avalduse esitaja-võlgnik: : T OÜ (registrikood xxx, xxx); Võlgniku juhatuse liige : M A (Kood xxx ; ajutine pankrotihaldur Urmas Tross (tõend nr 85, Konkurss OÜ, ).
Resolutsioon
1.Kuulutada välja T OÜ (registrikood xxx, xxx, xxx) pankrot.
2.Nimetada pankrotihalduriks Urmas Tross (tõend nr 85, Konkurss OÜ, ).
3.Ajutise halduri tasuks määrata Urmas Tross’ile 19 600 (üheksateist tuhat kuussada krooni), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ning tehtud kulutuste katteks 2 926, 40 krooni (kaks tuhat üheksasada kakskümmend kuus kr ja 40 senti) OÜ-le Konkurss, arvelduskonto Hansapangas nr xxxxxxxxxxxx, mis kuuluvad tasumisele pankrotivara arvelt.
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas saalis nr 1 30.aprillil 2009.a. algusega kell 10.00.
6.Võlgniku seaduslikel esindajatel juhatuse liikmetel S K ’el (xxx), M A ’il (xxx) ja P A ’il (xxx) ilmuda võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) kabineti nr 234 30.aprillil 2009.a. kella 09.45-ks.
Kohtuasi nr 2-09-3091
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otse 15 päeva jooksul peale määruse kuulutamist. Asjaolud 26.01.2009 esitas võlgnik pankrotiavalduse Harju Maakohtule, põhjendades avalduse esitamist võlgniku püsiva maksejõuetusega, mis tulenes finantsvahendite puudusest. Võlgnik on oma avalduses märkinud, et alustati ilma omapoolsete investeeringuteta, käibest majandamisega, mis ebaõnnestus kuna võlgnevused tekkisid kiiremini kui suudeti tellijatele kaupu vahendada. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ning kuulutada välja T OÜ pankrot.
03.veebruaril 2009.a. algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse. Võlgniku esindaja palub Võlgniku pankrot väljakuulutada, kuna võlgnik ei ole võimeline oma kohustusi täitma ja see ei ole ajutine. Kohtu poolt määratud ajutine haldur, tutvunud võlgniku majandusliku olukorraga, leiab, et pankrot tuleb väljakuulutada, kuna võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik ei ole suuteline võlgu kustutama tavapärase majandustegevuse käigus. Ajutise halduri arvamuse kohaselt T OÜ-le kuulub vara: (i) arvelduskonto Swedbank nr xxxxxxxxxxxxx, 12.02.09 seisuga summas 4 458,00 krooni; (ii) arvelduskonto Swedbank nr xxxxxxxxxxxxxxx, 12.02.09 seisuga summas 4,88 krooni (iii) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse teate kohaselt puuduvad sõidukid (iv) Võlgnikul puudub kinnisvara. (v) Võlgnikul puudub vallasvara ehitistena. (vi) 26.02.2009 võlgniku selgituste kohaselt oli asukohaga xxx II korrusel vara ca 50 000 kuni 60 000 krooni väärtuses. Väidetavalt on osa vara kolmandate isikute oma ja osa arestitud AS P kasuks. Aruande esitamise ajal esindaja selgituste kohaselt puudub igasugune vara nimetatud asukohas. Kokkuvõtvalt võib seisuga 1.03.2009 võib asuda seisukohale, et võlgnikul on vara väärtuses summas ca 4 458 krooni. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnikul teadaolevaid kohustusi on :
1.P AS, xxx, summas 56 739,00 krooni;
2.T Eesti AS, summas 16 638,00 krooni;
3.S Eesti AS, summas 7 434,00 krooni;
4.E Päevalehe AS, summas 12 602 krooni;
5.S Kirjastuse AS, summas 7005,65 krooni;
6.Advokaadibüroo Aivar Pilv, summas 22 000 krooni;
7.SL Õhtuleht, ca 20 000 krooni;
8.K Kinnisvara OÜ, summas ca 15 000 kuni 20 000 krooni;
9.OÜ Z Media summas ca 2000 krooni;
10.Riigi Tarbijakaitseamet, summas 12 949,49 krooni ;
Kohtuasi nr 2-09-3091
11.L M , nõue summas 9625,60 krooni; Töötajad :
12.I V saamata töötasu summas 10 005 krooni;
13.A O saamata töötasu summas 7 500 krooni;
14.J V saamatatöötasu, summa teadmata. Teadaolevaid kohustusi kokku, mida võlgnik on aktsepteerinud seisuga 1.03.2009 ca 204 500,00 krooni. Pangakonto väljavõtte kohaselt leiab kinnitust asjaolu, et tellijad maksid võlgniku kontole ettemakseid ajavahemikus 1.08.2007 kuni 27.02.2008 kokku summas 388 543 krooni. Laekunud vahenditest tasuti peamiselt teistele tellijatele tagasimakseid, tasuti mõned Elisa Eesti AS arved, Maksu-ja Tolliametile käibemaksu. Võlgniku juhatuse liige M A on võtnud talle kasutamiseks olnud deebetkaardiga välja samal vahemikus summas ca 97 200 krooni. Ajutine haldur on konto väljavõtet analüüsides jõudnud arusaamisele, et vahendustegevuses puudus vahendustasu ning pigem üritati teenida kontol liikuvate rahaliste vahendite liikumise arvelt. Seda kinnitab asjaolu, et osa tellijate rahast maksti tagasi nendele, kes nõudsid raha tagasi, kuna tellimust ei täidetud, osa raha võttis välja juhatuse liige, osa eest võidi ka tellitud kaupa anda. Laekunud raha eest osteti kaupu vähesel määral, taolist kannet võib märgata 13.09.2007 Gertshofenis, 15.09.2007 Leedus. Kokkuvõtvalt 388 543 kroonisest käibest on juhatuse liige M A välja võtnud 97 200 krooni, mille kohta tuleks esitada kasutamist põhjendavad dokumendid. Pankroti põhjused Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt on ajutise haldur arvamusel, et juhtorganite tegevuses on iseloomulikud jooned hooletuse tõttu püsiva maksejõuetuse tekitamisele, kuna juhtorganite liikmed ei ole mõistnud või ei ole tahtnud mõista, et ei piisa sellest, kui käivitatakse äritegevus ning lubatakse küll soodsama hinnaga lastekaupu, kuid tegelikkuses ei olda valmis seda kaupa hankima ning lihtsalt loodetakse, et kui laekub raha, mõtleme midagi välja. Juhatuse liikmed peavad oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187), mis tähendab, et oma otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel tuleb arvestada äriühingu tegeliku olukorraga. Võlgniku tegevuses puudus äriplaan, läbimõeldud tegevus ning loodeti lihtsalt kuidagi asjad lahendada. Tulemus on aga niisugune, et on hulga rahuldamata tellijaid ja ühe juhatuse liikme osas on algatatud kriminaalasi. Pankrotimenetluse esimene eesmärk on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine. Tulenevalt eeltoodust on pankrotimenetluse läbiviimise menetlusökonoomia (ajaline seos menetluse kulu ja sissenõudmise võimaliku rahuldamise vahel) seisukohast parem kohe pärast võimalikku kohtulahendit pankrotivara moodustamisel eesmärgil selgitada välja kus on võlgniku kaupluses olnud vara, kui seda seal üldse oli ning põhjendatud alustel nõuda tagasi juhatuse liikme poolt kontolt võetud 97 200 krooni. Ajutine haldur arvates on tagasinõutav, juhul kui puuduvad kuludokumendid, juhatuse liikme poolt arvelduskontolt välja võetud rahalised vahendid summas 97 200 krooni. Võlgniku kaupluses olnud vara tagasisaamine on aga küsitav, kuna võlgniku esindaja selgituste kohaselt jäi see kaup sinna juba üle aasta tagasi. Tegemist oli enamuses teistele isikutele kuulunud varaga.
Kohtuasi nr 2-09-3091
Ajutise halduri tasuna palub ta välja mõista töötasuks 19 600,00 kr ja kulude katteks 2626,40 kr. Võlgniku esindaja istungil ei osalenud, kuid kirjalikult teatas, et jääb oma avalduse juurde ning nõustus samuti ajutise halduri järelduste ning taotlustega. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul on ajutise halduri arvamuse kohaselt kohustusi 204 500,00 krooni ulatuses. Võlgniku varade väärtust hinnates leiab kohus, et lähtuda tuleb ajutise halduri poolt pakutud praegusest reaalsest väärtusest st ca 4 458 krooni. Samas on ajutine haldur osundanud ilmsetele võimalustele tagasi nõuda juhatuselt ca 97 200,00 kr. Kohus osundab haldurile ka sellele, et nähtuvalt võlgniku pangaväljavõttest on koheselt võlgniku asutamisest so 01.08.2007.a. asutud tagastama raha isikutele, kes ei ole võlgnikule teinud ettemakseid. Ilmselt on tegemist juhatuse liikmete poolt enne võlgniku asutamist iseseisva tegutsemise käigus võetud kohustuste tasumisega võlgniku arvelt. Kui asjaolud on sellised, siis ka need summad kuuluvad väljamõistmisele juhatuselt Majandustegevus on lõppenud ning puuduvad väljavaated selle taasalustamiseks. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on PankrS § 31 lg 1 ja § 1 lg 2 ja 3 tingimused olemas ja pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu arvates puuduvad PankrS § 15 lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Urmas Tross tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
Kohtuasi nr 2-09-3091
Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikke esindajaid juhatuse liikmeid S K (xxx), M A (xxx) ja P A (xxx) ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 30.04.2008.a. kell 09.45 võlgniku vande andmiseks. Kohus selgitab võlgniku juhatuse liikmetele, et kohtu korralduste mitte täitmisel on kohtul õigus kohaldada võlgniku juhatuse liikmete suhtes sundtoomist ning aresti. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.