J K hagi M K ja G K vastu 31 447 krooni ja viiviste väljamõistmiseks ja dokumentide üle andmiseks kohustamiseks.
Tsiviilasja hind
46 447 krooni hageja J K (isikukood xxx; elukoht xxx); hageja esindaja advokaat Peeter Viirsalu (Advokaadibüroo Paul Varul; asukoht Vabaduse pst 25, 51004 Tartu); kostja 1 M K (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja 2 G K (isikukood xxx; elukoht xxx); kostjate esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe (Advokaadibüroo Rando Antsmäe Tallinna büroo; asukoht Pärnu mnt 130-42, 11317 Tallinn). 03.03.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud J K kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist 1 (8)
istungil.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.07.2007 lepingu, millega kostjad võõrandasid hagejale korteriomandi asukohaga Xxx. Lepingu p-s 2.1.5 avaldasid kostjad, et korteril ei ole neile teadaolevaid eritunnuseid või puudusi. Korteri valdus anti üle ning võeti vastu augusti keskel 2007 ning hageja asus korterisse elama alates augusti lõpust 2007.
2.Sügisel 2007 märkas hageja, et elektrisüsteemi kaitsmed lülitusid välja ja hõõglambid purunesid. Hageja tellis novembris 2007 kontrolli. 12.11.2007 kontrollist nähtus, et elektripaigaldis ei vasta ohutusnõuetele, mitmes kohas puusuvad maandused. OÜ FG hinnapakkumise kohaselt kuluks puuduste kõrvaldamiseks 31 447 krooni.
3.Hageja teavitas kostjaid elektrisüsteemi puudustest ja dokumentide puudumisest kirjaga 20.11.2007. Hageja saatis kostjatele 20.02.2008 kirja, milles palus elektrisüsteemi vead parandada hiljemalt 10.03.2008 ning märkis, et kui nimetatud kuupäevaks kostjad vigu ei paranda või vajalikke kulutusi ei hüvita, loeb hageja müügihinna alandatuks 31 447 krooni võrra.
4.Lepingu p 4.2 kohaselt tasus hageja kostjatele korteri eest 1 220 000 krooni. Hageja on alandanud hinda 31 447 krooni võrra, nimetatud summat ei ole kostjad hagejale tagastanud.
5.Hageja on võtnud ühendust mitmete kinnisvarafirmadega, et selgitada välja lepingu täitmise mittekohase täitmise väärtust, kuid kinnisvaraeksperdid on keeldunud hinnangu andmisest, seega on hageja lähtunud hinna alandamisel OÜ FG hinnapakkumisest.
6.Hageja tasus korteri eest 31.07.2007. Hageja palub välja mõista kostjatelt intressid raha kasutamise eest alates 31.07.2007 kuni 10.02.2007 ning alates 11.03.2007 viivise.
7.Lepingu p 5.1 kohaselt kohustusid kostjad korteri päraldiseks olevad dokumendid hagejale üle andma korteri valduse üle andmisel, kuid siiani on üle andmata dokumendid, mis puudutavad korteri ümberehitust (wc ja vannitoa kokku ehitamine) ja tehnosüsteemide (küttesüsteemi) muutmist ning küttesüsteemi kasutusjuhendit. Hageja palub kostjatelt välja mõista nimetatud dokumendid.
8.Hageja 09.02.2009 kirjaliku seisukoha kohaselt sai hageja elektripaigaldise puudustest teadlikuks alles 12.11.2007 elektripaigaldise kontrolli aruandest ning teavitas pärast seda kostjaid viivitamatult 20.11.2007 kirjaga. Hageja töö sisu ja haridus ei ole elektritöödega seotud. Puudused on avastatavad tavapärase kasutamise käigus ja seega pidid kostjad puudustest teadlikud olema. Tulenevalt puuduste varjamisest ei kehti hagejale piirangud puudustest teavitamise aja suhtes (VÕS § 221 lg 1 p 2 ).
9.Hageja leiab, et tõele ei vasta, et hageja on õigustamatult keeldunud vastu võtmast kostjate ettepanekut asja parandamise kohta. Hageja on pakkunud kostjale võimalust elektripaigaldis üle vaadata, kuid kostjad keeldusid sellest.
10.Kohtuistungil 03.03.2009 selgitas hageja, et elektrisüsteem ei vastanud ka ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Elektrisüsteemi ehitamise aeg on teadmata. Kostjad pidid enne müügilepingu sõlmimist olema teadlikud projektdokumentatsioon puudumisest, maanduse probleemidest, elektrisüsteemi üldisest olukorrast ning sellest, et pirnid ja kaitsmed löövad läbi. Pirnide läbi põlemisest sai hageja teada vahetult enne elektrikontrolli tellimist. Hageja ostis enda teada täiesti korras korteri. 2 (8)
Kostja seisukohad
11.Kostja vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostjad märgivad, et ostsid ise korteri 12.02.2003 kasutatud korterina. Kostjad on koos korteriga üle andnud kõik nende valduses olevad dokumendid. Hinna alandamise avalduse tegi hageja alles 20.02.2008 ja on seega kaotanud õiguse õiguskaitsevahendi kasutamiseks tulenevalt hea usu põhimõttest. Hageja ei ole õigeaegselt teavitanud kostjaid väidetavates elektrisüsteemi puudustest.
12.Hageja sai korteri valduse 15.08.2007. Elektrisüsteemi puudustest teavitas hageja kostjaid alles 20.11.2007, s o alles 3 kuud pärast valduse saamist. Täpsustanud on puudusi alles 01.04.2008. Kostjate kasutamise ajal kaitsmed välja ei lülitunud ja pirnid ebatavaliselt tihti läbi ei läinud. Hageja töötab elektrialal tegutsevas ettevõttes ja pidi võimalikud puudused kohe avastama.
13.Elektrisüsteemi puudused on tõendamata. Hageja esitatud tehnilise kontrolli aruande selgitused on ebaselged, nendest ei nähtu millal kehtivatele nõuetele vastavust on hinnatud. Elektriohutusseaduse § 50 lg 1 kohaselt peab enne seaduse jõustumist turule lastud elektriseade vastama selle ehitamise või kasutusele võtmise aja nõuetele. Elektrikontrolli aruanne ja selle selgitus on ebausaldusväärsed, sest on koostatud hagejaga tööalaselt seotud isiku poolt (samas äriühingus töötav Kalev Jõgi). Tõendatud ei ole, et kontrolli käigus tuvastatud puusused oleksid esinenud korteris ka selle üle andmise hetkel.
14.Renoveeritud korteriomand ei pea vastama tänapäevastele või uutele korteritele esitatavatele nõuetele. Kostja vaidleb vastu FGOÜ hinnapakkumisele, sest sellest ei nähtu, et töid tehakse vaid puuduste kõrvaldamiseks. Hageja on õigustamatult keeldunud vastu võtmast kostjate ettepanekut asja parandamise kohta. Hagejal puudub õigus nõuda intressi ja viivist. Hagejapoolne nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
15.Kostja 10.02.2009 kirjaliku seisukoha kohaselt ei pidanud kostjad väidetavaid puudusi kasutamise käigus avastama ega avastanud neid. Hõõglampide läbipõlemist teataval määral saab pidada tavapäraseks, ebatavaliselt sagedast läbipõlemist kostjate kasutusaja vältel esinenud ei ole.
16.Kohtuistungil 03.03.2009 olid pooled ühel meelel, et korter on ehitatud 1988 aastal. Kostja selgitas, et ei ole korteris teinud ise elektrisüsteemi renoveerimistöid. Korteri elektrisüsteem ehitati ümber 1990 aastate alguses. Puudus kohustus omada elektrisüsteemi kohta projektdokumentatsiooni vms.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõik kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Kohus tuvastas, et hageja ja kostjad sõlmisid 26.07.2007 lepingu, millega kostjad võõrandasid hagejale korteriomandi asukohaga Xxx. Korteri valdus anti üle ning võeti vastu augusti keskel 2007 ning hageja asus korterisse elama alates augusti lõpus 2007. Hageja tellis novembris 2007 elektrisüsteemi kontrolli, mis valmis 12.11.2007. Hageja teavitas kostjaid elektrisüsteemi puudustest ja dokumentide puudumisest 20.11.2007 kirjaga, millele lisas ka elektrikontrolli aruande. Hageja tegi oma 20.02.2008 kirjas kostjatele ettepaneku kõrvaldada korteri elektripaigaldise vead või hüvitada korteriomandi elektripaigaldise vigade likvideerimiseks vajalikud kulutused hiljemalt 10.03.2008 ning avaldas, et nimetatud ajaks vigade parandamata jätmisel või kulutuste hüvitamata jätmisel loeb hageja hinna alandatuks 31 447 krooni võrra. Kostjad teatasid oma 07.03.2008 vastuses, et ei kavatse hageja nõudmisi täita. Hageja esitas 05.06.2008 kohtusse hagi 31 447 krooni nõudes ja dokumentide välja mõistmise nõudes. 3 (8)
I
19.Esmalt tuvastab kohus, kas müügiesemel esines lepingutingimustele mittevastavus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Vastavalt VÕS § 217 lg 2 p 1 asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui /---/ kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Vastavalt VÕS § 217 lg 2 p 1 asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui, asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kokkulepitud omaduste täpse sisu välja selgitamisel omavad tähtsust ka müüja poolt suuliselt või kirjalikult antud selgitused, sealhulgas müügikuulutus internetis vms.
20.Müüja ja ostja kokkuleppega reguleerimata osas kohaldatakse kohustuse täitmise üldnõudeid, mis on sätestatud VÕS §-s 77. Vastavalt VÕS § 77 lg 1 võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Eeltoodust tuleneb muu hulgas, et lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asja müügi korral jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Selliseks mittevastavuseks tuleb pidada ka olukorda, kus asi ei vasta selle ehitamisaegsetele õigusnormidele või renoveeritud tööde osas tööde tegemise aegsetele normidele.
21.Müügilepingu p 2.1.5 sätestas, et müügiesemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid eritunnuseid või puudusi, mille fikseerimist käesolevas lepingus peaks müüja vajalikuks. Müügilepingu p. 2.2.1 kohaselt ostja/omanik avaldab ja kinnitab, et ta on müügieseme põhjalikult üle vaadanud, tutvunud müüja poolt talle müügieseme kohta esitatud dokumentatsiooniga ja teadlik eelnimetatud andmete alusel müügieseme seisukorrast. Seega on hageja ja kostja sisuliselt kokku leppinud, et hageja ostab asja koos kõikide puudustega, mida on võimalik tuvastada asja tavapärasel põhjalikul ülevaatamisel ning et asjal puuduvad tavapärasel kasutamisel avastatavad või muul viisil müüja poolt avastatud puudused.
22.Kohus märgib ka, et väljendist „müüjale teadaolevaid“ ei saa järeldada, et selle lepingupunktiga soovisid pooled vabastada müüjat vastutusest talle mitte teada olevate puuduste eest. Kui pooled oleksid soovinud selles kokku leppida, oleks tulnud seda ka eraldi lepingus fikseerida.
23.Kohus peab usaldusväärseks hageja väidet, et kostjad on korteri müügil kasutanud tl 24 lisatud müügikuulutust, milles on ehitise seisukorraks märgitud „renoveeritud“. Samas ei tulene sellest hageja õigus nõuda, et korteris oleks kõik detailid renoveeritud seisukorras, sest hageja pidi korteri täpsema seisukorra saama tuvastada korteri ülevaatusel.
24.Kohtu arvates on tõendamata hageja väited, et korteri kasutamine on takistatud seetõttu, et elektrisüsteemi kaitsmed lülituvad välja ja hõõglambid põlevad läbi. Hageja ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud ning nimetatud puuduste esinemine või mitteesinemine ei nähtu kuidagi ka elektrikontrolli käigus koostatud materjalidest. Hageja esitatud tõenditest - elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruandest 12.11.2007 ja kirjalikust selgitusest 31.03.2008 – ei nähtu, et kontrollimisel tuvastatud väidetavad puudused kujutaksid endast takistust korteri kasutamisel. Seega loeb kohus, et müüdud korter on sobiv otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses.
4 (8)
25.Elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruandest 12.11.2007 (tl 25) nähtub, et E EEE AS esindaja KJ on kontrollinud elektrisüsteeme 08.11.2007. Aruande kohaselt on korteri elektripaigaldis ehitatud enne 1990 a, kütte ja vannitoa elektripaigaldis pärast 1995 a. Andmed ehitusaja kohta langevad üldjoontes kokku poolte esitatuga, mistõttu leiab kohus, et aruandes esitatud andmed ehitusaegade kohta on usaldusväärsed.
26.Aruande kohaselt on elektripaigaldise puudusteks vannitoa elektripaigaldise mittevastavus ehitusaegsetele nõuetele, kontrollmõõtmise protokollide puudumine ja skeemide ja jooniste puudumine.
27.Kirjalikust selgitusest tehnilise kontrolli aruande juurde (tl 28) nähtub, et vannitoa elektripaigaldis ei vasta alates 1994 kehtivale eeskirjale EEI 3-7-1994 ja standardile EVS-IEC 60364. Kirjaliku aruande p-st 6 nähtub, et pärast 1995 a kehtivate normide kohaselt peab vannitoas olema lisapotentsiaali ühtlustus ja I kaitseklassi valgustid tsoonis 2 kaitstud rikkevoolukaitselülitiga ning et vannitoa elektripaigaldis nendele nõuetele ei vasta.
28.Kirjaliku selgituse punktist 4 nähtub, et vannitoas on nõuetele mittevastavalt kasutatud kollarohelist juhet selleks mittesobival eesmärgil.
29.Paljasõnalised on kostjate väited, et kontrolli läbi viinud isik KJ on ebausaldusväärne. Kohus ei näe takistusi KJ koostatud dokumentide tõendina kasutamisel.
30.Elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruande 12.11.2007 ja kirjaliku selgituse 31.03.2008 alusel loeb kohus tõendatuks et vannitoa elektripaigaldis ei vasta ehitusaegsetele nõuetele järgmiste puuduste osas: kolla-rohelise juhtme kasutamine muul otstabel kui kaitsejuht, lisapotentsiaali ühtlustuse puudumine vannitoas ja rikkevoolukaitselüliti puudumine.
31.Kohus ei nõustu elektrikontrolli teostaja järeldusega, et 0 ja I kaitseklassi pistikupesade kasutamine köögis kujutab endast ehitusaegsetele nõuetele mittevastavust, sest korteriomanikul puudus kohustus elektripaigaldis selles osas ümber ehitada.
32.Puuduseks ei ole pistikupesade ja lülitite paiknemine vannitoas, sest see ei vastanud üksnes hoone ehitusaegsetele nõuetele ning kirjalikust selgitusest ei nähtu, et see oleks kujutanud probleemi vannitoa renoveerimiseaegsete nõuete kohaselt.
33.Aruande kohaselt on kontrollija tuvastanud olulisi puudusi kontrollmõõtmisel isolatsioonitakistuse, kaitsejuhtide terviklikkuse jms osas. Kohus ei pea võimalikuks selles osas aruandega arvestada, sest aruandest ei nähtu, kus on nimetatud mõõtmisi tehtud ning millistele nõuetele millise aja seisuga mõõtmised kontrollija arvates ei vasta, samuti puudub selle kohta selgitus 31.03.2008 koostatud kirjalikus selgituses.
34.Aruande kohaselt on kontrollmõõtmise protokollide puudumine ja skeemide ja jooniste puudumine vastuolus elektriohutuse seadusest tulenevate nõuetega ja Eesti standardiga EVS-EN 50110-1 p 4.7. Elektriohutusseadus jõustus esmakordselt 01.05.1999 ning standard EVS-EN 50110-1 on koostatud alles 2003 aastal, seega ei saa kontrollaruanne tõendada selles osas ehitusaegsetele nõuetele mittevastavust.
35.Täiendavalt märgib kohus, et vaidlus puudub selles, et kostjad ei ole nimetatud dokumente enda valdusse kunagi saanud. Seega kui nimetatud dokumendid eksisteerisid, on need jäänud isikutele, kes valdasid korterit enne kostjaid. Kuivõrd kostjatel nimetaud dokumente ei olnud, ei ole nad rikkunud kohustust üle anda koos korteriga eelnimetatud dokumendid. Tulenevalt Riigikohtu 5 (8)
otsusest 3-2-1-84-06 võib öelda, et dokumentide esitamata jätmine võib olla rikkumiseks vaid korteri esmamüügi korral.
36.Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et müügiesemel esines lepingutingimustele mittevastavus, mis seisnes vannitoa elektripaigaldise kolla-rohelise juhtme kasutamises muul otstabel kui kaitsejuht, lisapotentsiaali ühtlustuse puudumises vannitoas ja rikkevoolukaitselüliti puudumises. II
37.Järgnevalt hindab kohus, kas hagejal on õigus mittevastavusele tugineda. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja mittevastavusest kostjaid teavitanud mõistliku aja jooksul.
38.Vastavalt VÕS § 220 lg 1 Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kohus leiab, et kuna mittevastavused on ilmselt sellised, et neid on võimalik avastada üksnes eriteadmistega isiku poolt, ei pidanud hageja enne elektrikontrolli aruandega tutvumist puudustest teada saama.
39.Vaidlust ei ole selles, et hageja tutvus elektrikontrolli aruandega 12.11.2007. Hageja teavitas kostjaid elektrisüsteemi puudustest ja dokumentide puudumisest 20.11.2007 kirjaga, millele lisas ka elektrikontrolli aruande. Seega on hageja kohtu arvates kostjaid mittevastavusest teavitanud mõistliku aja jooksul.
40.Kohus märgib, et mittevastavusest teatamisel ei ole nõutav, et isik avaldaks ka seda, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab või kavatseb kasutada. III
41.Järgnevalt analüüsib kohus, kas ja millises ulatuses oli hagejal õigus alandada müügihinda. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus lepingu p 4.2 järgi korteri eest 1 220 000 krooni. Hageja tegi oma 20.02.2008 kirjas kostjatele ettepaneku kõrvaldada korteri elektripaigaldise vead või hüvitada korteriomandi elektripaigaldise vigade likvideerimiseks vajalikud kulutused hiljemalt 10.03.2008 ning avaldas, et nimetatud ajaks vigade parandamata jätmisel või kulutuste hüvitamata jätmisel loeb hageja hinna alandatuks 31 447 krooni võrra. Kostjad teatasid oma 07.03.2008 vastuses, et ei kavatse hageja nõudmisi täita.
42.Vastavalt VÕS § 112 lg 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
43.Riigikohus on 30. novembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 leidnud, et kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Vastavalt VÕS § 112 lg-le 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Toodu väljendub 6 (8)
valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus).
44.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 12 leidnud, et mittekohase täitmise väärtust peab tõendama avalduse tegija. Riigikohus selgitas, et TsMS § 229 lg 2 sätestab tõendite loetelu. Muu hulgas võib tõendiks olla dokumentaalne tõend ja eksperdiarvamus. Hageja ei ole asjas esitanud müügilepingu mittekohase täitmise väärtust tõendavaid dokumente ega taotlenud ekspertiisi tegemist. Seetõttu ei olnud kohtutel võimalik tema hagi rahuldada, isegi kui kostja oli lepingut rikkunud.
45.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud mittekohase täitmise väärtust. Tõendina mittekohase täitmise väärtuse kohta on hageja esitanud OÜ FGhinnapakkumise (tl 30) summale 31 447 krooni. Kohus leiab, et nimetatud tõendist lähtumiseks oleks hageja pidanud esitama lepingu rikkumisega tekitatud kahjunõude VÕS § 115 lg 1 alusel tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamiseks või kõrvaldama puudused ja esitama seejärel kulutuste hüvitamise nõude VÕS § 222 lg 5 alusel. Hagejaga aga kahju hüvitamise nõuet ega kulutuste hüvitamise nõuet esitanud ei ole. OÜ FG hinnapakkumine võimaldab teha järeldusi puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste kohta, kuid ei võimalda hinnata mittekohase soorituse väärtust.
46.Hageja on tuginenud VÕS § 112 lg 2 lausele 3, mille kohaselt kui mittekohase täitmise väärtust ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus ning on tõendinda väärtuse kindlaks tegemise võimatuse kohta esitanud OHKAS hindaja JP kirja, mille kohaselt väärtuse muutumine, arvestades uusi asjaolusid, on pigem spekulatiivne.
47.Kostja on nimetatud tõendile vastu vaielnud, väites, et tõendist ei nähtu, millisele küsimusele maaklerilt vastust paluti. Kohus on seisukohal, et tõendit on võimalik hinnata ja et tõendist nähtub, et hr P arvates ei ole võimalik mittekohase soorituse väärtust kindlaks teha.
48.Küll aga ei ole nimetatud tõend kohtu arvates piisav järeldamaks, et käesoleval juhul ei ole võimalik mittekohase soorituse väärtust kindlaks teha. Laialdases käibes olevate levinud esemete, milleks on ka korterid, turuhinda on üldjuhul alati võimalik kindlaks teha. Mittekohase soorituse väärtuse kindlaks tegemise võimatus võib esineda olukorras, kus teatud esemetel laialdane turg puudub või on esemel mingid olulised eritunnused ja seetõttu ei ole selliste esemete turuhinda võimalik määrata. Elektrisüsteemi pisivigadega korter kirjeldatud tunnustele kindlasti ei vasta. Väites, et mittekohase soorituse väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, väidab hageja sisuliselt, et elektrisüsteemi pisivigadega korteri turuväärtust ei ole võimalik hinnata ning selline väide kindlasti tõele ei vasta. Asjaolu, et üks kinnisvarahindaja on keeldunud soorituse väärtust hindamast, viitab pigem sellele, et tema arvates vaidlusaluste elektrisüsteemi puuduste mõju korteri turuhinnale on marginaalne või puudub, kui mittekohase soorituse väärtuse kindlaks tegemise võimatusele.
49.Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole suutnud tõendada VÕS § 112 lg 1 sätestatud hinna alandamise eeldust – mittekohase soorituse väärtust – mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
50.Arvestades, et kohus jätab hagi rahuldamata, ei hinda kohus kostja vastuväiteid vastuolu kohta hea usu põhimõttega ja selle kohta, et hageja on õigustamatult keeldunud vastu võtmast kostjate ettepanekut asja parandamise kohta. IV
7 (8)
51.Hageja on esitanud nõude kohustada kostjaid hagejale üle andma korteri päraldiseks olevaid dokumente, mis kajastava korteriomandi ümber ehitamist, tehnosüsteemide muutmist ja korteri küttesüsteemi kasutusjuhend.
52.Vastavalt VÕS § 211 lg 1 müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Müügilepingu p 5.1. kohaselt müügieseme päraldiseks olevad dokumendid kohustuvad müüjad ostjale üle andma valduse üleandmisel. Vastavalt VÕS § 108 lg 2 kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.
53.Kostjate väitel on nad hagejale üle andnud kõik dokumendid, mis nad korteri kohta said korteri ostmisel 12.02.2003 ja nende kätte ühtegi dokumenti ei jäänud. Dokumentide mittesäilimise eest kostjad vastutavad ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid jätnud osa dokumente üle andmata ja rikkunud sellega müügilepingu p 5.1. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Menetluskulud
54.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.