2-04-1237/7 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

16.jaanuaril 2004 aastal, s.t kui AS Narva Elamuvaldus ei olnud munitsipaaleluruumide valdajaks. Käesoleval ajal on maja üleandmise hetkeks moodustunud võlgnevusest kustutamata 71685,20 krooni erastamata korterite nr 36 ja 38 kasutamis- ja teenustasu (korter nr 36 – 23903,40 krooni, korter nr 38 – 47779,80 krooni). Peale selle alates maja vastuvõtmise hetkest – 01.04.2003.a kuni 01.09.2004.a on ülalnimetatud korterite osas tekkinud võlgnevus 25279,05 krooni (korter 36 – 1375,65 krooni, korter nr 38 – 23903,40 krooni). Kogu võlgnevus moodustab 77318,30 krooni. 02.04.2003.a munitsipaaleluruumide juurde kuuluvate mõtteliste osade hooldusleping hageja ja eluruumide erastamise kohustatud subjekti (AS Narva Elamuvaldus) vahel kehtis kuni 30. juunini 2003.a. Alates 01. juulist 2003.a andis kostja munitsipaaleluruumid üle sihtasutusele Narva Linnaelamu, kes ei sõlminud hagejaga munitsipaaleluruumide (korterid nr 36 ja 38) juurde kuuluvate mõtteliste osade hoolduslepingut. Kostja Narva Linnavalitsuse isikus on nimetatud eluruumide omanik. Vastavalt Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 valdab, kasutab ja käsutab ta neid, sealhulgas lahendab nende hoolduse ja osutatud teenuste eest tasumise küsimuse. Kostja, olles kaasomanik, kannab ühisele asjale pandud kohustisi, samuti selle valdamise ja kasutamisega seotud kulusid (Asjaõigusseaduse § 75 lg 1). Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale kujunenud võlgnevuse munitsipaaleluruumide hoolduse eest. Hageja võttis kasutusele meetmed munitsipaaleluruumide hooldustasu küsimuse lahendamiseks. Kostjale saadeti kirjasid palvega lahendada probleem, esitati lahendusvariante, kuid vastused kirjadele on rohkem kui ebakorrektsed. Võlasumma antud korterite osas kasvab jätkuvalt. Kujunenud olukord avaldab negatiivset mõju korteriühistu tööle. Ülaltoodu alusel, palub hageja mõista kostjalt välja korteriühistu Kangelaste 36 kasuks 77318,30 krooni munitsipaaleluruumide hooldustasu võlgnevust, 4500 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Kostja vastus Olles tutvunud hagiavaldusega munitsipaaleluruumide hooldustasu võlgnevuse summas 77318,30 krooni sissenõudmiseks, teatas kostja, et ei tunnista hagi ning peab seda põhjendamatuks alljärgnevatel põhjustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 alusel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 16.01.2004.a on AS Narva Elamuvaldus (võlausaldaja) ja hageja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping ja kohustuse täitmise vahetamise kokkulepe. Selle alusel loovutas AS Narva Elamuvaldus Hagejale oma nõudeõigust kogusummas 157 055,57 krooni, aga Hageja, omapoolt, omandas AS Narva Elamuvaldus nõudeõigust. Narva linnas asuvate elamute ja üürimajade haldamise (sh hoolduse ja remondi) eesmärgil on Narva Linna poolt asutatud AS Narva Elamuvaldus (100% Narva Linna aktsiakapitaliga) ja seejärel ka SA Narva Linnaelamu. Seega 16.01.2004.a nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel esindas AS Narva Elamuvaldus võlausaldajana esialgu Narva

2-04-1237 linna huve. Järelikult Narva linna vastu hagiavalduse esitamisel pööras uus võlausaldaja (nõude omandaja) ülevõetud võlanõuet senise võlausaldaja vastu, mis on vastuolus võlaõigusseaduses sätestatud nõude loovutamise mõistega. Hageja väidab, et 31.03.2003.a täiendava kokkuleppe (hoone valdamise ja majandamise üleandmise akti juurde) kohaselt tunnistas üleandja (AS Narva Elamuvaldus) võla ülevõtja (KÜ Kangelaste 36) ees summas 157 065,92 krooni ning kohustus kustutama võlgnevuse ja kommunaalteenuste tasu laekumise järgi korteriomanikelt ja üürnikelt. Tegelikult selline kokkulepe oli sõlmitud arvestades Vabariigi Valitsuse 01.07.1993.a määrusega nr 198 kinnitatud Eluruumide erastamise korra punktist 9-2. VÕS § 89 lg 1 kohaselt võib võlgnik kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Juhindudes VÕS § 89 sätestatust tegid Pooled kohustuse täitmise asendamist, sõlmides 16.04.2004.a. Kohustuse täitmise vahetamise kokkulepe. Nimetatud kokkuleppe alusel loovutas AS Narva Elamuvaldus hagejale oma nõudeõigust kogusummas 157 055,57 krooni seisuga 01.12.2003.a. Hageja võttis nõudeõigust AS Narva Elamuvaldus kohustuse täitmisena. Seega loetakse AS Narva Elamuvaldus kohustus Korteriühistu Kangelaste 36 ees täidetuks ning Pooled ei oma teineteise suhtes mingisuguseid pretensioone ega nõudeid. Alusetu on Hageja väide, et hagi esitamise hetkel on moodustunud võlgnevusest kustutamata korteri nr 36 kasutamis- ja teenustasu seisuga 31.03.2003.a summas 23 903,40 krooni ja alates 01.04.2003.a summas 1 375,65 krooni. Esiteks, AS Narva Elamuvaldus ja xxx üürniku L G vahel 19.04.2000.a sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingust nr 01303600363/9692 tuleneb, et korteriüüri ja kommunaalteenuste eest võlgnevus seisuga 01.05.2000.a moodustas 13 103 krooni, viivis seisuga 19.04.2000.a 5 997 krooni. Teiseks, 13.06.2005.a toimus korteri nr 36 võõrandamine, mille käigus saabus Linnavara- ja Majandusametile kui munitsipaaleluruumide enampakkumise korraldajale KÜ Kangelaste 36 õiend selle kohta, et võlgnevus korteri nr 36 järgi on täielikult kustutatud. Alusetu on hageja väide, et SA Narva Linnaelamu munitsipaaleluruumide haldajana oleks pidanud sõlmima Korteriühistuga Kangelaste 36 munitsipaaleluruumide (korterid xxx) juurde kuuluvate mõtteliste osade hoolduslepingut. Korteriühistuseaduse § 15-1 sätestatu kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanali sats iooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja allhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kaasomaniku poolt majandamiskulude tasumise kohustus tuleneb AÕS §-st 75 ja Korteriühistuseaduse §-st 15-1 ning selle kohustuse täitmiseks ei pea kaasomanikud sõlmida omavahel vastavat lepingut. SA Narva Linnaelamu maksab korralikult korteriühistule Kangelaste 36 munitsipaaleluruumide nr xxx ja xxx majandamiskulusid esitatud arvete alusel. Hagiavaldusele lisatud kommunaalkorterite xxx ja xxx võlgnevuse tekkimise arvestuse väljavõttest (mis ei ole isegi allkirjastatud) ka nähtub, et nende majandamiskulud on osaliselt makstud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta õigeaegselt esitas vastavad arved SA-le Narva Linnaelamu, aga viimane jättis neid tasumata. Hageja nõudel puudub materiaalõiguslik alus ning kostjale jääb arusaamatuks hagi ese, mistõttu Kostja hagi ei tunnista. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS § 60 lg 1, § 61 lg 1, § 91, § 146, § 228 palub kostja kohut: 1) jätta Korteriühistu Kangelaste 36 hagi võlgnevuse sissenõudmise rahuldamata; 2) jätta kohtukulud Korteriühistu Kangelaste 36 kanda; 3) nõuda KÜ-lt Kangelaste 36 välja Narva Linnavalitsuse kasuks viimase poolt kantud kohtu- ja

2-04-1237 õigusabikulud (kulude nimekirja esitame enne kohtuvaidlusi). Hageja seisukoht Hageja ei ole kostja vastuväidetega nõus ning teatab vaidluse sisust järgmist. Kostja on korterite nr xxx ja xxx aadressil Kangelaste 36 omanik. Kuni aprillini 2003.a teostas elamu Kangelaste 36 majandamist AS Narva Elamuvaldus. Kostja võlgnes AS-le Narva Elamuvaldus majandamistasu 71 994,30 krooni. 2003.a jaanuaris asutati elamus KÜ Kangelaste 36. 16.01.2004.a sõlmisid AS Narva Elamuvaldus ja KÜ Kangelaste 36 võla loovutamise lepingu üldsummas 157 055,57 krooni, sh kostja võlg oli 71 994,30 krooni. Perioodil aprillist detsembrini 2003.a arvutas hageja kostjale KOV ruumi Kangelaste 36-38 elamu mõttelist osadega seotud majandamiskuludeks 5 324,20 krooni. Seega kostja üldvõlg moodustas 77 318,50 krooni (71 994,30 krooni + 5 324,20 krooni). Käesoleval ajal tasus kostja võla osaliselt summas 24 214,30 krooni ning tema võlg moodustab 53 104,00 krooni (77 318,30 krooni – 24 214,30 krooni). 2007.a aprillil KOV pärimisel teatas hageja ruumi xxx võla olemasolust summas 53 104,00 krooni seisuga 01.04.2007.a. Seoses sellega, et kostja siiani ei tasunud võlga soovib hageja jätkata asja nr 2-041237 menetlemist. Ühtlasi tuginedes TsMS § 206 lg 1 vähendab hageja oma nõuet tasutud 24 214,30 krooni võrra ning palub mõista kostjalt välja võlg summas 53 104,00 krooni ja menetluskulud. Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse nõude juurde. Avaldas, et protsessi käigus tänaseks on võlgnevus 53 104 krooni. Kostja leiab, et tema ei ole võlgnik KÜ ees kuna leiab, et kostja on andnud üle elamufondi AS Narva Elamuvaldus bilansile. Hageja seisukoht on järgmine: kostja võib oma elamufondi bilansi kellele iganes üle anda aga vastavalt AÕS § 75 lg 2 omanik vastutab oma võlgade eest temale kuuluva omandiosas. Hagejale ei oma mingit tähtsust kelle bilansile on üle antud korteriomand kuna omanikuks on linn. AS-i Narva Elamuvaldus funktsiooniks oli elumaja teenindamine ja omandivormist sõltumata AS Narva Elamuvaldus omas õiguse saada korterimaksu ja summasid teenindamise eest. Ülaltoodu alusel leiab hageja, et kostja, antud juhul elumaja omanik, peab hüvitama kõik kulutused, mis on seotud elamumaja teenindamisega. Linna omandis oli 2 korterit nr xxx ja xxx. Korter nr xxx oli maha müüdud oksjoni käigus. See ostja oli kõik võlad tasunud. Mõlemad korterid olid erastamata korterid. Korteris nrxxxx elas J ja 2 tuba sellest korteris olid tühjad. Sellest korterist 1 tuba oli eraldatud M novembris 2003.a ja detsembris 2003.a eraldati M teine tuba. Septembris 2004.a M eraldatakse terve korter ja võlad jäävad tasumata. Jaanuaris 2003 oli võlgnevus 47 779,80 krooni. 01.04.2003 – oktoober 2003 tekkis täiendav võlgnevus 5 324,20 krooni. Tänaseks on kogu võlgnevus 53 104 krooni. KÜ soovib, et linn oleks tasunud korteri nr xxx võla KÜ-le summas 53 104 krooni. Palub mõista kostjalt välja summa 53 104 krooni ning kohtukulud. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et on esitatud 2 nõuet. Enne 01.04.2003 tekkinud ja hagejale loovutatud nõude 47 779,80 krooni ja täiendavad nõude 5 324,20 krooni. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnevust, mis tekkis kuni 01.04.2003.a. See nõue on vastuolus VÕS sätestatuga. SA Narva Linnaelamu õiendi kohaselt seisuga 23.04.2008.a korteri eest aadressil xxx on võlgnevus 1 028,20 krooni. SA Narva Linnaelamu kustutas võlgnevuse, mis tekkis hagiavalduse kohaselt aprillist-detsembrini 2003. SA Narva Linnaelamu sai haldamisele korteri 38 alates 01.07.2003.a. Kuni juulini haldab korterit AS Narva Elamuvaldus. KÜ Kangelaste 36 ja AS Narva Elamuvaldus vahel oli sõlmitud aprillis 2003 leping, mille kohaselt KÜ haldab korterit nr xxx ja KÜ esitab arved korteri haldamise eest korteri üürnikele. See tähendab, et aprill-juuni 2003 eest esitas KÜ arved korteri üürnikule. SA Narva Linnaelamu õiendist ilmneb, et alates juuli 2003 haldab korterit KÜ ja esitas arved SA-le Narva Linnaelamu ja SA Narva Linnaelamu tasus arved kinni. See tähendab, et KÜ pidi esitama arveid aprill-juuni 2003 üürnikule ja nõudeõigus on KÜ-l üürnikult. Kostjal puuduvad andmed kas KÜ esitas üürnikule arveid või ei ning asjas puuduvad tõendid selle kohta, et KÜ sai üürnikult üüritasu.

16.jaanuaril 2004 aastal sõlmitud AS Narva Elamuvaldus ja hageja vahel nõudeõiguse loovutamise lepingu lisa nr 1 kohaselt on kostjal tasumisele kuuluv võlasumma 47 789,80 krooni arvestatud seisuga 01.12.2003.a. Järjelikult hageja omandas õigust nõuda võlgnikult võlgnevuse väljamõistmisest. Antud asjas on võlgnikuks munitsipaaleluruumi valdaja Narva linna näol. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Lähtuvalt KÜS § 151 lg 1 on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, sama paragrahvi ja lõike punkt 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja vähendas oma nõuet tasutud korteri nr 36 eest 24 214,30 krooni võrra. Hageja väidab, et 01.04.2003 – oktoober 2003 tekkis täiendav võlgnevus 5 324,20 krooni. Kuid hageja ei esitas tõendeid. Kostja poolt esitatud 23.04.2008 õiendi nr 582 alusel ei ole võlgnevust. Kohus leiab, et selles osas hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 24. septembril 2004.a.