Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-81170

I Asjaolud OÜDseaduslik esindaja juhatuse liige L K esitas Harju Maakohtule 01.12.2008 avalduse OÜDpankroti välja kuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik asutatud 19.06.2000 ning võlgniku põhitegevuseks on õmblustoodete valmistamine ja müük. Seisuga 10.11.2008 moodustavad võlgniku kohustused võlausaldajate ees 546 685.49 krooni, võlgniku põhivara jääkmaksumuseks on 541.55 krooni, muu vara võlgnikul puudub. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku seaduslik esindaja välja kuulutada OÜD pankrot. Võlgniku seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjused alguse saanud 2006.a, kui töötajad soovisid palga tõstmist kuni keskmise palga tasemeni, kuigi varem teenisid töötajad vaid miinimumpalga. 2006.a oli võimatu tõsta töötajate palku nõutud tasemeni, seetõttu lõpetati 2006.a 6 töötajaga tööleping. Tellija ei nõustunud võlgniku tingimustega, vaid nõudis, et tsehhis töötaks 10 inimest. Uute töötajate palkamine osutus võimalikuks alles siis, kui ettevõte läks üle tükitöö tasust ajatasustamiseni. Palgasüsteemi muutumise tõttu muutust töötajate suhtumine töösse, vähenes töötajate arv ning pikenesid toodangu valmistamise tähtajad. Tellija ei nõustunud tähtaegade pikendamisega ja tellimused vähenesid. 2007.a suurenesid ettevõtte kulud võrreldes tulu suurenemisega, mistõttu hakkasid tekkima võlgnevused. Seoses toodangu mahu vähenemisega 2008.a olid töötajad sunnitud töölt lahkuma. Kohus algatas võlgniku pankrotimenetluse 12.12.2008 määrusega, määrates ajutiseks halduriks K Prükki.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, kohustusi on võlgnikul kokku 596 137.66 krooni. Võlgnik kasutas õmblusteenuse osutamiseks renditud pinda, alates 01.10.2008 on rendileping lõppenud. Võlgnik on ajavahemikul 2004-2008.a tegutsenud kahjumiga. 2004-2006.a ja 2008.a ei olnud kahjum eriti suur, 2007 oli võlgniku kahjum 452 263 krooni. 2007 langes võlgniku omakapital, muutudes ligi poole miljoni krooniga negatiivseks, samuti tekkisid võlgnikul 2007.a maksuvõlad. Võlgniku 2007. majandusaasta kahjum oli seotud palgakulude ja kommunaalkulude suurenemisega, s.h 2007.a suurenes võlgniku tööjõukulu ca 1/3 võrra, tööjõukulu suurenes keskmiselt ühele töötajale makstud palga suurenemise tõttu. Ehkki töötajate arv 2007.a suurenes, ei suurenenud ettevõtja müügikäive. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt ei olnud peamine tellija OY Ltd nõus õmblustööde hinda tõstma, mistõttu õmblustööde hindasid samaväärselt tööjõukulude hinnatõusuga tõsta ei olnud võimalik, samas vähenes ka tellimuste arv. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2007.a põhjusel, et ei suutnud oma teenust müüa ulatuses ja hinnaga, mis oleks võimaldanud tulla toime tõusnud tööjõukuludega. Oma rolli mängis ka võlgniku tegevuse keskendumine enamasti ühele tellijale, mis seadis võlgniku ülemäärasesse majanduslikku sõltuvusse sellest tellijast. 2008.a teisel poolaastal asus võlgniku esindaja sisuliselt ettevõtet likvideerima. Töötajad saadeti puhkusele, seejärel lõpetati töölepingud kahepoolsel kokkuleppel. Käesolevaks ajaks on tööleping kõigi töötajatega lõpetatud. Viimane töötasu on töötajatele välja makstud

2-08-81170 04.08.2008, selgituste kohaselt on tegemist juunikuu palgaga. Võlgniku esindaja võõrandas osa varast ja lõpetas rendilepingu äriühinguga, mille ruumides võlgnik tegutses. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik oleks põhjustanud oma maksejõuetuse kuriteoga või pannud toime muid kriminaalkorras karistatavaid tegusid. 30.11.2008 on võlgnik koostanud materiaalse põhivara koondi, millest nähtub, et kogu vara (v.a ühe õmblusmasina) jääkmaksumus on 0 krooni. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt ei ole põhivara käesolevaks hetkeks olemas. Samas ei nähtu võlgniku dokumentidest, et põhivara oleks võõrandatud. Ajutisele haldurile ei ole esitatud ka nimetatud seadmete mahakandmise dokumente. Võlgnik müüs 01.10.2008 põhivara (9 erinevat õmblusmasinat ja muud õmblustarvikut) S OÜ-le hinnaga 49 270.90 krooni. Müügihind oli kõrgem kui müüdud vara raamatupidamislik väärtus. Kassaraamatu väljatrükk lubab järeldada, et müügist saadud raha laekus kassasse. Raamatupidamisregistri kohaselt laekus müügihind kassasse 01.10.2008, pärast seda kuupäeva on tehtud kassast väljamakseid vaid 20 414 krooni ulatuses (3 makset – M(10.11.2008) ja A AS (16.10.2008 ja 10.11.2008), seega vähemas ulatuses, kui oli põhivara müügihind. Sellest hoolimata kassaraamatu kohaselt kassas rahalised vahendid puuduvad. Seega, kassaraamatu kohaselt pidi kassajääk olema enne 01.10.2008 miinuses. Ajutisele haldurile jäi raamatupidamise alusdokumentidega tutvumisel silma, et võlgniku kassajääk on 2006. ja 2007. aastal olnud märkimisväärselt suur (2006. aasta II pooles tõusis see 150 000 – 200 000 kroonini, hakates langema 2007. aasta II pooles ja jõudes aasta lõpuks 49 320 kroonini. Kuni 01.04.2008 kassajääk pidevalt vähenes, pärast seda tehtud kassatehingute kohta päevatehingute ja jäägi arvestusi esitatud pole). Kassase jõudis raha eelkõige pangaautomaadist sularaha väljavõtu tulemusena; kassamüüki nähtub vaid 2008. aasta raamatupidamise alusdokumentidest. Kassast maksti välja mõningal määral palkasid ning mõnel üksikjuhul ka üüritasu ja kõrvalkulusid. Enamasti vähenes kassajääk raha viimise kaudu panka. Märtsis 2008.a arestis Maksu- ja Tolliamet võlgniku pangakontod. Pärast seda toimusid võlgniku arveldused kassa vahendusel. Siiski jääb arusaamatuks, miks oli enne maksuameti poolset aresti vaja hoida kassas pidevalt suurt sularahasummat. Raamatupidamise alusdokumentide pisteline kontroll ei näita, et võlgniku vara oleks kulutatud ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Ajutine pankrotihaldur juhib tähelepanu sellele, et pärast viimase müügiarve esitamist on võlgnik vähesel määral soetanud õmblustarvikud. Mida sellega tehti, pole ajutisele haldurile teada. Võlgnik selgitas, et üürileping AS-ga M lõppes oktoobris 2008. Ajutisele haldurile ei ole teada, miks viibis üürilepingu lõpetamine nii kaua, kui sisuline tegevus lõppes juba suvel 2008. Võlgnik on võlgade tasumisel eelistanud oma teisi võlausaldajaid (töötajat, üürileandjat, raamatupidamisteenust osutavat firmat) Maksu- ja Tolliametile. III Kohtuistung 04.03.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja võlgniku pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

2-08-81170

IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. OÜDseaduslik esindaja juhatuse liige L K esitas kohtule avalduse OÜDpankroti välja kuulutamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, kohustusi on võlgnikul kokku 596 137.66 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, rendileping on lõppenud alates 01.10.2008. Võlgnik on ajavahemikul 2004-2008.a tegutsenud kahjumiga. Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2007 oli – 430 792 krooni ja seisuga 31.12.2008 – 467 324 krooni. 2008.a teisel poolaastal asus võlgniku esindaja sisuliselt ettevõtet likvideerima – töötajad saadeti puhkusele, seejärel

2-08-81170 lõpetati töölepingud kahepoolsel kokkuleppel, võlgnik võõrandas osa varast. Käesolevaks ajaks on tööleping kõigi töötajatega lõpetatud. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; vastused järelepärimistele; pearaamatu väljavõte, pangatehingute väljavõte, vara nimekiri, müügileping, võlgniku 2005., 2006., 2007. ja 2008 majandusaasta aruanne – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kohus leiab, et kuna võlgniku tegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega lõpetatud, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 ja 176 nõuetele, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku raamatupidamine ei ole nõuetekohaselt korraldatud. 30.11.2008 on võlgnik koostanud materiaalse põhivara koondi, millest nähtub, et kogu vara (v.a ühe õmblusmasina) jääkmaksumus on 0 krooni, võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt ei ole põhivara käesolevaks hetkeks olemas. Võlgniku dokumentidest ei nähtu, et põhivara oleks võõrandatud. 01.10.2008 müüs võlgnik põhivara (9 erinevat õmblusmasinat ja muud õmblustarvikut) S OÜ-le hinnaga 49 270.90 krooni, mis oli kõrgem müüdud vara raamatupidamislikust väärtusest. Kassaraamatu väljatrüki kohaselt laekus müügist saadud raha kassasse 01.10.2008, pärast seda kuupäeva on tehtud kassast väljamakseid vaid 20 414 krooni ulatuses (3 makset – M(10.11.2008) ja A AS (16.10.2008 ja 10.11.2008), seega vähemas ulatuses, kui oli põhivara müügihind. Sellest hoolimata kassaraamatu kohaselt kassas rahalised vahendid puuduvad. Seega, kassaraamatu kohaselt pidi kassajääk olema enne 01.10.2008 miinuses. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Arvestades asjaolu, et võlgniku raamatupidamisaruanded ei kajasta võlgniku vara (põhivara) jääki ning võlgniku juhatuse liige ei ole korraldanud võlgniku kassas oleva raha arvestust, on võlgniku juhatuse liige jätnud täitmata oma raamatupidamise korraldamise kohustuse. Kuna võlgniku raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara tegelikkus seisu, siis ei ole võimalik tuvastada võlgniku vara koosseisu, vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, mis annaks võimaluse pankrotivara moodustada ning saadud raha arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et karistusseadustiku § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse teadvalt rikkumine süütegu, on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku kassajääk on 2006. II poolaastal 150 000 – 200 000 krooni suurune, 2007. aasta II poolaastal see vähenes aasta lõpuks 49 320 kroonini. Kuni 01.04.2008 kassajääk vähenes pidevalt, pärast seda tehtud kassatehingute kohta päevatehingute ja jäägi arvestusi võlgnik ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule esitanud ei ole. Kassase jõudis raha eelkõige pangaautomaadist sularaha väljavõtu tulemusena; kassamüüki nähtub vaid 2008. aasta raamatupidamise alusdokumentidest. Kassast maksti välja palkasid ning mõnel üksikjuhul ka üüritasu ja kõrvalkulusid. Enamasti vähenes kassajääk raha viimise kaudu panka. Märtsis 2008.a arestis Maksu- ja Tolliamet võlgniku pangakontod. Pärast seda toimusid võlgniku arveldused kassa vahendusel. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik hoidunud kõrvale maksuvõla tasumise kohustusest, samas on ta võlgade tasumisel eelistanud oma teisi võlausaldajaid (töötajat, üürileandjat, raamatupidamisteenust osutavat firmat) Eesti Vabariigile (läbi Maksuja Tolliameti). Võlgniku kohustused moodustavad 596 137.66 krooni, millest maksuvõlgnevus koos intressidega on 532 159 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikme poolset riiklike maksude tasumisest kõrvalehoidumist ning teiste võlausaldajate eelistamist Eesti Vabariigile (läbi Maksu- ja Tolliameti) on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea.

2-08-81170 Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 21 428 krooni (tl 55), 2007.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital 31.12.2007 seisuga – 430 792 krooni (tl 32), 2008.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital seisuga 31.12.2008 – 467 324 krooni. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Seega ei vastanud võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 ÄS § 136 nõuetele. Võlgniku osanikud ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2006 21 428 krooni, siis järeldub eeltoodust, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2006.a vältel. Täpsemat perioodi ei ole kohtul võimalik hinnata võlgniku igakuiste raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu. Eeltoodust järeldub, et võlgnik juhatus pidanuks esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2006.a lõpuks, seda kohustust võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole, pankrotiavalduse on kohtule esitatud alles 01.12.2008, seega kaks aastat peale võlgniku maksejõuetuks muutumist. Kohus leiab, et pankrotiavalduse esitamine kaks aastat pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist on käsitletav raske juhtimisveana, kuna pärast maksejõuetuks muutumist on võlgnik võõrandanud vara ning eelistanud ühtesii võlausaldajaid teistele, millest tulenevalt vara puudumisel puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotiavalduse mittetähtaegne esitamine on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajale on tehtud ettepanek tasuda kohtu deposiiti raha võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on avaldanud, et ei soovi pankrotimenetluse kulusid kanda. Teised isikud ei ole kohtu deposiiti ei ole kõnealust summat tasunud. Kohus leiab, et kuna OÜD puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜD pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.