Tsiviilasi nr.2-09-6298
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-6298
Tsiviilasi
AS X hagi V. J. vastu võlgnevuse 39 228,56 krooni ning kõrvalnõuete nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS X (reg.kood xxxxxxxx, asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ); Esindaja: M. L. (e-post: [email protected]) Kostja: V. J. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning TsMS §162, §173, § 174’, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi V. J. vastu täies ulatuses. Välja mõista V. J. (is.kood xxxxxxxxxxx) laenulepingu järgi võlgnevus summas nelikümmend üks tuhat viissada viis (41 505) krooni 91 senti ja menetluskuluna riigilõiv 7 500 krooni; AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.04.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 23.10.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 50 000 krooni. Pooled leppisid kokku laenu tagasimaksegraafikus selliselt, et kostja tagastab laenu ja tasub intressi võrdsete osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15. päeval Intressimääraks leppisid pooled kokku 16% aastas. ja intressi maksmise tähtpäevaks iga kalendrikuu 15. päeva. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks 9% aastas. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohutusi ja 15.10.2008.a. tekkis kostjal intressi- ja laenuvõlad. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 41 505,91 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 39 228,56 krooni, intressivõlgnevus summas 2 217,19 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 60,16 krooni. Menetluse käik 25.02.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.18-20/. Kostjale on hagiavaldus lisadega edastatud 02.03.2009.a. /tl.22/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused
2 (4)
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl 5-17/ on tõendatud, et 23.10.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 50 000 krooni laenuintressiga 16% aastas. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.11-12/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 39 228,56 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks ), saades intressivõla suuruseks 2 217,19 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks iga viivitatud päeva eest 9% aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 13.02.2009.a. viivise suuruseks 60,16 krooni.. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 41 505,91 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg. 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
3 (4)
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv summas 7 500 krooni.
Aare Kaldma kohtunik 14.04.2009.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.