Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja väidab, et ei ole tellinud kostjalt arves 020208 märgitud tööd ega ole kohustatud kostja töötajate töötundide eest tasuma. Kostja töötaja tegi kostja korraldusel hageja juures kostja tellimuste ettevalmistusega seotud töid. Pooled ei ole tööjõu rendis kokku leppinud. Kostja ei ole oma väite kinnituseks mingeid tõendeid esitanud. Hageja väidab, et ei ole tellinud kostjalt arves 050208 märgitud tööd. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks hageja kohustust tasuda arvel märgitud uste vahetamise eest. Hagejale ei ole teada, milliste kulutustega on tegemist. Hageja väidab, et täitis tellimuse 145D vastavalt kokkulepitule. Tellimusel on märgitud värvitoon L424. Hageja hankis värvi AS-lt T ning täitis tellimuse. Kostja võttis töö pretensioonideta vastu. Esmakordselt sai hageja OÜ P pretensioonidest teada kostja 19.mai 2008 kirjas. Hageja andis töö üle 2.jaanuaril 2008; kostja paigaldas mööbli tellijale 15.jaanuaril 2008. Mööbli paigaldamisel pidi värvi mittevastavus koheselt ilmnema. Kostja on minetanud pretensioonide esitamise õiguse. Hagejale ei ole teada, milles kostja oma tellijaga kokku leppis; OÜ P kirjast nähtub, et tellimus esitati kostjale koodiga N340, mille kostja on hagejale esitatud tellimuses asendanud. Kostja on ise ebatäpsuse põhjustanud. Hageja väidab ka, et kostja ei saa väidetavat kahju tõendada üksnes iseenese raamatupidamise õiendiga, mis sisaldab muu hulgas rea kaudseid kulusid, mille hüvitamise kohustus hagejal puudub. Kostja on varasemas pretensioonis märkinud, et tema kulu seoses OÜ P mööbli demonteerimise ja utiliseerimisega oli 3 100 krooni. Juhul, kui töö mittevastavus esineski, oleks hageja saanud selle parandada väikeste kulutuste tegemisega. Ebamõistlik on arvata, et 5 535.00 krooni maksnud töö asendati 33 845 krooni eest. Hageja väidab ka, et kostja on vastuhagis esile toonud erinevaid õiguslikke põhjendusi, mille seos hagiga on selgusetu. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja esitas 27.augustil 2008 vastuhagi, milles nõuab OÜF • kahju hüvitamiseks 38 930.80 krooni väljamõistmist • tööjõu rendi eest 5 085.80 krooni väljamõistmist. Kostja väidab, et vastastikused nõuded tuleb tasaarvestada.

Harju

Maakohtule

Kostja väidab, et tellis hagejalt mööblidetailide värvimise töid. Igakordne tellimus vormistati firma kirjaplangil, kuhu märgiti värvitavate toodete kogus tükkides ja ruutmeetrites ning värvi mark, vahel ka tähtaeg. Muud tingimused kujunesid koostöö käigus. Nii töö tegemise kui ka maksete tähtajad olid keskmiselt neli nädalat. Kostja väidab, et hageja töö kvaliteet langes 2007 novembrist. Hageja hakkas viivitama töö üleandmisega, sageli eksis värvitoonides. Hageja andis kostjale üle puudustega töö. OÜ P tellimuse (145D) täitmisel kasutas hageja ebaõiget värvitooni, mis põhjustas kostjale kahju. Kostja pidi hageja töö oma vahenditega ümber tegema. Kostja sai tellijalt 6.mail 2008 pretensiooni (tl. 72), milles nõuti töö asendamist, mööbli demonteerimist, viivist, kahju hüvitamist ja raha tagastamist. Kostja kulutas hageja töö parandamiseks 33 845 krooni.

Kostja väidab, et kuna hageja andis kostjale üle mittevastava asja, oli kostjal õigus alandada lepingu hinda. Kostja esindaja allkiri kauba vastuvõtmisel kinnitab töö koguselist vastuvõtmist. Töö kvaliteet vaadati mööbli tellija juures üle hiljem. Selline vastuvõtuviis oli poolte vahel tavaline. Kostja on hageja kauba üle vaadanud ja selle puudustest teatanud mõistliku aja jooksul. Kostja on hagejale suuliselt korduvalt puudusest teatanud, kuid hageja ei ole sellele kuidagi reageerinud. Kostja väidab, et hageja on põhjendamatult jätnud tasumata kostja arved 020208 ja 050208 vastavalt 2 725.80 krooni ja 2 360.00 krooni tasumiseks. Kostja püüdis hageja juures kujunenud olukorda leevendada, saates hageja juurde tööle ühe oma töötajatest (B.B ). Kostja on esitanud hagejale arved tööjõu rendi eest tasumiseks. Hageja ei ole kostja töötaja töö eest kostjale ega ka töötajale tasunud; hageja on kohustatud maksma viivist 644.12 krooni. Kostja väidab, et töövõtulepingu täitmisel on viivituses olnud mõlemad pooled. Hageja on viivitanud tööde üleandmisega kokku 372 päeva. Hageja pidanuks töökoormuse kasvu ette nägema ja seda tähtaegade määramisel arvestama. Kostja väidab, et hageja viivitus tööde tegemisel seadis kostja oma partnerite ees halba valgusesse. Kostja ei suutnud kokkulepitud tähtaegu järgida ja kaotas seetõttu palju kliente. Kostjal jäi hageja käitumise tõttu novembrist 2007 kuni jaanuarini 2008 planeeritud kasum saamata. Kostja väidab, et tegi 19.mail 2008 hagejale tasaarvestuse ettepaneku, millega hageja ei nõustunud. Kostja väidab ka, et tal oli õigus oma kohustuse täitmisest keelduda, lepingust taganeda või oma kahju hageja nõudega tasaarvestada. Kostja viivitas hageja arvete tasumisega eelkõige tekkinud kahju kompenseerimiseks. Hageja on lepingut rikkunud raske hooletuse vormis. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli töövõtulepingu sõlmimisest tekkinud võlasuhe. VÕS § 635 lg. 1 järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga kohustub maksma selle eest tasu. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on hageja töö (erinevad tellimused) pretensioonideta vastu võtnud. Vaidlus on selles, kas hageja töö tellimuse 145 D täitmisel vastas lepingu tingimustele. Samuti selles, kas hageja on põhjustanud lepingu rikkumisega kostjale kahju. 1) Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 641 lg. 1 järgi peab töö vastama lepingu tingimustele; lg. 2 järgi ei vasta töö lepingu tingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi; töö omadustes kokkuleppe puudumise korral ei vasta töö lepingu tingimustele juhul, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialalistele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks

seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Vaidlust ei ole selles, et hageja töö seisnes kostja poolt hagejale üleantud mööblidetailide värvimises ja poleerimises. Pooled ei vormistanud igakordse tellimuse kohta kirjalikku lepingut. Vaidlusalune tellimus (145 D) on vormistatud kostja kirjaplangil (tl. 73). Tellimus on esitatud 7.detsembril 2007 mööblidetailide värvimiseks tooniga L 424 ja poleerimiseks. Pooled ei toonud vaidluses esile, et tellimust oleks muus dokumendis või suulises vormis konkretiseeritud. Seega ei ole õige kostja väide selles, et tellimuses nimetati muu hulgas ära ka kasutamisele kuuluva värvi mark. Kohtule esitatud tellimuses 145D on märgitud värvitoon, mitte värvi marki. Hageja väidab, et on kokkulepitud töö teinud ja tellijale üle andnud ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled on töö üleandmise vormistatud 2.jaanuari 2008 arve saatelehel, milles puudustele ei ole osundatud. Töö üleandmine 2.jaanuaril on märgitud ka tellimusele. Pooled kinnitasid kohtus, et hagejalt vastuvõetud mööbli detailid paigaldati kostja tellija juures 15.jaanuaril 2008. Seega on õige hageja väide selles, et töö on kostjale üle antud. Pooltel on vaidlus selles, kas töö vastab kokkulepitule. Seega tuleb kohtule esitatud tõendite alusel tuvastada, kas hageja täitis tellimuse. Hageja väidab, et värvis kostja mööbli tellimuses märgitud värvitooniga. Kostja väidab, et töö on olulise puudusega, mis seisneb ebaõige värvitooni valikus. Pooled vaidlevad ka selles, kas tellija on minetanud puudustele osundamise õiguse. Kohus leiab, et tellija (kostja) on puudusele osundanud hilinemisega. VÕS § 643 järgi lasub majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijal kohustus vaadata või lasta töö viivitamatult üle vaadata. VÕS § 644 lg. 1 järgi peab tellija teatama töö mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; lg. 3 alusel peab majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija töö lepingule mittevastavusest teatamisel seda piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg. 3 järgi ei või tellija töö lepingule mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata töö lepingumittevastavusest õigeaegselt ega kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul mittevastavust piisavalt täpselt. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski tuginedes lepingu mittevastavusele alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Mõlemad pooled on lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega pidi kostja tellijana töö vastuvõtmisel selle üle vaatama ning esinenud puudusi piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg. 1). Töö ülevaatamise ja puudustele osundamise ning täpse kirjeldamise kohustuse mõte on muu hulgas ära hoida vaidlusi hilisemalt tuvastatud puuduste olemasolu, tekkimise aja ja tekkepõhjuse üle; samuti nende kõrvaldamisega seotud kulutuste üle. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, millest saaks teha järelduse, et on teatanud hagejale puudustest töös enne 19.mai 2008 kirja kätte toimetamist. Väited suuliste pretensioonide esitamisest on paljasõnalised ning tõenditega kinnitamata. Kostja on tegudega kinnitanud pretensioonide puudumist, allkirjastades 21.aprillil 2008 võla tasumise kokkuleppe.

Kohus möönab, et töös esinevatest puudustest teatamine hagile esitatud vastuväidetes võib tulla kõne alla (on põhimõtteliselt võimalik), kuid käesolevas vaidluses esile toodud asjaoludel tellijale mittelubatav ega ole ka mõistlikult vabandatav. Kostja on saanud töö oma valdusse 2008 aasta 2.jaanuaril. Kostjal oli õigus ja võimalus töö vastuvõtmisel põhjalikult üle vaadata, mis on seadusest tulenevalt majandus- ja kutsetegevuses tegutseva tellija kohustus. Kostja osundatud väidetav puudus seisneb värvitooni valikus, mis on tavapärase vaatlusega tuvastatav. Vaidlust ei ole selles, et kostja on mööbli tellija juures monteerinud 15.jaanuaril 2008. Töö (värvitoon) on nähtav; hageja ei ole teinud ega saanudki töö iseloomust lähtuvalt teha mingeid takistusi töö ülevaatamiseks. Kostja ei ole osundanud millelegi, millest saaks järeldada, et hageja varjas tellija eest töö omadusi. Kostja ei ole esile toonud mingeid toiminguid, millest saaks järeldada töövõtja poolt lepingu süülist rikkumist ei tahtluse ega ka raske hooletuse vormis. Seega tuleb töö lugeda pretensioonideta vastu võetuks hiljemalt 15.jaanuaril 2008, kui kostjal oli võimalus töö mistahes takistusteta üle vaadata. Töö vastuvõtmise akt on pretensioonideta; töö ülevaatamisel neid ei esitatud; seega tuleb eeldada, et üleantud töö vastas tellimusele. Hageja on töös väidetavatele puudustele osundamisega viivitanud 2008 jaanuarist kuni 2008 maikuuni, mis on rohkem kui neli kuud. Kohus hindab sellise viivitusega puudustele osundamist tasunõude rahuldamisest kõrvale hoidmisena. Mõistlikult vabandatav võiks olla üksnes nendele puudustele osundamine, millest kostja ei saanud teada töö tavapärase vastuvõtmise juures. Väidetav eksimus värvitooni valikus aga selliseks puuduseks ei ole. Kohus leiab, et kostja esitatud asitõend ei kinnita kahtlusteta hageja töös puuduste olemasolu. Kostja on hageja juures värvitud uste (tellimus 145D) saatuse kohta andnud erinevaid seletusi. 29.augusti 2008 istungil väitis kostja, et kogu vaidlusalune partii mööblidetaile on hävitatud. 6.oktoobri 2008 istungil väitis kostja, et leidis uksed siiski oma vahelaost. Hageja selgitas, et tegemist võib olla vaidlusalusesse partiisse kuulunud uksega, kuid kinnitada seda detailide sarnasuse tõttu ei saa. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et kostja esitatud ja asja juurde võetud asitõend on vaidlusalusest partiist. Kohus määras asitõendi omaduste selgitamiseks ekspertiisi. Ekspert on asitõendi värvitooni analüüsinud ning andnud arvamuse (tl. 173), et asitõendi värvitoon erineb värvikaardi toonist. Ekspert on arvamuses toonierinevuse põhjuseid selgitanud. Detailil saavutatava värvitooni vastavust värvitooni kaardiga mõjutab eksperdi arvamuse kohaselt rida asjaolusid, millest peamisena on ekspert nimetanud kasutatava toonimispasta ja värvi margi erinevusi. Värvikaardi ja materjalile kantava värvi toonide mõnetine erinevus on ehituses üldiselt teada ning kostja saanuks konkreetsema tellimuse esitamisega erinevusi minimiseerida. Kohus osundab, et kostja on oma tellijale saavutatava värvitooni ja näidise võimalikku erinevust ka selgitanud (tl. 155). Värvikaardi tooni numeratsiooni kasutades materjalil võimalikult täpse tulemuse saavutamiseks on vajalik eelnevalt kooskõlastada ka kasutatava värvi mark, mida kostja tellimuse esitamisel ei ole teinud. Pooled tegutsevad mõlemad samas valdkonnas. Kostja tegeles ja tegeleb mööbli detailide värvimisega. Seega pidid mõlemad pooled selle asjaoluga tellimuse esitamisel arvestama ja seda tellimuse esitamisel kooskõlastama. Hageja on järginud tellija antud juhiseid. Hageja väide selles, et on kasutanud kostja tellimuse täitmiseks kokkulepitud värvitooni on kooskõlas AS T 31.detsembri 2007 arve-saatelehega 5587, mille positsioonidel 8 ja 9 on nimetatud värv tooniga

L424 (tl. 122). Kohus nõustub kostjaga selles, et märgitud tõend kinnitab hageja väidet vaid kaudselt, kuid tõendeid kogumis hinnates kinnitab seda asjaolu. Kohus leiab, et kostja tellija, s.o. OÜ P väidetav pretensioon ja selle lahendamisega seonduv ei ole vahetult ülekantav kostja suhetesse hagejaga. OÜ P pretensioonil (tl. 72) puudub esitamise kuupäev ja allkiri. Kirja sisust saab järeldada, et see on koostatud mitte enne 27.maid 2008 (157 päeva töö üleandmise tähtajast - 21.12.2007). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja esitatud OÜ P21.mai 2008 kirja (tl. 127) kohaselt soovis tellija kostjalt uste värvimist tooniga N340, mis erineb kostja poolt hagejale antud tellimusest. Kostja esitatud tellimuse lisal 2 (tl. 155) on värvitoon kirjutatud käsitsi ja parandustega. Seega on kostja tellija dokumendid värvitooni osas eksitavad. OÜ P pretensioonis esitatud nõudmised on sisult ebamõistlikud ja väidetava rikkumisega võrreldes ebaproportsionaalsed. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks kostja tellija pretensiooni rahuldamist. Üksnes pretensiooni esitamine ei tõenda veel selle põhjendatust. Kostja kinnitas kohtus, et tal ei ole esitatud mingeid tõendeid, mis kinnitaks hageja töös väidetavalt esinenud puuduse kõrvaldamist. Kostja saanuks esitada kohtule töö parandamise või asendamise akti või muu tõendi, mis kinnitab tellija (P) rahaliste nõuete rahuldamist. Eelneva alusel leiab kohus, et toimikus olevad allkirjata dokumendid ei ole hageja tõstatatud kahtluste kummutamiseks piisavad. Kostja esitatud 28.jaanuari 2008 e-kirjas (tl. 80) on osundatud vajadusele kontrollida objektil mööbli värvitooni vastavust. Kirjale lisatud fotodel (tl. 81 – 84) on mööbli detailide värv märkimisväärselt erinev kostja poolt esitatud asitõendi värvist. Seega ei saa fotosid kahtlusteta seostada hageja tööga. Hageja väidab, et ei ole kostjalt saanud töö mittevastavuse kohta töö vastuvõtmise ajal mingeid pretensioone. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus rõhutab, et väidetavale puudusele õigeaegne osundamine ja selle piisavalt täpne kirjeldamine oleks hageja tõstatatud ja kostja poolt tõenditega kummutamata jäänud kahtlused kõrvaldanud. Hagejat ei ole esitatud tõendite kohaselt töö ülevaatamise juurde kutsutud. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kas kostja esitatud asitõend on vaidlusalusest partiist või mitte; samuti puudub võimalus kontrollida, kas kostja on väidetava puuduse tellija juures kõrvaldanud või mitte. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kooskõlas VÕS §-ga 127 lg. 4 kuulub kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega on hageja kahju hüvitamise nõude hindamisel vaja selgitada 1) milline oli lepingust tuleneva kohustuse sisu, 2) kas ja millises ulatuses on võlgnik kohustust rikkunud ja 3) kas kohustuse rikkumine on põhjustanud võlausaldajale kahju ehk milline oleks võlausaldaja olukord juhul, kui võlgnik ei oleks kohustust rikkunud.

Kohus on eelnevalt tellimuse 145D sisu analüüsinud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja ei ole lepingut rikkunud. Kostja esitatud tellimus 145D on täidetud kokkulepitud ajaks ja kokkulepitud tingimustel. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja raamatupidamise õiend (tl. 77) ei tõenda kahju olemasolu. Õiendis sisaldub köögimööbli uste valmistamise kalkulatsioon. Töö hinna kalkuleerimine on majandustegevuses tavaline; millegagi ei ole tõendatud, et kalkulatsioonis väljendatu oleks muutunud ettevõtja kahjumiks. Kohus märgib ka, et vaidlusaluse töö (tellimus 145 D) maksumus on arve järgi 5 535.00 krooni. Kostja väidetavad kulutused töö parandamiseks on kuus korda suuremad, mis on kahju minimiseerimise kohustust arvestades selgelt ebamõistlik. Kostja on sõlminud hagejaga 21.aprillil 2008 võla tasumise kokkuleppe, mida on osaliselt ka täitnud. Kokkuleppe sõlmimine tõendab hageja väidet selles, et kostja tunnistas töö eest tasumise kohustust hageja ees. Võla tasumise kokkuleppe summa on kooskõlas hageja pretensioonides märgitud arvete võlgnevuste summaga. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja tasunõue 38 930.99 krooni väljamõistmises on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2) Hageja on esitanud hagi 107 720.95 krooni väljamõistmises. Seoses kostja poolt nõude osalise rahuldamisega on hageja loobunud nõudest summas 66 789.96 krooni. Kohus on hagist loobumise vastu võtnud ja selles osas menetluse lõpetanud. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale tasunud 7.juuli, 13.augusti, 25.augusti ja 26.augusti 2008 maksekorraldustega kokku 68 789.96 krooni. Märgitud maksetele on hageja osundanud ka hagist loobumise avalduses. Hageja on kohtuistungil esitatud viivitusintresside arvestuses lähtunud hagist summas 38 930.99 krooni. Seega on ilmne, et hagist loobumine on ekslikult vormistatud 2 000 krooni väiksemas summas, kui loobumine sisuliselt esitati. Kuna hageja ei ole täiendavat loobumist ega nõude täpsustust esitanud, tuleb hagi 2 000 krooni väljamõistmises jätta rahuldamata. 3) Kostja väidab, et hageja on jätnud täitmata tööjõu rendilepingust tuleneva maksekohustuse. Hageja väidab, et ei ole kostja nimetatud lepingut sõlminud. Kostja on esitanud oma väidete tõenduseks kaks arvet. Arve 020208 (tl. 123) on esitatud hagejale 2.veebruaril 2008 tasu maksmiseks ühe inimese töötundide eest ajavahemikus 17.detsembrist kuni 21.detsembrini 2007 arvestusega 33 töötundi maksumusega 70 krooni. Kohus nõustub kostjaga selles, et tööjõu rentimises lepingu sõlmimisest saab tekkida võlaõiguslik kohustus, kuid kohtule esitatud tõendite alusel sellise kohustuse tekkimist tuvastada ei saa. Hageja ei kinnita kostja väidetud kokkuleppe sõlmimist. Seega lasus kokkuleppe sõlmimise ja selle sisu tõendamise koormus kostjal. Kostja on oma väite kinnituseks esitanud üksnes arve, mis ei ole kokkuleppe (lepingu) sõlmimise tõendamiseks piisav. Arvel puudub hageja kooskõlastus. Kostja ei ole kummutanud hageja väiteid selles, et kostja töötaja tegi kostja üleantud materjalide ettevalmistustöid hageja juures kostja korraldusel. Ükski esitatud tõend ei kinnita vastupidist.

Arve 050208 (tl. 124) on esitatud hagejale 5.veebruaril 2008 tasu maksmiseks tellimuses 138D uste vahetamise eest. Hageja väidab, et talle ei ole teada, millega on uste vahetamise kulud seotud. Kostja esitatud arves on töö sisu konkretiseerimata; kostja on vastuhagis nimetanud, et ka arve 050208 on esitatud tööjõu rendi eest. Ükski tõend ei kinnita hageja seotust arves märgitud tööga. Kohus leiab, et kostja vastuhagi arvete 020208 ja 050208 tasumise nõudmises tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuhagis kirjeldatud viivitusintresside nõue jagab põhinõude saatust. 4) Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal oli (on) õigus tasaarvestuseks. Kostja väidab, et on omab õigust tasaarvestada oma kahju hüvitamise ja hageja täitmata kohustuse ning viivitusintresside nõuded. VÕS § 197 järgi on tasaarvestuse eelduseks tasaarvestatavate nõuete olemasolu; mõlemale poolele peab kuuluma õigus nõuda teiselt poolelt rahalise kohustuse täitmist. Hageja ei ole kostja nõudeid tunnistanud. Seda kinnitavad nii hageja tehtud pankrotihoiatus (tl. 16) kui ka 3.aprilli 2008 pretensioon (tl. 18). Kostja ei ole kohtumenetluses kahju hüvitamise ega kohustuse täitmise nõuet tõendanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks kahtlusteta järeldada temal hageja vastu sissenõutavaks muutunud rahalise nõude olemasolu. Kostja viivitusintresside arvestus, mida on põhistatud erinevate tellimuste täitmisel töö üleandmisega viivitamisega on hagina esitamata; seega ei kuulunud hageja väidetav viivitus töö üleandmisel tuvastamisele. Kostja ei ole hagejale viivise arvet esitanud. Hageja kostja viivitusintresside nõuet ei tunnista. Seega ei ole kostja tasaarvestusele suunatud vastuväide põhjendatud. 5) Hageja väidab, et kostja on rahalise kohustuse täitmisel viivituses; kostja väidab, et hageja viivitusintressi nõue tuleks kostja viivitusintressi nõudega tasaarvestada. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. Hageja on esitanud tasunõuded 11.detsembril 2007 (arve nr. 138), 2.jaanuaril 2008 (arve nr. 1), 21.jaauaril 2008 (arve nr. 2), 1.veebruaril 2008 (arve nr. 3) ja 7.veebruaril 2008 (arve nr. 5). Kõikidel arvetel on maksetähtajaks märgitud 21 päeva. Arved 1, 2, 3 ja 5 on kostja seadusjärgse esindaja poolt kooskõlastatud. Arvel 138 kooskõlastuse märge puudub, kuid selle põhjendatust on kostja kinnitanud arve osalise tasumise ja 21.aprilli 2008 kokkuleppe sõlmimisega. Arvetel on viivitusintressi määraks märgitud 0,05%, mis on kostja seadusjärgse esindaja poolt kooskõlastatud. VÕS § 82 lg. 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja arved on muutunud sissenõutavaks maksetähtaja saabumisega. Kostja on arvete tasumisel olnud viivituses. Hageja viivitusintressi nõue on kooskõlas kohustuse sisuga. Kostja ei ole viivise arvestust ega alust vaidlustanud. Kostja vaidlustas viivise nõude tuginedes hageja väidetavale viivisele töö tegemisel ja viivise nõuete tasaarvestusele. Kostja ei ole menetluses tasaarvestatava nõude olemasolu tõendanud.

Hinnates eeltoodut leiab kohus, põhjendatud ja tuleb rahuldada.

et

hageja

viivitusintresside

nõue

on

Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on kirjalikes avaldustes refereerinud seadusest erinevate võlausaldaja õiguskaitsevahendite kasutamise eeldusi, kuid ei ole neid kasutanud. Kostja ei ole esitanud hagejale ega ka kohtumenetluses võlasuhet kujundavaid selgeid tahteavaldusi, mis oleksid hinnatavad hinna alandamise või kohustuse täitmisest keeldumisena. Arve tasumisega viivitamine ei ole vastava tahteavalduse tegemiseta hinnatav kohustuse täitmisest keeldumisena. Hinna alandamise õigusele osundamine ei ole hinna alandamiseks piisav. Kostja on jäänud hinna alandamise väidetes üldsõnaliseks. Kostja ei ole põhistatult hinna alandamise avaldust teinud. Tehingu järgi kokkulepitu ja saadu väärtuste erinevust ei ole määratletud. Hinna alandamise vastuväide on töö hinna osas vastuolus tasaarvestusele suunatud vastuväitega. menetluskulud Hageja on 28.juuni 2008 maksekorraldusega nr. 103 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 4 650 krooni. Harju Maakohtu 20.oktoobri 2008 määrusega on kohus otsustanud tagastada riigituludest hagejale 2 375 krooni. Kostja on 25.augusti 2008 maksekorraldusega nr. 2468 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 2 250 krooni. Harju Maakohtu 20.oktoobri 2008 ekspertiisimääruse täitmiseks on OÜF tasunud kohtu hallatavale deposiidikontole 27.oktoobril 2008 - 250 krooni ja OÜV 3.novembril 2008 - 250 krooni. Harju Maakohtu 5.novembri 2008 määruse alusel on eksperdile välja makstud ekspertiisitasu 500 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on enne kohtumenetlusest teadasaamist rahuldanud hageja nõude summas 21 544.19 krooni, s.o. 20% ulatuses hagi esialgsest hinnast. Selles osas ei saa hageja loobumist hagist lugeda seotuks kostja poolt nõude rahuldamisega. Seega peab kostja hüvitama hageja nõudes menetluskuludest 80%. Kohus arvestab menetluskulude lõpliku jaotuse määramisel ka vastuhagi hinda ning paneb kostjale kohustuse hüvitada hageja menetluskuludes 85%. Hageja matemaatiline eksimus dokumendis, mis põhjustas rahuldamise, ei mõjuta kohtu hinnangul menetluskulude jaotust.

hagi

osalise

Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 272 lg. 1 ja 2; 434436; 438; 439; 441- 442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3 p. 1; 76 lg. 1; 82 lg. 7; 100 lg. 1 p. 1, 3 ja 6; 127 lg. 1 ja 4; 128; 635 lg. 1; 637; 638; 641 lg. 1 ja lg. 2; 643; 644 lg. 1 ja 3 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt.

Mõista välja OÜV OÜF kasuks 53 683 (viiskümmend kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kolm) krooni, s.h. 38 931.99 krooni kohustuse täitmiseks ja 14 752.00 krooni viivitusintressidena. Tunnustada OÜV kohustust maksta OÜF viivitusintressi 0,05% ulatuses täitmata põhikohustuselt päevas alates 10.veebruarist 2009 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Jätta rahuldamata OÜF hagi OÜV 2 000 krooni väljamõistmises. Jätta rahuldamata OÜV hagi OÜF 38 930.80 krooni väljamõistmises. Jätta OÜF menetluskuludest 85% OÜVkanda. Jätta OÜV menetluskulu tema enda kanda. Asitõend tagastada OÜV kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitada, et seaduses ettenähtud tähtaeg kulgeb sõltumata menetlusabi taotluste lahendamisest. Menetlusabi saamiseks õigustatud subjektil tuleb taotluse esitamisega koos teha menetlustoiming, mille tegemiseks abi taotletakse. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.