlatunnistuse SCE Grupp OÜ nimelt ja edastab dokumendid seoses SCE Ehitus OÜ võlaga läbivaatamiseks selle juhatuse liikmele J. L.. I. P. esitas kostjale korraga osaliselt edasiandmiseks ja osaliselt allkirjastamiseks paki dokumente. Arvestades kostjale avaldatud survet dokumentide koheseks ja kiireks allkirjastamiseks pankrotiavalduse esitamise ähvardusel, siis ta allkirjastas mehhaaniliselt kõik dokumendid, mida I. P. käskis. Seejuures ei teadnud kostja, et I. P. esitas allkirjastamiseks dokumente ka seoses SCE Ehitus OÜ-ga. Kõik allkirjastatud dokumendid olid eestikeelsed, mida kostja loeb väga halvasti. Käenduslepingu tegelikust sisust sai kostja teada pärast hagi esitamist. Seega puudub tema tahteavaldus SCE Ehitus OÜ võlgade käendamiseks. Kostja oli SCE Grupp OÜ juhatuse liikmena teadlik SCE Ehitus OÜ olemasolust, kuid tal isiklikult puudus viimasega igasugune side.
6.Kostja leidis ka, et käendus on igal juhul lõppenud. 03.03.2006 hageja ja SCE Ehitus OÜ vahel allkirjastatud võlatunnistusega kohustus võlgnik tasuma ostumüügilepingust nr HL24921 tuleneva võla hiljemalt 03.03.2007. Kostja hinnangul on tegemist kompromisslepinguga. Kuna ostu-müügilepingust tulenevad nõuded lõppesid 03.03.2006 võlatunnistuse sõlmimisega, siis on pooltevaheline käendusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 153 lg 1 p 1 alusel lõppenud. Hageja poolt taotletud suuruses hagi rahuldamine on välistatud ka seetõttu, et käenduslepingus on sätestatud maksimumsummana 500 000 krooni. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 478 178,65 krooni ja viivisena 21 821,35 krooni
8.Vaidlust ei olnud põhivõla suuruse üle. Asjaolu, et ostu-müügilepingust nr HL24921 tulenenud võlanõue SCE Ehitus OÜ vastu on tagatud kostja käendusega, järeldub 05.09.2005 sõlmitud käenduslepingust. Käenduslepingu alusel tekib võlasuhe, mille sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Antud juhul on kostja käendus piiratud 500 000 krooniga. Poolte vahel on vaidlus käenduslepingu kehtivuse üle. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg-st 1 ei ole mitte igasugune eksimus tehingu kehtetuse alus, vaid selleks on ainult oluline eksimus. Asja materjalidest nähtuvalt SCE Grupp OÜ, mille üks juhatuse liige on kostja, on OÜ SCE Ehitus osanik. Nimetatud osaühingud asusid kuni 13.10.2006 ühel aadressil, nende rekvisiitidega firmaplangid olid identsed ning e-posti ja veebilehe aadressid kattuvad. Nimetatud asjaolu annab alust järeldada seost osaühingute vahel. Seose olemasolu kinnitab ka SCE Grupp OÜ tahe garanteerida hagejale SCE Ehitus OÜ võlgu, mis nähtub 01.09.2005 garantiikirjast nr 0113GK. Hagejaga suhtles kostja mõlema äriühingu esindajana, sh kauba tellijana SCE Ehitus OÜ-le. Asjaolu, et mõnikord oli SCE Grupp OÜ-l ja SCE Ehitus OÜ-l ühiseid objekte ning et viimane oli 2005.a. ja 2006.a. raskes majanduslikus seisus, avaldas kostja 19.09.2008 kohtuistungil. Eelnevat arvestades asus kohus seisukohale, et tõendamist ei leidnud kostja vastuväide, et temal puudus igasugune seos SCE Ehitus OÜ-ga. Asjas kogutud tõendid annavad piisava aluse järeldusteks, et kostjal oli või pidi olema huvi SCE Ehitus OÜ tegevuse suhtes, arvestades muuhulgas asjaolu, et SCE Grupp OÜ-l SCE Grupp ja OÜ-l oli ühine majandushuvi ühiste projektide näol. Seega ei ole millegagi välistatud kostja tahe käendada SCE Ehitus OÜ võlgasid. Igati mõistlik on sellise tahte olemasolu eeldada, liiati kui SCE Ehitus OÜ oli majanduslikult raskes olukorras ja majandustegevuse jätkamiseks oli vajalik hankida kaupu, mida hageja müüs. Eeltoodut arvestades ei ole tõsiseltvõetav kostja väide, et ta soovis 03.03.2006 käendada hoopiski SCE Grupp OÜ võlgasid, pealegi kui kostja oli juba 2004.a
sõlminud käenduslepingu SCE Grupp OÜ kohustuste tagamiseks. Kohus pidas paljasõnaliseks kostja väidet, et hageja soovis sõlmida uut käenduslepingut, sest varasem käendus oli tarbijakäendus ja seega tühine. Ainuosanikust juhatuse liikme käendus osaühingu kohustuste täitmise suhtes ei ole käsitletav tarbijakäendusena VÕS § 143 lg 1 tähenduses, sest käendajaks ei ole tarbija VÕS § 34 mõttes, vaid äriühingu juhtorgani liige, kellel on valitsev mõju äriühingu üle. Kuna kostja ei ole tarbija, siis vastutab ta käendajana VÕS § 142 mõttes. Seega puudus hagejal igasugune vajadus kostjaga 03.03.2006 uue käenduslepingu sõlmimiseks. Tõendamist ei leidnud ka kostja väide, et ta loeb halvasti eesti keelt ega valda juriidilist spetsiifikat. Asjas esitatud ja kostja poolt allkirjastatud dokumendid on kõik eestikeelsed ja millestki ei järeldu, et nende sisu oleks olnud kostjale arusaamatu. Eeltoodut toetab ka asjaolu, et kostja ei vajanud menetluse alguses tõlgi abi.
9.Vaidlusalune käendusleping on poolte poolt allkirjastatud ja varustatud ka kostja omakäelise märkega 05.09.2005 kuupäeva kohta. Usaldusväärset tõendamist ei leidnud kostja väide, et vaidlusalune käendusleping sõlmiti ilmselt ekslikult 03.03.2006 hageja kontoris. Ei ole välistatud, et pooled võisid kohtuda hageja kontoris 03.03.2006 nõupidamise eesmärgil, kus kostja muuhulgas allkirjastas paki dokumente, kuid see asjaolu ei kinnita piisavalt kostja väidet, et ta allkirjastas sel kuupäeval ekslikult vaidlusaluse 05.09.2005 käenduslepingu. Tunnistaja K. T.i ütlustega ei leidnud tõendamist kostja väide, et K. T. tegeles dokumentide ettevalmistamisega ja viibis kõnealusel ajal dokumentide allkirjastamise juures. Kui ka lähtuda kostja väitest, et leping allkirjastati 03.03.2006, siis on ebatõenäoline, et kostja ilma mingite võlausaldajapoolsete asjakohaste lisaselgitusteta kirjutaks lepingule sõlmimise kuupäevaks hoopiski 05.09.2005, seejuures huvi tundmata lepingu sisu vastu. Ja kui ta kirjutaski 03.03.2006 lepingu allakirjutamise päevaks 05.09.2005, siis tuleb eeldada, et ta pidi aru saama, et ta kirjutas alla nimelt vaidlusalusele käenduslepingule. Kui kostja tahe oligi tõepoolest suunatud SCE Grupp OÜ võlgade käendamisele ja ta ekslikult kirjutas alla SCE Ehitus OÜ võlgade käendusele, siis oli tal ometi võimalus allakirjutatud dokumendiga tutvuda. Kostja enda riskina on käsitletav see, et ta väidetavalt ei tutvunud allakirjutatud dokumentidega. Iseenesest on õige hageja väide, et olulist tähtsust ei oma lepingu allakirjutamise kuupäev. Eelnevat arvestades ei esine kohtu hinnangul asjaolusid, millised annaksid piisavat alust järeldada, et kostjal puudus OÜ-ga SCE Ehitus seotud tegelikest asjaoludest ettekujutus, mille tõttu on käendusleping sõlmitud olulise eksimuse mõjul. Tõendamist ei leidnud TsÜS § 92 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldused. Kostja eksimusse jätmine hageja poolt ei tule kuidagi kõne all ka siis, kui käendusleping olekski sõlmitud 03.03.2006, sest kostja sai dokumendid pärast allakirjutamist enda valdusesse. Asja kohtuliku menetluse käigus leidis tuvastamist 05.09.2005 käenduslepingu kehtivus.
10.Kohus nõustus hageja seisukohaga, et 03.03.2006.a. võlatunnistuse näol on tegemist dokumendiga, milles tunnistatakse nimelt varasemat võlga 478 170,95 krooni, mis tuleneb käenduse aluseks olevast ostu-müügilepingust HL24921. Võlausaldaja ei kinnita, et poolte tahe oleks olnud suunatud uue iseseisva kohustuse loomisele sh kompromisslepingu sõlmimisele (VÕS § 578). Seega tuleb lähtuda sellest, et kõnealuse dokumendi näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis võlgniku kohustust võlausaldaja ees ei lõpetanud. Kuivõrd 05.09.2005 käendusega tagatud müügilepingust tulenev võlakohustus ei lõppenud, ei ole lõppenud ka kostja käendus.
11.Kohus leidis, et viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Kostja viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud, kuid rõhutas, et tema vastutus käenduslepingu järgi on piiratud 500 000 krooniga. Kohus nõustus kostjaga ja sellest tulenevalt on hageja viivisenõue põhjendatud 21 821,35 krooni ulatuses.
Apellatsioonkaebuse põhjendused
12.Kostja palus kohtuotsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata täies ulatuses.
13.Kostja esitas 06.09.2007 menetlusdokumendis kohtule taotluse kuulata tunnistajana üle J. L., kes oleks saanud anda ütlusi selle kohta, kuidas hageja esindaja nõudis 2006.a märtsis allkirju võlatunnistusele ja käenduslepingule ning et kostja andis talle üle ka vaidlusaluste käenduslepingute projektid. Nimetatud asjaolu oli oluline seetõttu, et tõendada nende dokumentide koostamise ja allkirjastamise aega ning hageja esindaja äärmiselt ultimatiivset survet dokumentide allkirjastamiseks. Maakohus on nimetatud taotluse rahuldamata jätmisega oluliselt rikkunud menetlusnormi, kuna on jätnud kostja ilma võimalusest tõendada oma vastuväiteid muuhulgas tunnistaja ütlustega.
14.Maakohus on segamini ajanud ja alusetult samastanud juriidilise isiku SCE Grupp OÜ kui SCE Ehitus OÜ emaettevõtte ning füüsilisest isikust kostja. Kostja ei vaidle vastu, et ta oli SCE Grupp OÜ juhatuse liikmena teadlik SCE Ehitus OÜ olemasolust, kuid tal isiklikult puudus igasugune side SCE Ehitus OÜ-ga. Kostja ei tegelenud SCE Ehitus OÜ majandustegevuse igapäevase juhtimisega, seega ei olnud ta kursis ka konkreetsete finantsnäitajatega. Usutav ei ole maakohtu loogika, et emaettevõtte juhatuse liige on sajaprotsendiliselt kursis tütarettevõtte majandusnäitajate ja tegevusega. Ühised ehitusobjektid ei tõenda, et kostja isiklikult sooviks käendada SCE Ehitus OÜ võlgu. Tõendamata on kohtu seisukoht, et hagejaga suhtles kostja mõlema äriühingu esindajana. Hageja ei ole nimetatud väidet tõendanud ning kostja ei ole seda omaks võtnud. Veel jääb arusaamatuks, millised on need asjas kogutud tõendid, mis annavad piisava aluse järeldusteks, et kostjal oli või pidi olema huvi SCE Ehitus OÜ tegevuse suhtes ning välistatud ei ole kostja tahe käendada SCE Ehitus OÜ võlgasid. Kostja soovis hageja poolt 03.03.2006 esitatud dokumentidega tutvuda ja konsulteerida juristidega, kuid I. P. andis ultimaatumi, et dokumendid tuleb allkirjastada viivitamatult sealsamas hageja kontoris või esitatakse pankrotiavaldus mõlema ettevõtte vastu. Üksnes seetõttu nõustus kostja allkirjastama dokumendid seoses SCE Grupp OÜ-ga, kuid mitte SCE Ehitus OÜ-ga. Seega sisuliselt muutis I. P. dokumentidega tutvumise kostjale võimatuks. Kõik kostja menetlusdokumendid on koostatud professionaalsete õigusabiteenuste osutajate poolt ning kostjale tõlgitud vene keelde. Kostja ei vajanud menetluse alguses tõlgi abi korraldavatel istungitel, kus asja sisuliselt ei arutatud. Meelevaldne on järeldada sellest, et kostja valdab heal tasemel eesti keelt. Kostja saab aru eesti keele lihtsamatest väljenditest. Kostja ilmselt allkirjastas muude dokumentide hulgas mehhaaniliselt ka tühistatava käenduslepingu. Kõik dokumendid olid eestikeelsed ning seetõttu tugines kostja nende allkirjastamisel I. P. poolt antud selgitustele dokumentide sisu kohta ja oli veendunud, et need puudutavad SCE Grupp OÜ võlga. Kostja tahteavaldus SCE Ehitus OÜ võlgade käendamiseks puudub. Eeltoodu alusel on käendusleping sõlmitud olulise eksimuse mõjul.
15.Tähtsust ei oma, millise õigusliku hinnangu annab kohus 2004.a käenduslepingule, kuna see ei ole arutamise objektiks. Oluline on, kuidas käsitlesid seda pooled ja eriti I. P.. Just viimase väide oli, et hageja soovib käenduslepingut uuesti vormistada, kuna 2004.a leping olevat tühine. Hageja poolt esitatud SCE Grupp OÜ nõuete käenduslepingus maksimumsummat ei ole sätestatud, mistõttu on tegemist VÕS § 143
lg 2 järgi tühise lepinguga. See oli I. P. põhjendus ja ilmselt sellest oli tingitud ka tema paanika seoses SCE Grupp OÜ ja SCE Ehitus OÜ võlgadega ning ultimatiivse nõudega nende osas uued kokkulepped vormistada. Seda tõendab ka asjaolu, et käesolevas asjas nõude aluseks oleval käenduslepingul on käenduslepingu summaks märgitud 500 000 krooni.
16.Kostja jääb seisukohale, et käendusleping allkirjastati 03.03.2006, mitte 05.09.2005. Kohus ei võimaldanud selle tõendamiseks üle kuulata J. L.i. Samuti on kohus jätnud arvestamata 20.04.2006 e-kirja, milles on viidatud viimati kaasa antud dokumentidele. Ka see näitab, et pigem räägiti siis 03.03.2006, mitte 2005.a septembris kaasa antud dokumentidest. Samuti on vastuoluline kohtu seiskoht, et ühest küljest oli SCE Ehitus OÜ 2005.a raskes majanduslikus seisus ning teisest küljest järeldus, et käendusleping sõlmiti 05.09.2005. Sellisel juhul jääb arusaamatuks, miks sõlmis hageja müügilepingu raskustes oleva äriühinguga. SCE Ehitus OÜ makseraskused tekkisid alles 2006.a ning siit on loogiline järeldada, et hageja soovis nende ilmnemisel leida lisatagatisi. 05.09.2005 on aga müügilepingu sõlmimise kuupäev, mille I. P. käskis kirjutada. Kostja esitas kohtule hageja ja J. L. vahelise käenduslepingu projekti ning hageja ja Andrei Zavarzini vahelise käenduslepingu projekti. Mõlemad projektid olid I. P. poolt eelnevalt täidetud kuupäevaga 05.09.2005, kuigi kostjale anti need edastamiseks 03.03.2006. Ei ole usutav, et kui hageja nõudis lisatagatist kohe müügilepingu sõlmimisel OÜ-ga (05.09.2005), siis ta oleks müügilepingu sõlminud ilma SCE Ehitus OÜ juhatuse liikme käenduseta. See asjaolu tõendab samuti, et käenduslepingud allkirjastati tagantjärele, mitte 05.09.2005 koos müügilepinguga.
17.Isegi kui kohus leiab, et käenduslepingu tühistamiseks puudus alus, siis on käendus lõppenud VÕS § 153 lg 1 p 1 alusel, kuna ostu-müügileping nr HL24921 lõppes 03.03.2006 võlatunnistuse sõlmimisega. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid. Maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
20.Maakohus leidis põhjendatult, et pooltevaheline käendusleping on kehtiv ning kostja vastutab hageja ees VL-R Building OÜ (endine ärinimi SCE Ehitus OÜ) kohustuste täitmise eest, mis tulenevad hageja ja VL-R Building OÜ vahelisest ostumüügilepingust nr HL24921, mistõttu peab kostja käendajana hüvitama VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale võla 478 178,65 krooni ja viivise 21 821,35 krooni.
21.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusnormi, kui jättis rahuldamata kostja taotluse J. L. tunnistajana ülekuulamiseks. Kostja 06.09.2007 vastusest hagiavaldusele (I kd lk 270-273) nähtuvalt ei viibinud J. L. väidetavalt 03.03.3006 hageja kontoris toimunud nõupidamisel. Seega ei saa ta anda ütlusi selle kohta, et nimetatud kuupäeval koostati ja kostja allkirjastas hageja survel vaidlusaluse käenduslepingu. Asjaolu, kas ja millal andis kostja J. L.le dokumendid üle, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Maakohus
jättis kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks põhjendatult rahuldamata (I kd lk 296 pöördel).
22.Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui luges tõendatuks asjaolu, et kostja suhtles hagejaga nii SCE Grupp OÜ kui ka SCE Ehitus esindajana. Asja materjalist ei järeldu, et kostja oleks hageja sellekohast väidet vaidlustanud. TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Asjaolu, et maakohus on jätnud hindamata hagiavalduse lisana kohtule esitatud 20.04.2006 e-kirja (I kd lk 22) ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Nimetatud e-kirjast ei järeldu, milliste dokumentide tagastamist hageja soovis ja apellatsioonkaebusest ei selgu, millise järelduse oleks maakohus pidanud nimetatud tõendi alusel tegema.
23.Ülejäänud apellatsioonkaebuses sisalduvaid väiteid on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
24.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 57,36% ulatuses kostja ja 42,64% ulatuses hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.