Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-12927 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Tulenevalt poolte vahel 17.03.2008.a. sõlmitud laenulepingu rikkumisest võlgneb kostja hagejale hagiavalduse koostamise seisuga 19.03.2008.a. tagastamata laenusumma 14 780.28 kr, lepingulise tasumata intressi 2067.88 kr, võla sissenõudmisega seotud kuluna 600 krooni ja leppetrahvi 4500 kr. Hageja palub nimetatud võlasummad kostjalt välja mõista VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100 ja § 101 lg.1 p1, § 158 lg.1, § 396 lg.1, TsMS § 461 lg. 4 alusel ja jätta mõlema poole menetluskulud, s.h. hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 3000 kr ja õigusabikulud 5000 kr kostja kanda. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras kostjale tähtaja vastata hagile 14 päeva jooksul arvates hagi kättesaamisele järgnevast päevast. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 06.04.2009.a. otsuses märgitud aadressil. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega, kuna hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust, mida hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda. Hagejal on õigus nõuda ka kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi ja VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahvi. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1, § 173 lg.1 jäetakse menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja K.L.’u kanda. TsMS § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja väikest töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kuluna hageja kantud riigilõivu 3000 kr ja õigusabikulud vähendatud ulatuses summas 3500.- krooni (s.o. ligikaudu 25 % tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. Ingrid Hallas Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.