Tsiviilasi nr.2-08-78490
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.märts 2009.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-78490
Tsiviilasi
X AS hagi M.R.’i vastu halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes Hageja : X AS (xxxxxx, asuk. X tn.X, X linn, X m/k); Hageja lepinguline esindaja : Ene Pihu Kostja : M.R. (is.kood XXXXXXX; registrijärgne elukoht : X tn.X, X linn, X m/k; tegelik postiaadress : X X, X, X Vabariik, X) /ilmumata/ 30.03.2009.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes KomS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76 ja §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning TsMS §162, §440, §442, §445 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi M.R.’i vastu täies ulatuses. Välja mõista M.R.’ilt (is.kood XXXXXXX) kommunaalmaksete ja hoolduskulude võlgnevus perioodi 01.01.2007.a. kuni 31.10.2008.a. eest summas kuus tuhat üheksasada kuuskümmend üks (6 961) krooni 45 senti ja viivis seisuga 19.11.2008.a. summas kaks tuhat üheksasada kakskümmend kolm (2 923) krooni 40 senti; X AS (reg.kood XXXXXX; asukoht : X linn, X tn.X; a/k XXXXXXX, AS SEB Eesti Ühispank) kasuks.
Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (30.03.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Poolel on õigus maakohtule tehtava kirjaliku avaldusega loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Sellisel juhul välistub poole õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS §174 lg.1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil : X linn, X tn.X krt.X. Vastavalt hageja ja kostja vahel 09.01.2003.a. sõlmitud hoolduslepingule, osutas hageja kostjale kuuluva korteri osas hooldus- ja kommunaalteenuseid (küte, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu jms.) /tl.3/. Hageja nõue Hageja esindaja kinnitab, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud lepingu punktis 3.5. sätestatud maksekohustusi juba pikema aja vältel, tasudes makseid ebaregulaarselt ja osaliselt. Hageja esindaja kinnitab, et kostja võlgnevus hooldus- ja kommunaalmaksete osas perioodi 01.01.2007.a. kuni 31.10.2008.a. eest on 6 961.45 krooni, millise summa palub hageja esindaja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja esindaja välja mõista kostjalt lepingu rikkumise (maksekohustuse täitmata jätmise) eest viivis seisuga 19.11.2008.a. summas 2 923.40 krooni. Menetluskuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 krooni. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, palub hageja esindaja teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §413 lg.1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses
märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale väljastati kohtukutse e-maili (X /tl.15,55/) teel /tl.57/. Seega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile, võib kohus hageja taotluse korral lahendada asja tagaseljaotsusega. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja –hoiatusele, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Seega lahendab kohus hagiasja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel 09.01.2003.a. sõlmitud hoolduslepingu kohaselt võttis hageja hallata kostjale kuuluva eluruumi ning vastava osa nimetatud eluruumi juurde kuuluvast elamu- ja selle territooriumi mõttelisest osast /tl.3/. Hageja teostas kostjale kuuluva eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustus, millist täiendavalt reguleerivad allnimetatud materiaalõigusnormid. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hoolduslepingu /tl.3/ punkt 3.5. sätestab korteriomaniku kohustuse tasuda elamu hooldajale iga kuu maksed vastavalt elamuhooldajalt saadud makseteatistele. Asja materjalide /tl.4/, hageja esindaja seletustega ja kostja poolt vastava fakti õigeksvõtuga on tõendatud, et kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees perioodi 01.01.2007.a. kuni 31.10.2008.a. eest on 6 961.45 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336). VÕS §76 lg.1 sätestab, et kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Hoolduslepingu
punkt 3.5. sätestab korteriomaniku (kostja) kohustuse tasuda haldajale (hageja) maksed igakuuliselt. Asja materjalidega /tl.4/ ja poolte avaldatuga on tõendatud, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt (jättes hagejale tasumata arved lepingujärgselt osutatud hooldustööde ja kommunaalteenuste eest) ning seisuga 31.10.2008.a. võlgneb kostja hagejale hooldustasu ja tarbitud kommunaalteenuste eest 6 961.45 krooni. Seega on kostja kohustist rikkunud. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodi 01.01.2007.a. kuni 31.10.2008.a. eest summas 6 961.45 krooni. Viivis VÕS §113 lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hoolduslepingu punkt 3.5 sätestab omaniku (kostja) kohustuse tasuda maksetega viivitamise korral viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja -viivisemäärast, saades seisuga 19.11.2008.a. viivise suuruseks 2 923.40 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis seisuga 19.11.2008.a. summas 2 923.40 krooni. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 450 krooni /tl.5/ väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
A.Kaldma kohtunik 30.03.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.