Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
26. märts 2009. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-3829
Tsiviilasi
AS S K (registrikood xxx asukoht xxx) avaldus OÜ T (registrikood xxx, asukoht xxx) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse algatamise otsustamine
Eelistungi toimumise aeg
11. märts 2009.a
Eelistungil osalenud isikud
Võlausaldaja esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Võlgniku esindaja vandeadvokaat Taivo Saks
Asjaolud
30.01.2009 esitas AS S K avalduse OÜ T pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue tuleneb pooltevahelisest 15.01.2008 üürilepingust nr 4, mille alusel nõuab võlausaldaja võlgnikult leppetrahvi 1 239 000 krooni ja viivist 105 315 krooni. 02.02.2009 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks aja. Võlausaldaja kõrvaldas puudused. 16.02.2009 rahuldas kohus pankrotiavalduse tagamise taotluse. 11.03.2009 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde, võlgnik vaidles sellele vastu. Kohus leidis Pankrotiseaduse § 15 lg 2 p 1 järgi kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja nõue tuleneb pooltevahelisest 15.01.2008 üürilepingust nr 4, mille alusel nõuab võlausaldaja võlgnikult leppetrahvi 1 239 000 krooni ja viivist 105 315 krooni. Leppetrahv tuleneb sellest, et võlgnik ei andnud võlausaldajale lepingust tulenevat pangagarantiid ning võlausaldaja ütles lepingu 24.10.2008 üles. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu ja leiab, et tegelikult ütles üürilepingu üles hoopis tema ning see tahe oli võlausaldajale teada. Lepingu poolte vahel on vaidlus, kas leppetrahvi tuleb maksta või mitte, leppetrahvi tasumise kohustuse tuvastamiseks tuleb analüüsida poolte lepingust tulenevaid kohustusi. Täiendavalt märkis võlgnik, et üürileping on tühine, kuna sellele ei ole alla kirjutanud kaks juhatuse liiget, kes äriregistri andmetel võivad võlausaldajat esindada ühiselt. Võlausaldaja vaidles sellele vastu ja leidis, et leping on kehtiv, kuna üks juhatuse liige on teist juhatuse liiget volitanud. Võlausaldaja esitas ka volikirja. Samuti on leping sõlmitud tingimuslikult ning hakkab kehtima pärast võlausaldaja nõukogu vastava otsuse tegemisest. Võlausaldaja esitas nõukogu 28.11.2007 otsuse ja leidis, et leping on jõustunud. Võlgnik leidis, et lepingu sõlmimise ajal neid dokumente ei eksisteerinud. Vastuväidetena esitas võlgnik ka leppetrahvi vähendamise nõude ning rikkumise vabandatavuse vastuväite. Võlausaldaja leidis, et väited lepingu rikkumise vabandatavusest on paljasõnalised ja tagantjärgi otsitud, samuti pole võlgnik tõendanud, et leppetrahvi suurus on ebaproportsionaalne. Seega vaidlustab võlgnik seda, kas poolte vahel eksisteerib lepinguline suhe, kas võlgnik on kohustatud leppetrahvi maksma ning sellise kohustuse juures, milline oleks leppetrahvi suurus. Arvestades võlausaldaja ja võlgniku seisukohti, leiab kohus, et antud vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Esmalt vajab vaidlemist lepingu tühisuse küsimus: analüüsimist vajavad võlgniku vastuväited ühise esindamisõiguse rikkumise ja hilisema heakskiidu kohta, samas ei saa lepingu tühisuse formaalse tuvastamise korral mööda vaadata poolte käitumisest, kes pidasid lepingut kehtivaks. Kui leping on kehtiv, tekivad järgmised küsimused: võlausaldaja leppetrahvi nõue tugineb pooltevahelise 15.01.2008 üürilepingu nr 1 p-l 24.12, mis eeldab lepingu rikkumist võlgniku poolt ning võlausaldaja poolt lepingu ülesütlemist. Võlgnik aga väidab, et hoopis tema on lepingu üles öelnud. Sellise tahteavalduse on võlgnik esitanud 17.10.2008 e-kirjas, mis on pankrotiavaldusele lisatud, s.o enne seda, kui võlausaldaja ütles lepingu üles. Lepingu p 27.8 sätestab, et pooltevahelised teated peavad olema kirjalikus vormis. Kohus leiab, et pankrotimenetluse algatamisel ei ole võimalik
lahendada küsimust, kes lepingu üles ütles ning anda hinnangut tahteavalduse vormivastavusele lepingus kokkulepituga. Samuti on eraldi vaidlus, kas leppetrahvi tasumise kohustuse korral esineb selle mittetasumise vabandatavust või vähendamise aluseid. Nimetatust sõltub võlgniku maksejõuetuse hindamine nõude suhtes. Võlgnik ise leiab, et tema käibevara ületab lühiajalisi kohustusi enam kui neljakordselt (vahe 6 903 520,29 krooni) ning et ta ei ole maksejõuetu. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata tuginedes PankrS § 15 lg 2 p 1. Võlausaldaja on 06.02.2009 tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 30 000 krooni, mis kuulub tagastamisele, kuivõrd kohtu deposiidist kaetavaid pankrotimenetluse kulusid ei tekkinud. 16.02.2009 määrusega on kohus rakendanud hagi tagamise abinõusid võlgniku vara suhtes. Kuivõrd kohus keeldub menetlust algatamast tühistab kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel hagi tagamise abinõud. Kuivõrd tegemist on menetlust lõpetava lahendiga, tuleb kindlaks määrata menetluskulude kandja. Käesoleva menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlausaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.