lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-04-1237/15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-04-1237/15
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2698
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva linn, Kangelaste prospekt 36 korteriühistu80180743(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-04-1237

Tsiviilasi

KÜ Kangelaste 36 hagi Narva linna vastu 53 114 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

47 789.80 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. mai 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva linna apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Narva linn, esindaja Natalja Šibalova

esindajad

Vastustaja (hageja): KÜ Kangelaste 36 (registrikood: 80180743), esindaja Liudmila Bogdanova

1.Apellatsioonkaebus rahuldada.
2.Tühistada Viru Maakohtu 28. mai 2008 otsus osas, millega hagi rahuldati ja mõisteti Narva linnalt korteriühistu Kangelaste 36 kasuks välja 47 789 krooni ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

RESOLUTSIOON

3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„3.1. Jätta korteriühistu Kangelaste 36 hagi Narva linna vastu 53 114 (viiekümmend kolm tuhat ükssada neliteist) krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Edasikaebamise kord

3.2.Välja mõista korteriühistult Kangelaste 36 Narva linna kasuks menetluskulud 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Hageja KÜ Kangelaste 36 palus mõista kostjalt Narva linnalt välja KÜ Kangelaste 36 kasuks munitsipaaleluruumide hooldustasu võlgnevus 77 318.30 krooni. Hagiavalduse kohaselt on KÜ Kangelaste 36 registreeritud mittetulundusühistute registris 10.01.2003. Kangelaste 36 maja anti 31.03.2003 hoone valdamise ja majandamise üleandmise aktiga üle korteriühistule. Elumajas, mille valduse ja majandamise hageja üle võttis, on 11 erastamata korterit, mille suhtes on korteriühistu liikmeks eluruumide erastamise kohustatud subjekt AS Narva Elamuvaldus, mis on asutatud kostja poolt ja kelle valduses olid munitsipaaleluruumid (EES § 15 lg 1, KÜS § 17 lg 2). Hageja sõlmis 02.04.2003 eluruumide erastamise kohustatud subjektiga (AS Narva Elamuvaldus) kui korteriühistu liikmega munitsipaaleluruumide juurde kuuluva mõttelise osa hoolduslepingu. Alates 01.07.2003 on munitsipaaleluruumide valdajaks Sihtasutus Narva Linnaelamu. Vastavalt täiendavale kokkuleppele 31.03.2003 hoone valdamise ja majandamise üleandmise akti juurde tunnistas üleandja (AS Narva Elamuvaldus) võlga ülevõtja (KÜ Kangelaste 36) ees summas 157 065.92 krooni ning kohustus kustutama võlgnevuse korteriüüri ja kommunaalteenuste tasu laekumise järgi korteriomanikelt ja üürnikelt. Eluruumide erastamise kohustatud subjekti võlgnevuse summa on tõendatud nõudeõiguse loovutamise lepinguga AS Narva Elamuvaldus ja KÜ Kangelaste 36 vahel. Nõudeõiguse loovutamise leping ja kokkuleppe kohustuse täitmise vahetamise kohta sõlmiti AS Narva Elamuvaldus ja KÜ Kangelaste 36 vahel 16.01.2004, st kui AS Narva Elamuvaldus ei olnud munitsipaaleluruumide valdajaks. Käesoleval ajal on maja üleandmise hetkeks moodustunud võlgnevusest kustutamata 71 685.20 krooni erastamata korterite nr 36 ja 38 kasutamis- ja teenustasu (korter nr 36 – 23 903.40 krooni, korter nr 38 – 47 779.80 krooni). Alates maja vastuvõtmise hetkest 01.04.2003 kuni 01.09.2004 on

ülalnimetatud korterite osas tekkinud võlgnevus 25 279.05 krooni (korter 36 – 1375.65 krooni, korter nr 38 – 23 903.40 krooni). Kogu võlgnevus moodustab 77 318.30 krooni. 02.04.2003 sõlmitud munitsipaaleluruumide juurde kuuluvate mõtteliste osade hooldusleping hageja ja eluruumide erastamise kohustatud subjekti (AS Narva Elamuvaldus) vahel kehtis kuni 30.06.2003. Alates 01.07.2003 andis kostja munitsipaaleluruumid üle sihtasutusele Narva Linnaelamu, kes ei sõlminud hagejaga munitsipaaleluruumide (korterid nr 36 ja 38) juurde kuuluvate mõtteliste osade hoolduslepingut. Kostja Narva linn on nimetatud eluruumide omanik. Vastavalt AÕS § 68 lg 1 valdab, kasutab ja käsutab ta neid, sealhulgas lahendab nende hoolduse ja osutatud teenuste eest tasumise küsimuse. Kostja, olles kaasomanik, kannab ühisele asjale pandud kohustisi, samuti selle valdamise ja kasutamisega seotud kulusid (AÕS § 75 lg 1). Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale kujunenud võlgnevuse munitsipaaleluruumide hoolduse eest. Võlasumma antud korterite osas kasvab jätkuvalt.

2.Kostja Narva linn hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt puudub hageja nõudel materiaalõiguslik alus ning kostjale jääb arusaamatuks hagi ese. 16.01.2004 nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel esindas AS Narva Elamuvaldus võlausaldajana esialgu Narva linna huve. Järelikult Narva linna vastu hagiavalduse esitamisel pööras uus võlausaldaja (nõude omandaja) ülevõetud võlanõuet senise võlausaldaja vastu, mis on vastuolus võlaõigusseaduses sätestatud nõude loovutamise mõistega. Juhindudes VÕS §-is 89 sätestatust, asendasid pooled kohustuse täitmise, sõlmides 16.04.2004 kohustuse täitmise vahetamise kokkulepe. Nimetatud kokkuleppe alusel loovutas AS Narva Elamuvaldus hagejale oma nõudeõiguse kogusummas 157 055.57 krooni seisuga 01.12.2003. Hageja võttis nõudeõigust AS Narva Elamuvaldus kohustuse täitmisena. Seega loetakse AS Narva Elamuvaldus kohustus Korteriühistu Kangelaste 36 ees täidetuks ning pooled ei oma teineteise suhtes mingisuguseid pretensioone ega nõudeid. Alusetu on väide, et hagi esitamise hetkel on moodustunud võlgnevusest kustutamata korteri nr 36 kasutamis- ja teenustasu seisuga 31.03.2003 summas 23 903.40 krooni ja alates 01.04.2003 summas 1 375.65 krooni. AS Narva Elamuvaldus ja korteri nr 36 üürniku Ljudmila Galkina vahel 19.04.2000 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingust nr 01303600363/9692 tuleneb, et korteriüüri ja kommunaalteenuste eest võlgnevus seisuga 01.05.2000 moodustas 13 103 krooni, viivis seisuga 19.04.2000 5 997 krooni. 13.06.2005 toimus korteri nr 36 võõrandamine, mille käigus saabus Linnavara- ja Majandusametile kui munitsipaaleluruumide enampakkumise korraldajale KÜ Kangelaste 36 õiend selle kohta, et võlgnevus korteri nr 36 järgi on täielikult kustutatud. Alusetu on väide, et SA Narva Linnaelamu munitsipaaleluruumide haldajana oleks pidanud sõlmima Korteriühistuga Kangelaste 36 munitsipaaleluruumide (korterid 36 ja 38) juurde kuuluvate mõtteliste osade hoolduslepingut. KÜS §-is 151 sätestatu kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja allhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kaasomaniku poolt majandamiskulude tasumise kohustus tuleneb AÕS §-ist 75 ja KÜS §-ist 151 ning selle kohustuse täitmiseks ei pea kaasomanikud sõlmida omavahel vastavat lepingut. SA Narva Linnaelamu maksab korralikult korteriühistule Kangelaste 36 munitsipaaleluruumide nr 36 ja 38 majandamiskulusid esitatud arvete alusel. Hagiavaldusele lisatud kommunaalkorterite 36 ja 38

võlgnevuse tekkimise arvestuse väljavõttest (mis ei ole isegi allkirjastatud) nähtub, et nende majandamiskulud on osaliselt makstud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta õigeaegselt esitas vastavad arved SA-le Narva Linnaelamu, aga viimane jättis neid tasumata.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 28. mai 2008 otsusega KÜ Kangelaste 36 hagi osaliselt ja mõistis Narva linnalt välja KÜ Kangelaste 36 kasuks 47 789.80 krooni ja jättis KÜ Kangelaste 36 hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) vastu 5 324.20 krooni nõudes rahuldamata. Otsuse kohaselt on hagi põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osaliselt rahuldamisele. Vastavalt KÜS § 5 lg 1 korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Kinnistusraamatu uue registriosa 2653409 väljavõttest on näha, et 30.09.2004 on Kangelaste pr 36-38 Narvas asuva korteriomandi omanikuks kantud Narva linn, järelikult on ta ka KÜ Kangelaste 36 liige. Enne oli neljatoaline kommunaalne korter nr 38 erastamata ning tegemist oli munitsipaalkorteriga. Kahte tuba korteris kasutas üürilepingu alusel üürnik Jegorova. Teised kaks tuba olid tühjad. Kohus nõustus hageja väitega, et AS Narva Elamuvaldus funktsiooniks oli elumaja teenindamine ja omandivormist sõltumata AS Narva Elamuvaldus omas õiguse saada korterimaksu ja summasid teenindamise eest. 16.01.2004 sõlmitud AS Narva Elamuvaldus ja hageja vahel nõudeõiguse loovutamise lepingu lisa nr 1 kohaselt on kostjal tasumisele kuuluv võlasumma 47 789.80 krooni arvestatud seisuga 01.12.2003 Järjelikult hageja omandas õigust nõuda võlgnikult võlgnevuse väljamõistmisest. Antud asjas on võlgnikuks munitsipaaleluruumi valdaja Narva linna näol. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Lähtuvalt KÜS § 151 lg-st 1 on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-ile 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, sama paragrahvi ja lõike punkt 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja vähendas oma nõuet tasutud korteri nr 36 eest 24 214.30 krooni võrra. Hageja väitel 01.04.2003 – oktoober 2003 tekkis täiendav võlgnevus 5 324.20 krooni. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid võlgnevuse tõendamiseks. Kostja poolt esitatud 23.04.2008 õiendi nr 582 alusel ei ole võlgnevust. Kohus leidis, et selles osas hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Narva linn esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. mai 2008 otsuse tühistamist hagi osalise rahuldamise osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.

Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et 16.01.2004 nõude loovutamise lepinguga omandas hageja nõudeõiguse kostja vastu ning, et nõude loovutamise lepinguga hagejale loovutatud nõude puhul on tegemist majandamiskuludega KÜS § 151 lg 1 tähenduses. Selline järeldus ei põhine kohtutoimikus olevatel tõenditel. Kuni KÜ Kangelaste 36 moodustamiseni korraldas elamu, aadressil Kangelaste 36 Narvas, majandamist ja haldamist vastavalt Narva Linnavalitsuse 09.05.1996 korraldusele nr 809 AS Narva Elamuvaldus. Nimetatud korraldusega pandi AS-ile Narva Elamuvaldus eluruumide erastamise kohustatud subjekti kohustused. AS Narva Elamuvaldus andis elamu, aadressil Kangelaste 36 Narvas, majandamise ja haldamise üle KÜ-le Kangelaste 36 elamu valdamise ja majandamise üleandmise aktiga 31.03.2003. Täiendava kokkuleppega 31.03.2003 elamu valdamise ja majandamise üleandmise akti juurde andis AS Narva Elamuvaldus hagejale üle üleandmise hetkeks kasutamata jäetud remondifondi raha summas 157 065.92 krooni, kohustudes raha üle andma pärast korteriomanikelt ja üürnikelt võlguolevate korteriüüri ja kommunaalteenuste summade laekumist; 2) ei tõenda 16.01.2004 nõude loovutamise leping Narva linna rahalisi kohustusi hageja ees summas 47 789.80 krooni. Kohus ei ole nimetatud tõendit analüüsinud vastavalt TsMS § 442 lg-le 8. 16.01.2004 nõude loovutamise lepingu lisast 1 ei nähtu, et hageja oleks omandanud nõude Narva linna vastu. 16.01.2004 nõude loovutamise lepingu lisa 1 järgi AS Narva Elamuvaldus poolt hagejale loovutatud nõude puhul on tegemist korteri nr 38 endise üürniku võlgnevusega AS Narva Elamuvaldus ees üüri ja osutatud kommunaalteenuste osas; 3) on rikutud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet. Kohtuotsuse tegemisel ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja faktilise väitega, et 16.01.2004 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel tegutses AS Narva Elamuvaldus Narva linna volitatud esindajana ning esitades nõude Narva linna vastu pööras hageja nõude sisuliselt senise võlausaldaja vastu; 4) on ebaõigesti kohaldatud KÜS § 151 lg 1. Poolte vahel ei olnud esimese astme kohtus vaidlust selle üle, et KÜ Kangelaste 36 kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 10.01.2003. Elamu, aadressil Kangelaste 36 Narvas, majandamise ja haldamise andis AS Narva Elamuvaldus KÜ-le Kangelaste 36 üle 31.03.2003 elamu valdamise ja majandamise üleandmise aktiga. 16.01.2004 nõude loovutamise lepingu alusel loovutati hagejale nõudeõigus elamu korteriomanike ja üürnike vastu, mis on tekkinud enne KÜ Kangelaste 36 moodustamist. Hagejale loovutatud nõude puhul ei olnud tegemist majandamiskuludega KÜS § 151 lg 1 tähenduses, mida Narva linn korteriühistu liikmena oleks kohustatud kandma pärast korteriühistu moodustamist.

5.KÜ Kangelaste 36 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 28.05.2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti põhjendanud, et AS-il Narva Elamuvaldus kui elamu Kangelaste 36 valitsejal ja nõue loovutamise 16.01.2004 lepingu poolel on nõudeõigus Narva linna (korteri nr 38 omanik) vastu, mis on seotud elamu majandamise kulude kandmise kohustuste täitmisega. Järelikult vastustajal, kes on seesama nõude loovutamise 16.01.2004 lepingu pooleks, tekkis nõudeõigus Narva linna (korteri nr 38 omanik) vastu remondifondi võla tasumisega. Seega on ekslik apellandi väide, et vastustaja võla väljamõistmise nõuet Narva linna vastu tuleb käsitleda nõudena võlausaldaja vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Viru Maakohtu 28. mai 2008 otsus tühistada osas, millega hagi rahuldati ja mõisteti Narva linnalt korteriühistu

Kangelaste 36 kasuks välja 47 789 krooni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Edasikaebust ei ole esitatud Viru Maakohtu 28. mai 2008 otsuse peale osas, millega jäeti korteriühistu Kangelaste 36 hagi Narva linna vastu 5 324.80 krooni väljamõistmiseks rahuldamata ning selles osas ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

7.Hageja on kostjalt 47 789.80 krooni väljamõistmise nõudes tuginenud 16.01.2004 AS Narva Elamuvaldus ja korteriühistu Kangelaste 36 vahel sõlmitud kohustuse täitmise loovutamise kokkuleppele (tl 14-15). Samuti on ka Viru Maakohus vaidlustatud otsuse tegemisel hinnanud nimetatud kokkulepet ja leidnud, et selle lisa 1 järgi on tõendatud kostja võlgnevus hagejale 47 789.80 krooni. Õige on apellandi väide, et 16.01.2004 sõlmitud nõude loovutamise kokkuleppe alusel ei omandanud hageja nõuet kostja vastu 47 789.80 krooni suuruses summas ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Nähtuvalt asja materjalidest, pani Narva Linnavalitsus oma 09.05.1996 korraldusega nr 809 AS-le Narva Elamuvaldus eluruumide kohustatud subjekti kohustused ning kuni korteriühistu Kangelase 36 moodustamiseni majandas ja haldas Kangelaste 36 Narvas asuvat elamut AS Narva Elamuvaldus. AS Narva Elamuvaldus andis 31.03.2003 elamu üleandmise-vastuvõtmise aktiga elamu haldamise ja majandamise üle korteriühistule Kangelaste 36 (tl 10). Täiendava kokkuleppega 31.03.2003 elamu üleandmise-vastuvõtmise akti juurde (tl 11) andis AS Narva Elamuvaldus hagejale üle üleandmise hetkeks kasutamata jäetud remondifondi raha summas 157 065.92 krooni, kohustudes raha üle andma pärast korteriomanikelt ja üürnikelt võlguolevate korteriüüri ja kommunaalteenuste summade laekumist. AS Narva Elamuvaldus on eluruumi erastamise kohustatud subjektina sõlminud korteriühistuga Kangelaste 36 16.01.2004 nõude loovutamise lepingu, mille punkti 2 kohaselt AS Narva Elamuvaldus loovutas korteriühistule Kangelaste 36 õiguse nõuda lisas nr 1 nimetatud võlgnevusi elamu remondifondi summas 157 055.57 krooni. Kokkuleppe lisas 1 on loetletud võlguolevad isikud ning ka võlgnetavad summad. Lisas 1 loetletud võlgnevused olid tekkinud sel ajal, kui AS Narva Elamuvaldus Narva Linnavalitsuse volituse alusel eluruumide erastamise kohustatud subjektina majandas ja haldas elamut, s.o enne, kui elamu haldamine ja majandamine anti üle korteriühistule Kangelaste 36. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nähtuvalt 16.01.2004 AS Narva Elamuvaldus ja korteriühistu Kangelaste 36 vahel sõlmitud kohustuse täitmise loovutamise kokkuleppe lisast 1, on AS Narva Elamuvaldus loovutanud korteriühistule Kangelaste 36 konkreetsed nõuded konkreetsete isikute vastu, kes on lisas 1 loetletud. AS Narva Elamuvaldus ei ole nimetatud kokkuleppega loovutanud nõuet Narva linna vastu ning ta ei oleks saanud seda tehagi, sest ta tegutses ise Narva linna volituse alusel ning eluruumi kohustatud subjektina haldas ja majandas elamut kuni elamu haldamise ja majandamise üleandmiseni korteriühistule. AS Narva Elamuvaldus sai loovutada korteriühistule Kangelaste 36 oma nõuded üürnike ja korteriomanike (s.o võlgnike) vastu ning lisa 1 kohaselt on ta seda teinudki. Lähtudes eeltoodust ei ole korteriühistu Kangelaste 36 16.01.2004 sõlmitud nõude loovutamise kokkuleppe alusel omandanud nõuet Narva linna vastu ning kuna korteriühistu ei ole esitanud

muid asjaolusid ning neid kinnitavaid tõendeid, millest tema nõue Narva linna vastu võiks tuleneda, siis tuleb jätta tema hagi täielikult rahuldamata.

8.Asjakohane ei ole on maakohtu viide KOS § 13 lg-le 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Antud juhul ei ole hageja esitanud linna vastu nõuet tulenevalt KOS § 13 lg-st 1, vaid nõude aluseks on olnud korteriühistu Kangelaste 36 ja AS Narva Elamuvaldus vahel 16.01.2004 sõlmitud nõude loovutamise kokkulepe. Samuti ei ole asjakohane maakohtu viide KÜS § 151 lg-le 1.
9.Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Apellant on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2750 krooni ning kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb see välja mõista vastustajalt apellandi kasuks. Vastustaja menetluskulud esimese astme kohtus jäävad tema enda kanda. Apellant ei ole esimese astme kohtus kantud menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.