Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-08-92001 kakskümmend krooni) ja sotsiaalmaks tasult 4 363 kr (neli tuhat kolmsada kuuskümmend kolm krooni)..

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

MENETLUSE KÄIK

31.12.2008 esitas võlausaldaja OÜG Harju Maakohtule avalduse võlgniku BOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud tähtaegselt tasumata novembris 2005 sõlmitud autokütuse väljastamise ja tasumise lepingu järgsed maksed kogusummas 174 329 krooni, millele lisandub viivisenõue 246 516.83 krooni. 07.09.2008 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära tasunud ja palub välja kuulutada BOÜ pankrot. Harju Maakohtu 08.01.2009 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajat maksma raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. 26.01.2009 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Eelistung on peetud 17.02.2009. 20. veebruar 2009 määrusega kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Aivar Verro.

VÕLGNIKU JA AJUTISE HALDURI SEISUKOHAD

Võlgnik nõustub oma maksejõuetusega. Võlgniku esindajad, pärast ajutise halduri aruandega tutvumist, möönsid pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu. Ajutine haldur Aivar Verro selgitas, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. 1.1 Võlgniku vara 1.1.1 Võlgnikul puudub Eestis kinnisvara. 1.1.2 Registrisse kantava vallasvarana on Võlgnikule kuuluvana Autoregistris (edaspidi ARK) arvel veok XXX rer.nr. XXX . Võlgniku juhatuse liikme OB’iga sõlmitud Tasuta kasutusse andmise lepingu kohaselt on viimane andnud veoki alates 28.02.2006 võlgnikule tasuta kasutada. Võlgnik on ARK-s märgitud alljärgnevate veokite ja haagiste vastutavaks kasutajaks:

Tsiviilasi nr 2-08-92001

Tsiviilasi nr 2-08-92001 1.1.6 Maksu- ja Tolliametist saadud andmete kohaselt on võlgniku maksude ettemaks summas 9 381 krooni. Võlgniku raamatupidaja sõnade kohaselt muutub saldo peale 2009. aasta veebruari müügikäibe deklareerimist (so. 20.03.2009) negatiivseks e. -4 209 krooni. Samas tuleneb eelpooltoodust, et võlgniku bruto müügikäive 2009. aasta veebruaris moodustas vähemalt 88 000 krooni. Ebaselge on kas võlgnikul on sellega seoses oodata ka laekumisi. 1.1.7 Võlgniku esitatud andmetel moodustab ostjate debitoorne võlgnevus 205 888 krooni, suurimad võlgnikud on: M OÜ (võlgnevus 114 369 krooni, tekkimise aeg november 2008) ja OÜ D (võlgnevus 41 427,60 krooni, tekkimise aeg august 2007). Kõik võlgnevused on tähtaja ületanud (2-19 kuud). Võlgniku sõnul on suurim võlgnik M OÜ vaatamata transporditeenuse reaalsele osutamisele nõude vaidlustanud ja seetõttu võib kõnealune võlg olla ebatõenäoliselt laekuv. Arvestades võlgnevuste tekkimise aega ja võlgniku esindaja poolt antud seletusi ja turusituatsiooni, hindab ajutine haldur võlgniku nõuete väärtuseks 0 – 50 000 krooni. 1.1.8 Raamatupidamiskonto nr. 76.1 saldoaruande kohaselt võlgneb juhatuse liige E D võlgnikule 44 160 krooni, võlgniku bilansis nimetatud nõue ei kajastu. Võlgniku muu vara kohta informatsioon puudub. Seega on võlgnikul teadaolevat vara konservatiivselt hinnates kokku 8 445 kuni 58 445 krooni väärtuses, kusjuures vara tegelik väärtus sõltub debitoorse võlgnevuse sissenõudmise tulemuslikkusest, samuti sellest, kas võlgniku 2009. aasta veebruari müügitehingud on tehtud isikutega, kes omavad tasaarvestatavaid nõudeid võlgniku vastu või mitte. 1.2 Võlgniku võlad 1.2.1 Nagu juba eelpool 1.1.6 mainitud, on võlgnikul käesoleval hetkel maksude ettemaks summas 9 381 krooni, maksude saldo muutub peale 2009. aasta veebruari müügikäibe deklareerimist (so. 20.03.2009) negatiivseks e. - 4 209 krooni. 1.2.2 Endine töötaja V B on esitanud võlgniku vastu avalduse töövaidluskomisjonile nõudes lõpparve kinnipidamise viivist summas 2 014,60 krooni. 1.2.3 Võlgniku poolt 09.03.2009 esitatud võlgade nimekirja kohaselt moodustavad võlad hankijatele kokku 864 821,86 krooni, millele lisanduvad jooksvaid võlgnevused liisingfirmade ees kogusummas 398 757,97 krooni. Suurimad võlausaldajad lisaks liisingfirmadele on kütusetarnijad: Neste Eesti AS (277 352,61 krooni), Aris Polska Sp. (151 975,90 krooni) ja AS Eesti Statoil (145 049,42 krooni). Liisingulepingutest tulenev jooksev võlgnevus Danske Bank AS Eesti filiaali ees moodustab Danske Bank AS Eesti filiaali poolt esitatud andmete kohaselt koos intresside, viiviste ja vara realiseerimiskuludega 298 843,52 krooni. Arvestades eelpool p. 1.1.1 toodud põhjendustega arvestab ajutine haldur täiendava arvestusliku kohustusena ka tekkivat müügikahju külmikhaagiste võõrandamisest määras 25% vara jääkväärtusest so. 434 120 krooni. Liisingulepingutest tulenev jooksev võlgnevus AS-i Hansa Liising Eesti ees moodustab liisingfirmalt saadud andmete kohaselt 187 444,03 krooni.

Tsiviilasi nr 2-08-92001 1.2.4 Võlgniku 28.02.2009 bilansi kohaselt on võlgnikul tagatiseta võlakohustus summas 1 157 099. Raamatupidamiskonto nr. 76.1 saldoaruande kohaselt on tegemist võlaga sidusettevõtete ja seotud isikute ees kogusummas 1 154 099 krooni. Nimetatud saldoaruande kohaselt on kreeditorideks: OÜ K summas 809 049 krooni, juhatuse liige OB summas 250 000 krooni, K G OÜ summas 139 210 krooni. Võlgniku suhete kohta sidusettevõtetega K OÜ, K G OÜ ja OÜ G K märgib ajutine haldur järgnevat: võlgniku ja kõigi loetletud äriühingute tegevjuhiks on OB. Kõnealuse firmade grupi põhiliseks majandustegevuseks on lihatoodete maaletoomine ja müük, kusjuures võlgniku ülesandeks oli asjaomase transporditeenuse osutamine. Ajutise halduri hinnangul on eelpooltoodud äriühingute majandustegevused niivõrd põimunud, et sisuliselt saab võlgnikku käsitleda grupi transpordiosakonnana. Ajutise halduri arvates ei toimunud vähemalt alates 2008. aastast viidatud poolte vahel mitte normaalne majandustegevus vaid võlgnikku krediteeriti eelpooltoodud äriühingute poolt vastavalt võlgniku vajadustele. Eelpooltoodule viitab eelkõige võlgniku pangakonto väljavõttest tulenev informatsioon, nimelt on nii K G OÜ kui ka OÜ G K tasunud võlgniku kontole sadu tuhandeid kroone selgitusega „ettemaks transporditeenuste eest“, lisaks on K Grupp OÜ teostanud sadades tuhandetes kroonides ülekandeid selgitusega „laen vastavalt lepingule 1“. OÜ K on teinud võlgniku kontole kokku ca 100 000 krooni eest ülekandeid selgitusega „võlg“. Nimetatud arvelduste ühiseks nimetajaks on see, et samal päeval viidatud makse laekumisega on võlgnik selle arvel kas tasunud töötasusid, liisinguarveid või muid püsikulusid. Antud hetkel ei oma haldur piisavat informatsiooni, et hinnata ellpooltoodud võlgniku kohustuste tõelevastavust. Selleks, et kontrollida võlgniku ja sidusettevõtete vahelisi saldosid ja seda, kas kõigi võlgniku poolt sidusettevõtetele osutatud transporditeenuste eest on ka tasutud, samuti seda, kas võlgniku arvel pole kantud muude isikute kulusid, tuleks läbi viia kõiki algdokumente hõlmav revisjon vähemalt perioodi 01.01.2007 – 28.02.2009 osas, samas ei garanteeri miski, et kõigi sidusettevõtetele osutatud transporditeenuste osas on üleüldse algdokumente (nt. saatelehti) vormistatud. Lähtuvalt sellest eeldab haldur, et eelpooltoodud võlgniku esitatud saldod on õiged. Tulenevalt eelpooltoodust moodustavad võlgniku teadaolevad võlad kokku 2 945 552 krooni. 06.04.2009.a. esitas ajutine haldur täiendavad selgitused: 1) Võlgniku poolt esitatud andmetel koosneb võlgniku 2009. aasta jaanuari ja veebruari käive kahest K OÜ-le esitatud arvest kogusummas 103 840 krooni ja kahest K Grupp OÜ-le esitatud arvest kogusummas 74 340 krooni. Arved on esitatud sõidukite rendilepingute alusel. Arvestades, et eelpooltoodud isikud omavad ettemaksudest tulenevaid nõudeid võlgniku vastu, siis nimetatud arvete alusel võlgnikule rahalisi laekumisi oodata ei ole. 2) Võlgnik on ajutise halduri palvel esitanud kõik temal olemasolevad debitoorse võlgnevuse aluseks olevad dokumendid. Dokumentidest nähtub, et saatelehed (CMR) on olemas Transistainer S.A.-le ja Smauks AS-le teostatud vedude kohta (arved kogusummas 18 875,35 krooni). Ülejäänud nõuete aluseks on vaid võlgniku poolt väljastatud arved. Võlgniku sõnul on kogu debitoorne võlgnevus antud sissenõudmiseks Hansa Inkasso Agentuur OÜ-le. Halduri poolt esitatud teabenõudele viimane ei vastanud ning telefoni teel samuti nõuete sissenõutavusele hinnangut ei andnud. Tulenevalt eelpooltoodust jääb ajutine haldur oma seisukoha juurde, et võlgniku debitoorse võlgnevuse väärtus on vahemikus 0 – 50 000 krooni.

Tsiviilasi nr 2-08-92001 3) Võlgniku juhatuse liige E D esitas haldurile 18.06.2008 sularahaarve nr. 1006 OÜ-lt F G summas 23 000 krooni, mis on esitatud viie veoauto rehvi eest. E D sõnul omandas ta nimetatud rehvid võlgniku tarbeks omal kulul ja 24.07.2008 temale teostatud ülekanne on mõeldud nimetatud kulutuse hüvitamiseks. 01.12.2008 Advokaadibüroole Kasak & Missik teostatud ülekannet selgitas E D advokaadibüroolt võlgniku huvides võetud konsultatsiooniga ning esitas haldurile arve nr. 2008197 ja akti õigusabi kohta. E D sõnade kohaselt olid eelpoolnimetatud arved esitatud ka võlgniku raamatupidamisse. Nähtuvalt eelpooltoodust on võlgniku varaline seisund mõnevõrra muutunud seoses arvete esitamisega K OÜ-le ja K G OÜ-le ning võlgniku teadaolevad varad ja võlad on alljärgnevad: Vara: Võlad:

8 445 – 58 445 krooni, 2 767 372 krooni

Ajutise halduri sõnul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks suur konkurents kaubavedude valdkonnas ja kütusehindade tõus ajal, kui võlgnikul olid suured liisingkohustused. Samuti äriplaani puudused, näiteks tegevuse alustamine liisingu abil. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur leidis, et pankrotti ei saa välja kuulutada, kuna võlgniku vara ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ainukese täiendava tulu allikana nimetas haldur võlgniku debitoorsete võlgnevuste portfelli võimalikku võõrandamist, mille väärtuseks peab ca 15 000,00 kr. Ajutine haldur palus välja mõista: ajutise halduri tasu 27 300 krooni, millele lisandub sots.maks 9 009 krooni, kokku 36 309 krooni Kulud: 4 720 krooni Kõik kokku: 41 029 krooni Võlgniku vahendite arvelt: kulud 4 720 + tasu 14 080 krooni + sots.maks 4 646 krooni Deposiidi (25 000) arvelt: tasu 13 220 + sots.maks 4 363 krooni. Deposiidi ülejäänud osa - 7 417 krooni tagastada avaldajale (OÜ GOS & LI Kütus). Võlgnik ja võlausaldaja ei ole vastu vaielnud ajutise halduri tasu ja kulude suurusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et B M OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. B M OÜ pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel. Võlgnikul puudub igasugune vara, seega ei piisa vara nõuete rahuldamiseks ega ka pankrotikulude katteks.

Tsiviilasi nr 2-08-92001 PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 2 767 372 krooni. Majandustegevus sisuliselt on lõppenud, seisnedes vaid liisitud sõidukite edasirentimises ja sellega võlausaldaja ees kohustuse kustutamises. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Reaalselt on võlgnikul varana 23 446,52 krooni (arvetel olev 8 445,00 kr + vastavalt debitoorsete nõuete võõrandamise lepingule on võlgniku kontole laekunud täiendavad 15 000 krooni). Ajutisel halduril tuleb lõpetada kõik liising ja rendilepingud ning võlgniku juhatuse liikmetel tuleb selles osas osutada ajutisele haldurile igakülgset abi, eriti liisitud vahendite liisinguandjatele üleandmise korraldamises. Ajutine haldur on palunud välja mõista ajutise halduri tasu summas 36 309 krooni (sh sotsmaks) ning kulud 4 720 krooni. Kohus leiab, et haldur poolt esitatud kulud ja ajutise halduri tasu on põhjendatud ja kuulub seetõttu tunnustamisele. Võlausaldaja on kohtu nõudmisel tasunud 25 000,00 kr võimalike kulude katteks. 14.04.2009.a. teatas ajutine haldur, et vastavalt debitoorsete nõuete võõrandamise lepingule on võlgniku kontole laekunud täiendavad 15 000 krooni ja seega on võlgniku kontol rahalisi vahendeid kokku 23 446,52 krooni. Kohus leiab et ajutise halduritasu ja tema poolt tehtud kulutused tuleb välja mõista järgnevalt: • Võlgniku vahendite arvelt: kulud 4 720 + tasu 14 080 krooni + sotsmaks 4 646 krooni • Deposiidi (25 000) arvelt: tasu 13 220 + sotsmaks 4 363 krooni. Võlausaldajale tuleb 7 417,00 krooni tagastada deposiidist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. B M OÜ dokumentatsioon anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele OB’ile (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.