2-08-14808/6 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-14808 Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 aktsiaseltsis SEB Pank, arvelduskontole nr 221013921094 aktsiaseltsis Hansapank või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Asjaolud 05.09.2006 otsusega kuulutati välja AS JM (pankrotis) pankrot. Hageja pangakonto väljavõttest nähtus, et kostja on ajavahemikul 25.04.2003 kuni 0.04.2004 võlgniku pangakontolt välja võtnud sularahas 8 496 400 krooni. Kostja selgitas, et sularaha kasutati puidu ostmiseks, kuid ühtegi dokumenti kostjal sularaha kasutamise kohta esitada ei ole. Raha äriühingu huvides kasutamist kostja tõendanud ei ole ning ühtegi dokumenti, mis raha kasutamist tõendaks kostja hageja pankrotihaldurile esitanud ei ole Kohus määras asja lahendamiseks kohtuistungi 07.04.2009. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud politseiasutuse vahendusel edasiandmiseks kostjaga kooselavale isikule vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 315 lg-le 1 ja 322 lg-le 1. Kostjat on hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest ja hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja istungile ei ilmunud, kohtuistungile mitteilmumise põhustest teatanud ei ole. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Kohtuotsuse põhjendused 05.09.2006 otsusega kuulutati välja AS JM (pankrotis) pankrot. Hageja pangakonto väljavõttest nähtus, et kostja on ajavahemikul 25.04.2003 kuni 01.04.2004 võlgniku pangakontolt välja võtnud sularahas 8 496 400 krooni. Kostja selgitas, et sularaha kasutati puidu ostmiseks, kuid ühtegi dokumenti kostjal sularaha kasutamise kohta esitada ei ole. Raha äriühingu huvides kasutamist kostja tõendanud ei ole ning ühtegi dokumenti, mis raha kasutamist tõendaks kostja hageja pankrotihaldurile esitanud ei ole TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kohtukutse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat kohtuistungile ilmuma, hoiatades kostjat istungile mitteilmumise tagajärgedest. Kostja ei ole istungile ilmunud ega ole teatanud mitteilmumise põhjustest. Kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

2-08-14808 Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 306 lg 2 alusel peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. ÄS § 306 lg 4 kohaselt juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. ÄS § 315 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 413 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on pankrotivõlgnik, mistõttu kohus vabastas hageja riigilõivu summas 143 750 krooni tasumisest 08.05.2008 vormistatud määrusega. TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 4 kohaselt riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Tulenevalt eeltoodust tuleb riigilõiv summas 143 750 krooni välja mõista Eesti Vabariigi kasuks.