Kohtulahend

katteks 1 713.70 krooni, kokku 26 650.70 krooni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 04.02.2009 esitas OÜ E võlgniku pankrotiavalduse. Äriühingu põhitegevusalaks on ehitustööd ja torutööd. 2009a jaanuaris otsustas ainuosanik TKl õpetada osaühingu tegevus ja alustada pankrotimenetlust. Võlgnikul puuduvad pikemat aega likviidsed varad tekkinud võlgnevuste katteks ja alates sügisest on tõsiseid probleeme deebitoridega. Maksejõuetuse põhjuseks on negatiivsed muutused ehitusturul, hinnatõus ja tellijate võimetus tasuda arveid õigeaegselt. Pangad ei anna enam laenu peatöövõtjatele, kes ei finantseeri enam võlgnikku. Seisuga 31.01.2009 on võlgnikul lühiajalisi kohustusi hankijatele summas 1 854 230 krooni, lisaks kohustused Maksu- ja Tolliameti ees summas 662 073 krooni. 2008 majandusaasta lõppes võlgnikule 2,2 miljonilise kahjumiga, reaalne majandustegevus lõppes jaanuaris 2009a. Osaühingul on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist ning vähem kui äriseadustikus nõutav osakapitali suurus. Likviidsed varad on pangakonto ning kaks kinnistut. Põhivaraks on kontorimööbel. Võlgnik palub algatada OÜ E suhtes pankrotimenetlus Kohtuistung Kohtuistungil 11.03.2009. a. jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule ja tehtud kulutustele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ E pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus U Feldschmidti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt oli võlgniku majandustegevus rajatud ehitus-ja remonditööde teenuste osutamisele. Ajutina haldur on teinud kindlaks, et võlgnikul on vara arvestuslikult 5 212 374.00 krooni väärtuses. Samas realiseeritavat vara on hinnanguliselt 3 788 498 krooni väärtuses. Realiseeritava vara tegelik maksumus selgub realiseerimisel ning võib olla oluliselt väiksem selle arvestuslikust maksumusest. Ajutine haldur on teinud kindlaks, et kohustusi on võlgnikul 5 555 295.60 krooni ulatuses. Samuti selgitas ajutine haldur välja, et võlgniku majandustegevuses ilmnes juba 2007 a. sõltuvus võõrkapitalist ja käibevahendite ebapiisavus ning see suurenes oluliselt 2008 a. Võlgniku varast suur osa finantseeritakse võlgadega. Võlgniku võlad ületavad võlgniku varasid 439 601 krooni võrra. Võlgniku 2008 a. kahjum majandustegevusest oli 2 231 231 krooni. Majandustegevuse tulemusel tekkis omakapitali puudujääk 439 600.91 krooni. Ajutine haldur on järeldab majandusanalüüsist, et võlgnik on maksejõuetu ning tal puuduvad vahendid võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur jõudis järeldusele, et ettevõtet tervendada ei ole antud olukorras võimalik ega otstarbekas, kuna see nõuab suuri investeeringuid. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse on põhjustanud juhatuse liikme selgituse kohaselt negatiivsed muutused ehitusturul, hinnatõus ja tellijate võimetus tasuda arveid õigeaegselt. Pangad ei anna enam laenu peatöövõtjatele, kes ei finantseeri enam võlgnikku. Maksejõuetuse tekke põhjuste osas nõustub ajutine pankrotihaldur juhatuse liikme selgitustega, et tegemist on üldise majandus (finants) kriisiga ning ehitusmahud sellega seoses oluliselt vähenevad. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 18 750 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 1713.70 krooni. Võlgnik nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107; 2006, 15, 248 ja 2007, 68, 1208) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult U Feldschmidti kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga summas 24 937 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 1 713.70 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.