Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.04.2009, Tallinn
Tsiviilasi
Nikolay Gudkovi hagi Mihhail Baturini vastu 1 850 000 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 850 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mihhail Baturini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.04.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nikolay Gudkov (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx), esindaja adv. Indrek Västrik Kostja Mihhail Baturin (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx x-xx xxxxx xxxxxxx), esindaja Riho Viik
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 23.10.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta Mihhail Baturini kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.25.06.2007 esitas Nikolay Gudkov kohtusse hagi Mihhail Baturini vastu 1 850 000 krooni saamiseks.
2.2006 aasta lõpus külastas Mihhail Baturin mitmel korral Nikolay Gudkovi eesmärgiga osta hageja korterid. Ühel külastamisel avaldas kostja, et ta võib tasuda korteri eest 1 900 000 krooni ja kanda lepingusse kostja eluaegse kasutusõiguse tingimuse. Hageja kartis oma elu pärast, sest Mihhail Baturin andis pidevalt mõista, et maja võib ära põleda. Samal ajal hoolitses kostja hageja eest, tõi talle süüa. Kaaludes asjaolusid nõustus hageja temale kuuluvate korterite, aadressil Xxxxxxxx xxx xxx-x ja x, müümisega Mihhail Baturinile.
3.04.01.2007 tuli kostja hageja juurde ning teatas, et lepingu allkirjastamine toimub 05.01.2007 ning samal päeval tuli ta ka teist korda ja tõi rahapaki, kus oli 50 000 krooni, öeldes, et see on käsiraha ning võttis raha saamise kohta allkirja. Kostja väitis, et ei anna kunagi ühtegi krooni ilma allkirjata. 05.01.2007 tuli Mihhail Baturin hageja juurde, näitas talle suurt pakki rahatähti ja ütles, et siin on 1 850 000 krooni ning selle raha saab hageja pärast lepingu allkirjastamist.
4.Lepingu sõlmimisel küsis notar hageja käest, kas ta raha Mihhail Barurinilt sai kätte. Kuna enne notari tehingut andis kostja hagejale 50 000 krooni, siis vastaski hageja, et jah, kuid hageja ei pidanud silmas kogu summat ja ei saanud aru, et jutt käib kogu 1 900 000 krooni kohta. Pärast lepingu allkirjastamist pole kostja rohkem raha hagejale andnud.
5.Veebruari alguses tõlgiti hagejale lepingu tekst ning siis sai ta teada, et lepingu järgi sai ta Mihhail Baturinilt 1 900 000 krooni.
6.Kuna kostja on jätnud müügilepingus kokkulepitud ostuhinna tasumata, palub hageja kostjalt välja mõista 1 850 000 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista. Hageja on kogu summa 1 900 000 krooni kostjalt sularahas kätte saanud enne notari juurde minekut. Seda on hageja kinnitanud ka notarile. Notar selgitas, et lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Notar andis ka oma visiitkaardi probleemide puhuks, kuid hageja ei pidanud vajalikuks notari poole pöörduda. Tegemist ei ole hageja halva nägemisega, nagu ta väidab. Kuulmine ja mõistus on hagejal korras. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
8.23.10.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Vaidluse lahendamisel lähtus kohus kõigist esitatud tõenditest ja hindas neid kogumis. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 2 ei ole kohtu jaoks ühelgi tõendil ette määratud jõudu. Seega kostja vastuväide, et hageja on 05.01.2007 müügilepingu allkirjastamisel tunnistanud kogu ostuhinna kättesaamist ning muud asjaolud või tõendid asjas tähtsust ei oma, on põhjendamatu.
2(6)
10.Vaidlus puudub poolte vahel selles, et Mihhail Baturin andis enne lepingu sõlmimist 04.01.2007 Nikolay Gudkovile üle allkirja vastu 50 000 krooni.
11.Vaidlus on selles, kas ostja on täitnud müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustuse täies ulatuses või mitte.
12.05.01.2007 müügilepingu punktis 3.1 on märgitud, et müügilepingu eseme hinnaks on 1 900 000 krooni, milline summa on müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist.
13.Hageja väidet, et ta kinnitas lepingu sõlmimisel eelnevat raha saamist, kuid notari küsimusest sai aru, et see esitati ettemaksu kohta, kinnitab asjaolu, et ta pöördus Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse algatamiseks ning nõudega Mihhail Baturini vastu Harju Maakohtusse.
14.Hagejal on raske puue, mõlema silma pimedus, mida tõendavad arstliku ekspertiisi otsused. Tunnistaja O. T. ütluste kohaselt võib hageja midagi näha ainult ühe silmaga teise silmaga ta praktiliselt ei näe. Tunnistajate T. V. ja O. T. ütluste kohaselt ei saa hageja tehingute tegemisel hakkama ilma kõrvalise abita. Notar Margus Veskimäe ütluste kohaselt ta ei mäleta tehingu tegemise kõiki detaile. Hagejal olid prillid ees ning ta ei märganud hageja puuet.
15.Tunnistaja V. A. mäletas väga täpselt iga detaili, mis puudutas raha üleandmist kostja poolt hagejale, sh ka rahapakkide kogust. Samas tema ütluste usaldusväärsust kahandab asjaolu, et ta oli kinnistu müügitehingute ettevalmistamisel ning sõlmimisel kostja esindaja ning tema huvide kaitsja ja asjast otseselt huvitatud isik ning see, et kohtuistungil ütlusi andes kasutas ta eelnevalt ettevalmistatud teksti kuni kohtu poolt vastava märkuse tegemiseni.
16.Samas ei haaku V. A.i ütlus tegelike asjaoludega, so sellega, et eelmisel päeval andis Mihhail Baturin hagejale üle 50 000 krooni. Lisaks ei pea kohus mõistlikuks kostja käitumist oma lepingulise kohustuse väidetaval täitmisel, nimelt, et raha üleandmine toimus koridoris. Väidetavalt 38 rahapakki loeti üle kostja poolt pakke kilekotist välja võtmata ning kilekott koos rahaga anti üle hagejale ilma raha saamise kohta allkirja võtmata.
17.1 151 000 krooni sai kostja laenuks V. A.ilt. Laenusumma pidi hageja tagasi maksma pärast kinnistu müüki. Sellest järeldub, et kostja eesmärgiks oli müügitehingutelt kasu saamine. Lähtuvalt tehingu tegemise eesmärgist on kostja edaspidine tegevus ebamõistlik. Aprillis, so vahetult pärast tehingut hagejaga, oli kinnistu müügis 1 170 000 krooni eest. Lõplikult müüdi kinnistu 04.07.2007 1 150 000 krooni eest, mis teeb kahe tehingu hinnavaheks 750 000 krooni.
18.Kaudselt tõendab raha mittesaamist ka see, et pärast lepingu sõlmimist kostja materiaalne seisund ei paranenud. Tunnistaja O. T. ütluste kohaselt hageja midagi endale ei ostnud, kingitusi ei teinud ning vajab toimetulekuks abi ka käesoleval ajal. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
19.Mihhail Baturin esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
20.Kohus on otsuses tõendeid valesti hinnanud ja osadele tõenditele jätnud hinnangu andmata või põhjendamata.
21.Arusaamatuks jääb, miks kahandab tunnistaja ütluste usaldusväärsust toimunu kohta kirjalike märkuste kasutamine. Kirjalike märkmete kasutamine hoopiski suurendab ütluste täpsust ja seega ka tõenduslikku väärtust. Kohus on pidanud kaheldavaks asjaolu, et tunnistaja V. A. mäletas iga detaili, mis puudutas raha üleandmist hagejale. Põhjus on selles, et tunnistaja oli suure osa sellest sularahast kostjale laenuna üle andnud. Kogu summa 1 900 000 krooni anti hagejale üle korraga. Arusaamatu on
3(6)
kohtu seisukoht, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja andis eelmisel päeval hagejale üle 50 000 krooni. Kostja pole kordagi nimetatud väidet omaks võtnud.
22.Kohtu seisukoht, et hageja on füüsilises mõttes täiesti pime, on vale. Nikolay Gudkov suudab vabalt ilma saatjata, pimeda koerata ja valge kepita liikuda. Ka notar Margus Veskimäe ei suutnud hageja käitumises lepingu allkirjastamisel pimedat inimest näha.
23.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on jätnud tähelepanuta võtmetunnistaja Tallinna notar Margus Veskimäe ütlused. Tegemist on mõlema poole suhtes neutraalse isikuga, kellel on tema elukutsest tulenev hea ettevalmistus ja suur töökogemus. Notariaalses ostu-müügilepingus ei räägita kusagil 50 000 krooni ettetasumisest. Notariaalsesse ostu-müügilepingusse said kirja kõik asjaolud, millised notar pooltele ka vene keelde tõlkis. Samas on hageja märkinud, et talle sai lepingu tegelik tekst teatavaks alles veebruaris, kui ta sai kätte selle venekeelse tõlke.
24.Notari tunnistus haakub igati tunnistaja V. A.i ütlustega, kes viibis tehingu juures. Notar Margus Veskimägi küsis hagejalt, kas ta on saanud kätte 1,9 miljonit krooni, millele hageja vastas jaatavalt. Tunnistaja mäletamist mööda küsis notar seda neljal korral.
25.Midagi eriskummalist ei ole selles, et raha üleandmine toimus koridoris rahapakke kilekotist välja võtmata, kui halva nägemisega üksi elav inimene kahte talle raha toonud isikut sisse ei kutsu, vaid eelistab raha üksi üle lugeda. Mis puudutab kohtu järeldus, et kostja käitumine oli ebamõistlik ka edaspidi, saades tehingult 750 000 kahju, siis äri on risk ja vahel tuleb ka kahju taluda.
26.Kohus on ebamõistlikuks pidanud ka asjaolu, et korter oli odavalt müügis juba vahetult pärast kinnistu omandamist aprillis. Kaugeltki ei olnud tegemist vahetu müügisooviga 3-4 kuu möödudes. Tegeliku müügini 02.07.2007 otsis kostja võimalikult kõrge hinnaga ostjat, mitte ei püüdnud sellest iga hinnaga lahti saada. Seega käitus kostja igati mõistlikult. Kostja pidigi müügiga kiirustama, sest talle avaldati mitmelt poolt suurt survet. Ta oli võtnud ostuks laenu, mille tagasimakse tähtaeg oli 2007 märtsis, kuid ei suutnud seda tähtajaks teha. Tema suhtes oli avatud kelmuse süüdistusega kriminaalasi, kindlasti oleks ka korterid arestitud. Targem oli korter kiirelt ära müüa, laen tagastada, kandes ise olulist kahju.
27.Hageja tunnistajad tehinguga kuidagi seotud ei olnud ja said müügist teda tagantjärele. Nende ainus tõendus saab olla vaid asjaolu, et hageja rahaga laiutama ei hakanud ja jätkas oma varasemat elustandardit. Vaevalt sai selline kokkuhoid olla juhuslik. Mingil hetkel enne raha kasutama hakkamist sündis hagejal kaval plaan oma puuet kasutades raha täiendavalt välja pressida. Vastustaja seisukoht
28.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
30.Kohus jõudis kõiki tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et tõendatud ei ole kogu müügihinna tasumine kostja poolt hagejale. Kolleegium selle järeldusega nõustub.
31.Kohus on küll otsuse põhjendavas osas ebaõigesti märkinud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et Mihhail Baturin andis enne lepingu sõlmimist 04.01.2007 Nikolay Gudkovile üle allkirja vastu 50 000 krooni, kuid ei ole seetõttu tõendeid ebaõigesti hinnanud. Maakohus pidas oma väitega silmas seda, et vaidluse all ei ole asjaolu, et
4(6)
50 000 krooni ostuhinnast on tasutud. Küll aga vaidlesid pooled selle üle, millal see summa tasuti ja kas eraldi või koos ülejäänud summaga. Hageja väidetel tõi kostja talle 50 000 krooni eelmisel päeval enne notari juurde minekut ja võttis raha üleandmise kohta ka allkirja. Kostja väidab, et eraldi 50 000 krooni maksmist ei toimunud, kogu summa 1 900 000 krooni tasuti korraga samal päeval enne notari juurde minekut ja raha üleandmise kohta allkirja ei võetud. Pooled jäid selles osas erinevatele seisukohtadele ja kohus pidi teiste tõendite alusel otsustama, kumma seletust ta usub. Kohus on viidanud tõenditele ja asjaoludele, millele tuginedes kujunes kohtu siseveendumus, et hageja seletus on usutavam. Ringkonnakohus kuulas kostja taotlusel hageja üle vande all, kus hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Seega on hageja seletus tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes.
32.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnistaja V. A.i ütlused ei ole usaldusväärsed ja mitte ainult seetõttu, et V. A. kasutas ütluste andmisel märkmeid, ehkki ka märkmete kasutamine võib viidata sellele, et raha üleandmist tegelikult ei toimunud ning kostja ja tunnistaja leppisid eelnevalt kokku väljamõeldud sündmuse täpsetes asjaoludes.
33.V. A.i ütlusi ei saa pidada erapooletuks seetõttu, et kostja ja V. A. tegutsesid korterite ostmisel ühiselt, tegemist oli nende ühise äriplaaniga. Kostja väitel kuulus enamik raha V. A.ile, mille ta tehingu tegemiseks kostjale laenas ja pidi pärast kinnistu müüki tagasi saama. Nad tegelesid mõlemad ka hageja mõjutamise ja hirmutamisega.
34.Tunnistaja A. V. ütlused ei puuduta hageja ja kostja vahelist tehingut ning tunnistaja ei teadnud, millise summa eest kostja hagejalt korterid ostis ning tal puudub selles osas ka omapoolne huvi. A. V. soovis neid kortereid osta kostjalt, kui viimane müügikuulutuse interneti müügiportaali üles pani, kuid siis ei jõutud hinna suhtes kokkuleppele. A. V. ütlustest nähtub, et kostja ja V. A. tegutsesid ühiselt. A. V.ga suhtles kinnistu müügi osas V. A., kes ütles, et ta on Mihhail Baturini usaldusisik. V. A. ütles talle ka, et hagejale pole vaja 400 000 krooni eest tuba osta, kuna tal on oma meetodid ja vahendid. Nimelt tegi ta puumaja juures lõket ja avaldas sellega hagejale psühholoogilist mõju. Samuti näitas V. A. A. V.le maja juurde kaevatud auke hageja haua jaoks, mida ta oli kaevanud hageja hirmutamiseks (tl 124).
35.Notar Margus Veskimäe ütlustest ei ole asja lahendamisel kasu. Vaidlust ei ole selles, et hageja kirjutas notari juures alla lepingule, mille p 3.1 kohaselt müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga kokku 1 900 000 krooni, milline summa on müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist. Midagi enamat notari ütlused ei tõenda. Notar ei mäletanud konkreetse tehingu üksikasju ning andis ütlusi selle kohta, kuidas tavaliselt lepinguid tõestatakse ning mida notar pooltele selgitab, nägemispuuet ta müüjal ei tuvastanud. Notar ei andnud ütlusi selle kohta, et konkreetsel juhul küsis ta müüjalt summaliselt, kas ta on 1 900 000 krooni kätte saanud ja veel mitmel korral, nagu väidavad kostja ja V. A.. Seetõttu ei lükka notari ütlused ümber hageja seletust selle kohta, et notar küsis tema käest, kas ta raha on kätte saanud, millele ta vastas, et on saanud.
36.Kohatu on apellandi poolt tõstatatud küsimus sellest, kui pime hageja ikkagi on. Arstliku ekspertiisi otsusega on hagejal tuvastatud raske puue, mis tähendab, et ta vajab kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega, riietumisega, liikumisega, suhtlemisega (tl 13, 14). Seega on alusetu kostja väide, et hageja suudab vabalt iseseisvalt hakkama saada. Hageja andis ringkonnakohtus vande all ka ütlusi, et ta üksinda kodust väljas ei käi. Kui hageja vajab abi igapäevase tavaelu korraldamisel, siis seda enam on ta kogenematu ja abitu lepingute sõlmimisel ning nende sisust ja tähendusest arusaamisel. Sellise inimesega lepingut sõlmides peab teine pool olema eriti tähelepanelik ja vastutustundlik ning
5(6)
hoolitsema selle eest, et raha olemasolu ja liikumine oleks tuvastatav ka teiste objektiivsete tõenditega.
37.Raske puudega ja äriasjades kogenematule inimesele koridoris ligi kahe miljoni krooni sularahas üleandmine raha kilekotist välja võtmata ja üle lugemata inimese poolt, kes juba pikka aega on tegev äris, ei ole eriti mõistlik ja usutav tegevus. Kuna sellele lisanduvad veel asjaolud, et raha päritolu pole võimalik tuvastada ning hiljem pole keegi sellist hulka raha hageja käes näinud ja hageja pole sellega midagi teinud, tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et hageja seletus toimunu kohta on veenvam kui kostja oma.
38.Õige on kostja väide, et sularahas tehingud ei ole keelatud ja seda ka väga suurte summade puhul, kuid kui teine pool raha saamist eitab, pidanuks kostja suutma tõendada, et tal see raha üldse olemas oli. Käesoleval juhul V. A.ilt sularaha laenamine siin tõendiks ei ole, kuna pole ühtki tõendit ka V. A.il sellise raha olemasolu kohta.
39.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja hilisem käitumine annab tunnistust sellest, et ta ei ole kogu ostuhinda tasunud. Kui kostja ise oleks kinnistu eest maksnud 1 900 000 krooni, ei oleks ta kohe pärast kinnistu omandamist pannud seda müüki 1 170 000 krooni eest. Kinnistu müükipaneku kohta kõrgema hinna eest ei ole kostja tõendeid esitanud. Kostja oli seisukohal, et oli sunnitud kinnistu kiiresti müüma, kuna pidi V. A.ile juba märtsis laenu tagasi maksma. Seega oli kinnistu ostetud edasimüügi eesmärgil. Laenu võtmine ja selle kohene tagasimaksmine on aga vastuolus ringkonnakohtu istungil kostja antud seletusega selle kohta, et ta ostis kinnistu maja ehitamiseks. Ta soovis krundile rajada kaasaegse pansionaadi, kuid oli sunnitud kinnistu müüma alanud vaidluse tõttu.
40.Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et maakohus on tõendeid kogumis õigesti hinnanud ja ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust vastupidise otsuse tegemiseks.
41.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.