Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-64523
Tsiviilasi
AS GMpankrotiavaldus AS EE väljakuulutamiseks. Võlausaldaja: GM(reg XXX, asuk XXX) Võlausaldaja esindaja:adv Janek Väli Võlgnik: AS EE(reg XXX, asuk XXX) Võlgniku esindaja: juhatuse liige SS(Š ), V T
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg Istungil osalejad
pankroti
24.03.2009 Võlausaldaja esindaja: adv Janek Väli Võlgniku esindaja: juhatuse liige SS(Š ), V T Tõlk: Ksenia Ess Ajutine pankrotihaldur: Peeter Allikvere
Rahuldada GM(reg XXX) pankrotiavaldus . Kuulutada välja AS EE(reg XXX asuk registrijärgne XXX) pankrot 17. aprill 2009 kell
sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile. Määrus pärast jõustumist saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele deposiidi osas. Avaldada teade pankrotiotsusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata kohtuotsus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris. Menetluskulude jaotus Määrata ajutise halduri tasuks Peeter Allikvere ́le (ik XXX) ajutise halduri ülesannete täitmise eest tasu kulutused summas kakskümmend kuus tuhat kolmsada kolmkümmend neli (tasu 19 800 krooni, koos sotsiaalmaksuga 26 334 krooni) krooni ja ajutise halduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas nelisada viiskümmend (450) krooni, millele lisandub käibemaks krooni. Kanda summa 26 865 krooni OÜ-le Haldur Büroo (a/a XXXXXXXXXXXX). 06.10.2008 Harju Maakohtu määruse täitmisena on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri kulutuste katteks 33 000 krooni (maksekorraldus 3433 08.10.2008), millest ajutise halduri tasu 26 334 krooni ja kulutuste 450 krooni, millele lisandub käibemaks, seega kokku 26 865 krooni mahaarvamisel järelejäänud summa 6135 krooni kuulub tagastamisele makse tegijale. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse sellele isikule teatavaks tegemise päevast. Esitatud asjaolud 02.10.2008.a. esitas võlausaldaja Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumajale pankrotiavalduse AS EEpankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid 27.07.2004 laenulepingu nr 0727, laenusumma 750 000 krooni. Võlgnikul oli kohustus tagastada laenusumma 1 250 000 krooni ja intressid 56 364.37 krooni hiljemalt 31.07.2008. seda võlgnik ei teinud. Võlgnikul on võlausaldaja ees täitmata maksekohustus summas 1 432 864.37 krooni so laenusumma 1 250 000+ intress 45 364.37 krooni+ viivis 137 500 krooni. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust sellega, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 14.10.2008 kohtumäärusega on kohus AS GM avalduse AS EE pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtnud. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgniku poolt on koostatud, auditeeritud ja esitatud äriregistrile majandusaastate aruanded koos seadusekohaste lisadega aastate 1996. kuni 2007, kaasa arvatud. 2008.majandusaasta seadusekohast aruannet pole koostatud, ajutisele haldurile esitati vaid 2008.a. bilanss ja kasumiaruanne, milles ei olnud tehtud varade väärtuse osas olulisi tegelikule
majandusseisundile vastavaid parandusi, need tegi võlgniku esindaja omakäeliselt, andes ajutisele haldurile seletusi. Võlgnik seletas puuduliku majandusarvestuse korraldamist sellega, et ettevõtte raamatupidamisega tegelenud isik on lahkunud töölt, uue töötaja palkamiseks puuduvad vahendid, mistõttu puudub võimalus koostada ja esitada seadusekohane bilanss. Segadust võlgniku majandusarvestuses näitab ilmekalt asjaolu, et alles ajutiselt haldurilt sai võlgniku esindaja teada, et võlgniku omandis on seni ajani kinnisvara asukohaga Sanglepa 4/1, Tallinnas. Varade kohta sai ajutine haldur andmeid registritest, krediidiasutustest, võlausaldajatelt, samuti võlgniku esindaja andis nende kohta oma seletused. Seega on võlgnikul vara esialgsete hinnangute kohaselt väärtuses ca 300.000.- krooni. Aruande kohaselt kokku võlad on 9.329.362.- krooni Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust, võlgniku ettevõtte, s.o. võlgniku majandustegevus on lõppenud, seega ei vaja võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamine põhjalikumat finantsmajanduslikku analüüsi. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt tegeles võlgniku ettevõte kauplusena alates 1995.aastast elektroonikakaupade müügiga, põhiliselt firma SONY toodete hulgi- ja jaemüügiga. Võlgniku kauplus SONYCENTER asus hoones Narva mnt.7, ettevõtte majandustegevusse tegid alginvesteeringud osanikud, hiljem kasutati pangalaenu ja liisinguteenust. Investeeringud tehti põhiliselt kaupluse sisustusse ja seadmetesse. Kuni 2002.aastani saavutas ettevõte pideva käibe kasvu, kuni 16 miljonit krooni aastas, tulemiks oli stabiilne kasum. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt tekkisid müügiraskused 2002.aastal, mil alustati Narva manatee rekonstrueerimist, mis oluliselt takistas ostjate liikumist ja tõi kaasa käibe languse. Seejärel alustas hoone Narva mnt.7 omanik hoone ümberehitust, mis kestis kuni 2006.aastani, ja tekitas kaupluse külastajatele olulise liikumistakistuse. Võlgnik saavutas 2007.a. alguses tavapärase käibe, kui sama aasta kevadel toimus nii üldises kaubandusolukorras ja eriti elektroonikakaubanduses järsku langus, mis edasi süvenes, tuues endaga kaasa käibe olulise languse. Võlgnik püüdis leida kaupluse pidamiseks uusi ruume, samuti vahetada müügikontseptsiooni- seni oli võlgnik seotud ainult ühe kitsa tootegrupiSONY elektroonika- müügiga. Ettevõtte tegevuse ümberkorraldamiseks oli vajalikud lisainvesteeringud, mida nõustus andma Tallinna Äripank, kuid kevadeks 2008.a. oli võlgnikule selge, et üha langeval turul, kus vähenes pidevalt nõudlus püsikaupade vastu, ettevõtte tegevust kasumisse saada pole võimalik, ja sisuliselt kevadel 2008.a. lõpetati kaupluse tegevus. 2008.a. detsembris võttis laenuandja Tallinna Äripank üle veel võlgnikule jäänud kaubad, kokku soetamisväärtuses 372.749.- krooni. Võlgnik tunnistas, et kuna tegemist on kaubajääkidega, siis nende müügiväärtus võib olla kuni 80 % väiksem. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku varad koosnevadki hetkel vaid kaubajääkidest, ja nende turuväärtus on maksimaalselt 150.000.- krooni, millest aga piisab pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri käsutuses olevate esialgsete andmete kohaselt saabus võlgniku maksejõuetus kevadel 2008.a., ja pankrotiseaduse prg. 22 lg.5 mõttes olid maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolud- valesti valitud äriplaan, ebaõige äririskide ja üldiste majandusriskide hindamine. Rasket juhtimisviga või majanduskuriteo tunnustega tegu võlgniku tegevuses ajutine haldur tema käsutuses olevatel andmetel, ilma raamatupidamise erikontrollita, tuvastanud ei ole. Eeltoodu alusel ja juhindudes pankrotiseaduse prg. 22,23 ja 31 on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et kuulutada välja võlgniku AS E E pankrot.
24.03.2009.a toimunud kohtuistungil võlausaldaja ja võlgniku esindajad nõus ajutise pankrotihalduri aruandega ja halduri taotlusega tasu ning kulutuste osas. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande usaldusväärsuses. Vastavalt PankS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus ca 300 000 krooni. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku ligi summas 9 329 362 krooni. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Esialgsel hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda muid asjaolusid PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur on aruandes märkinud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuritegu ega raske juhtimisviga, vaid väidab, et maksejõuetuse põhjuseks on valesti valitud äriplaan, ebaõige äririskide ja üldiste majandusriskide hindamine. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 19 800.00 krooni (16,5 töötundi*1 200 krooni tunni tariif), mis koos sotsiaalmaksuga on summas 26 334 krooni ja vajalike kulutuste katteks 450 krooni, millele lisandub käibemaks, seega kulutused kokku 26 865 krooni. Võlgnik ei ole vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 19 800.00 krooni, mis koos sotsiaalmaksuga on summas 26 334 krooni ja vajalike kulutuste katteks 450 krooni, millele lisandub käibemaks, seega kulutused kokku 26 865 krooni ning kanda need vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele OÜ-le Haldur. 06.10.2008 Harju Maakohtu määruse täitmisena on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri kulutuste katteks 33 000 krooni (maksekorraldus 3433 08.10.2008) , millest ajutise halduri tasu 19 800.00 krooni, mis koos sotsiaalmaksuga on summas 26 334 krooni ja vajalike kulutuste katteks 450 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 26 865 krooni mahaarvamisel järelejäänud summa 6 135 krooni kuulub tagastamisele makse tegijale.
PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Allikvere. Kohus oma otsustustes juhindub PankrS § 23 lg 1, § 31, TsMS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik
.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.