Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-08-57794

võlausaldaja kasuks antud käendused, millega võlgnik käendas tagasivõtmatult ja võlausaldaja esimesel nõudmisel AS J olemasolevate ning tulevikus tekkivate kohustuste täitmist võlausaldajale, mis olid seotus J S C Ltd ja F S C Ltd kohustuste täitmise garanteerimisega. AS J oli võlausaldaja ees garandiks ning garanteeris võlausaldaja ees J S C Ltd ja F S C Ltd kohustusi seoses laenudega. Põhivõlgnikud ei ole oma kohustusi seoses laenudega täitnud, samuti ei ole seda teinud garant AS J . AS J pankrot on Harju Maakohtu poolt 11.02.2008.a. jäetud väljakuulutamata seoses raugemisega. 12.03.2007 andis võlausaldaja kohtutäitur M Kadak’u büroos võlgnikule üle nõudepankrotihoiatuse, millega kohustas võlgnikku tasuma hiljemalt 29.03.2007 võlausaldajale 4 690 029,99 krooni. Võlausaldaja kinnitab avalduses, et kuna võlgnik ei ole pärast pankrotihoiatust võlga ära maksnud, on tal tekkinud alus pankrotiavalduse esitamiseks Eeltoodust tulenevalt palub võlvõlausaldaja välja kuulutada V T pankroti. 14.01.2009. a. määrusega kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks T Mitti.

VÕLGNIKU JA AJUTISE HALDURI SEISUKOHAD.

Võlgnik ei tunnista jätkuvalt avaldust. Võlgniku esindaja möönab pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu. Ajutise halduri kuludele võlgnik vastu ei vaidle. Ajutine haldur T Mitt selgitab, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Varad Ajutisele haldurile ei ole teada andmeid võlgniku vara kohta. Järelepärimistele saadud vastust nähtub, et varad puuduvad. Ka ei ole võlgniku ega tema abikaasa nimele registreeritud kinnistuid, mida saaks käsitleda ühisvarana. Võlgniku puudub ametlikult sisstulek töötasu või juhatuse ja nõukogu liikme tasude näol, vähemalt ei ole selliseid sissetulekuid maksu- ja tolliametile deklareeritud. Võlad L AS poolt kohtule esitatud pankrotiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et võlgniku võlasumma on 4 690 029.99 krooni, mis tuleneb käenduslepingutest. Rohkem teadaolevaid võlgu ajutisele haldurile teada ei ole. Ajutise halduri kasutuses olevates dokumentidest nähtub, et maksejõuetus tekkis hiljemalt 2007.aastal, kui AS J OÜ vastu esitati pankrotiavaldus, kuna äriühing ei suutnud täita liisingukohustusi. Seda kohustust aga tagas V T käenduslepinguga, kuigi ka käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud võlgnikul vara, millega oleks reaalselt üldse olnud võimalik nii suurt kohustust tagada. Ajutine haldur ei avastanud ka vara, mida oleks võimalik tagasivõitmise või tagasinõudmise teel pankrotivarasse saada. Võimaliku varana osundab ajutine haldur järgnevale:

Tsiviilasi nr 2-08-57794

Vastavalt võlausaldaja informatsioonile on kogutud andmeid Tallinnas XXX kinnistu kohta. Tegemist on ehitisega, mida omab kinnistusraamatu kande kohaselt vastavalt hoonestusõigusele HLE AS. Hoonestusõigus on antud Tallinna linnale kuuluval kinnistul. 28.11.2002.a. on V T ja HLEAS vahel sõlmitud liisinguleping nr.XXX. Liisingu esemeks on hoonestusõigus, kinnistu pindala m2 463, asukohaga XXX, Tallinn, katastritunnus XXX. Liisinguleping on sõlmitud selleks, et finantseerida liisingueseme kasutamise võimaldamiseks vajalikku tehingut. Liisingulepingu p.14.1 kohaselt sõlmivad pooled pärast liisinguvõtja s.o.V T poolt kõigi liisingulepingust tulenevate maksete tasumist liisingueseme omandiõiguse üleminekut puudutava lepingu notariaalselt tõestatud vormis. Alates 2002.aastast on laekunud liisingulepingu alusel T T lt (võlgniku abikaasalt) 651 723,85 krooni ja graafikujärgselt kuulub tasumisele veel 1 072 481,79 krooni. Oluline on asjaolu, et kuni hoonestusõigus kuulub HLEAS-le, ei ole tegemist T te ühisvaraga, mida saaks jagada. Lisaks sellele tuleb arvestada ka asjaoluga, et hoonestusõiguse võõrandamisel peab luba küsima ka kinnistu omanikult ehk siis Tallinna linnalt. Ajutine haldur on kohtunud ka T T ga, kes ei ole nõus võtma kõik liisingumaksed enda kanda selleks, et V T saaks vara jagamise tulemusena 1/2 pankrotipessa, seda enam tasuma kõik liisingumaksed ennetähtaegselt. Küll on võlgnik kinnitanud, et elamus XXXon köögitehnika jm. vallasvara, mille soetamismaksumus võis olla kokku 61 500 krooni. Ostutšekke säilinud ei ole. Ajutise halduri arvates võiks reaalne turuhind olla ca 65 % soetamismaksumusest , ehk siis ca 40 000 krooni, millest 20 000 võiks kuuluda võlgnikule ja mille arvel saaks katta ajutise halduri tasu ja tema ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused. Ajutine haldur jääb oma eelmisel kohtuistungil avaldatud seisukoha juurde, et pankrot tuleks lõpetada raugemisega, kuna menetluse kuludeks raha ei jätku ja puudub perspektiiv XXX ehitise ja kasutusõiguse väljaostmiseks. Ajutisele haldurile ei ole teada ka ühtegi tehingut varadega, mille tühistamise ja tagasivõitmise tulemusena saaks menetluse käigus pankrotipessa raha, mille arvel rahuldada võlausaldaja nõue. Ajutise halduri tasuna palub välja mõista 20 000,00 kr. Kohus tegi võlausaldajale ettepaneku 24.03.2009.a. istungil kaaluda võimalust maksta pankrotivarra vajalikud vahendid võimaliku hoonestusõigus väljaostmiseks Tallinna linnalt eesmärgiga luua kinnisomand ning sellega tekitada realiseeritav vara pankroti pessa. 07.04.2009.a. teatas võlausaldaja esindaja, et võlausaldaja ei pea võimalikuks krediteerida pankrotipesa.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku ja ajutise halduri ning tutvunud toimiku materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega.

Tsiviilasi nr 2-08-57794

Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohus leiab, et V T pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele PankrS § 29 lg 2 alusel. Võlgniku varana on vaid osaliselt väljaostetud nõudeõigus hoonestusõigusele ja avalduse esitaja ei soovi maksta kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Seetõttu võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puudub pankrotimenetluse käigus tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku tavapärane majandustegevus ei toimu ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur taotles tasuks määrata 20 000,00 kr, millele võlausaldaja ja võlgnik vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.