2-05-15440/34 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

Tartu Maakohus jättis 19. juuni 2008 otsusega OÜ Kaubamax (pankrotis) hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on OÜ Kaubamax (pankrotis) ja AS Vallox Invest lähikondsed. Jaak Raig oli vaidlusaluse soorituse tegemise ajal 1 000 000 krooni suuruse osakapitaliga OÜ Kaubamax osanik 500 000 krooni suuruse osaga ning AS Vallox Invest aktsionär, kusjuures temale kuulus 4 000 000 krooni suurusest aktsiakapitalist 1 850 000 krooni ulatuses aktsiaid. 03.09.2004 OÜ Kaubamax likvideerijaks määratud Ove Tikk, kelle volitused lõppesid alles 28.02.2005 OÜ Kaubamax pankroti väljakuulutamisega, on juba alates 27.12.2004 AS Vallox Invest nõukogu liige. Ka K. Kaas on PankrS § 117 lg 3 alusel OÜ Kaubamax (pankrotis) lähikondne. K. Kaas oli OÜ Kaubamax juhatuse liige alates 19.09.2003 kuni 03.09.2004, mil otsustati läbi viia OÜ Kaubamax likvideerimine ning likvideerijaks määrati Ove Tikk. K. Kaas oli osaühinguga seotud aasta jooksul, mil ta tegi kaks sissemakset osaühingu osa omandamiseks osakapitali suurendamise korral. K. Kaasi volituste lõppemisel juhatuse liikmena oli ta jätkuvalt seotud osaühinguga Kaubamax suurendatava osakapitali katteks tehtud maksete kaudu. K. Kaasi taotlus võla tagastamiseks rahuldati vähem kui kolm nädalat pärast tema volituste lõppemist osaühingu juhatajana ja likvideerija määramist. K. Kaasi nõue OÜ Kaubamax vastu ei tulenenud äriühingu igapäevasest majandustegevusest, vaid äriühingu osade omandamise kavatsusest. Eeltoodu alusel on võimalik tuvastada K. Kaasi lähikondsus OÜ-ga Kaubamax. Tulenevalt Riigikohtu juhistest ei ole hageja ja kostja või võlgniku ja võlausaldaja lähikondsus aluseks hagi rahuldamisele. Hagi rahuldamise aluseks saab olla asjaolu, et OÜ Kaubamax (pankrotis) poolt K. Kaasile võla tasumine kahjustas võlausaldajate huve. Kahju tekkimist K. Kaasi korraldusel tehtud makse tõttu peab tõendama hageja. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on saanud K. Kaasilt kaks makset kokku 300 000 krooni, millise summa ulatuses K. Kaas ei saanud äriühingu osade omanikuks. Kuivõrd tehingut ei toimunud, tekkis K. Kaasil nõudeõigus OÜ Kaubamax vastu. OÜ Kaubamax tagastas K. Kaasile tema poolt sissemakstud summa osaliselt, vastavalt K. Kaasi avaldusele 21.09.2004 summas 99 161.15 krooni. Raha ülekandmine hagejalt kostjale toimus K. Kaasilt

saadud käsundi alusel, kus K. Kaas oli käsundiandja ja OÜ Kaubamax käsundisaaja. Kostja oli käsundi täitmise vastuvõtja maksekäsundi järgi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 79 lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, loetakse kohustus täidetuks täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Väljamakstud summat saab hageja võlausaldaja K. Kaasilt tagasi võita PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest. Eelkõige aga peab kohustuse täitmine kahjustama võlausaldajate huve. Kohustus täideti kaks kuud ja kolm päeva enne pankrotimenetluse algatamist. OÜ Kaubamax pankroti väljakuulutamise kohtuotsusest 08.02.2005 nähtub, et ajutise pankrotihalduri aruande koostamise ajaks oli äriühingu majandustegevus olnud seiskunud enam kui 8 kuud. Müüdud oli majandustegevuses tähtsust omav põhivara, ettevõttel puudusid turuväärtuslikud kaubajäägid. Võlgniku makseraskused tekkisid 2004 aasta alguses, kui Soomes asuv OY Betula Board keeldus tasumast 229 625 krooni saadud kauba eest. Selle summa laekumata jäämine viis niigi kahjumis oleva äriühingu veelgi suurema likviidsusprobleemini. Pankrotihalduri lõpparuande kohaselt arestis Maksu- ja Tolliamet äriühingu arvelduskontod 2004. a maikuus, mis peatas sisuliselt kogu majandustegevuse. Alates 19.09.2003 oli äriühingu juhatuse liikmeks Gunnar Mõru kõrval ka K. Kaas. Tema juhatuse liikmeks oleku ajal süvenesid OÜ Kaubamax likviidsusprobleemid ning äriühing otsustati likvideerida. Likvideerimismenetluse käigus ei suutnud OÜ Kaubamax tasuda tema vastu esitatud nõudeid, mistõttu 14.10.2004 esitas OÜ Kagu võlgniku vastu pankrotiavalduse kohtule. Olenemata asjaolust, et alates 03.09.2004 oli äriühingu likvideerijaks O. Tikk, võis ja pidi K. Kaas teadma 21.09.2004 avaldust esitades, et võlgnikuks olev äriühing on muutunud maksejõuetuks. OÜ Kaubamax oli sel ajal maksejõuetu, sest ta ei suutnud tasuda pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet OÜ-le Kagu, mille tähtaeg oli 04.04.2004 või AS-le Viisnurk saadud materjalide eest, mistõttu AS Viisnurk lõpetas tarned 10.02.2004. 01.07.2004 müüs OÜ Kaubamax AS-le PolarPartner tootmises määravat tähtsust omavad seadmed kokku 135 000 krooni eest. OÜ Kaubamax on eelistanud ühte võlausaldajat teisele, tehes väljamakse lähikondse K. Kaasi avalduse alusel ning jättes täitmata näiteks AS-ga Viisnurk sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud PankrS §-s 113 lg 2 märgitud asjaolud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. Võlausaldajate huvide kahjustamine on tõendatud asjaoludega, et võlgnik tasus võla lähikondlasest võlausaldajale ajal, mil ta ei olnud võimeline tasuma võlgu teistele võlausaldajatele, võlgniku majandustegevus oli seiskunud ja tootmise jätkamiseks vajalikud varad olid müüdud. Vastu oli võetud osaühingu likvideerimise otsus. K. Kaasi avalduse alusel tehtud väljamakse ei olnud seotud võlgniku igapäevase majandustegevusega, milliste maksete puhul ei ole tõepoolest võimalik tuvastada ühe võlausaldaja eelistamist teisele. Tulenevalt asjaolust, et hageja osanik ja kostja aktsionär oli ca 50 % ulatuses üks ja sama isik, saab kohus tuvastada ka selle, et kostja kolmanda isikuna täitmise vastuvõtmise ajal võis ja pidi teadma PankrS §-de 109 lg 1 ja 113 lg 1 p 2 alusel tagasivõitmise aluste olemasolust K. Kaasi vastu, sest oli võlgniku lähikondne. Kostja aktsionär J. Raig otsustas ühtlasi osanikuna OÜ Kaubamax likvideerimise, olles seega teadlik OÜ Kaubamax majanduslikust olukorrast ja tegutsemise jätkumise võimatuse väljavaatest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Kaubamax (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 19. juuni 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõiguse normi, mille tõttu tuleb kohtuotsus tühistada. Ebaõige on maakohtu järeldus, et K. Kaasi poolt käsundi andmine raha kandmiseks kostjale ei ole vabastanud K. Kaasi võlgniku pankroti korral soorituse tagasivõitmisest PankrS § 113 alusel. Maakohus on leidnud, et hea usu põhimõtte rikkumine ei ole tõendatud. Samuti ei ole kohus vastuolu puudumist hea usu põhimõttega sisuliselt põhjendanud. Hea usu põhimõtet on antud juhul rikutud ning selline rikkumine annab aluse nõude esitamiseks kostja vastu ning hagi rahuldamiseks. Kostja on püüdnud luua olukorra, kus raha on liikunud isikule, kelle vastu tagasivõitmist reguleerivate normide alusel nõude esitamine on kahtlane ning nende normide alusel tuleks nõue esitada isiku vastu, kes ei ole väljamakse tulemusena midagi saanud. Seega on faktiline ja õiguslik raha liikumine olnud erinev. Tagasivõitmise eesmärgiks ei ole mitte nõuete esitamine, vaid võlausaldajate kaitse enne pankrotimenetlust võlgnikult välja läinud vara tagasitoomisega pankrotivarasse. Antud juhul on kostja tahe olnud välistada sellise eesmärgi saavutamine ja kasutada ära olukorda, et õigusnormid otseselt sellist tegevust ei keela. Niisugune käitumine saab olla käsitletav hea usu põhimõtte rikkumisena. Maakohtu poolt püstitatud küsimus K. Kaasi ja kostja lähikondsusest ei ole relevantne. Pankrotiõiguses hinnatakse lähikondsust võlgniku ja kolmanda isiku suhtes, mitte aga kolmandate isikute omavahelises suhtes. Sellist seisundit nagu võlgniku kahe lähikondse omavaheline lähikondsus kehtiv õigus ei tunne ning ei omista sellele ka mingeid tagajärgi. Järelikult ei saa see asjaolu omada ka õiguslikult mingit kaalu. Asjaolud, et nii K. Kaas kui ka kostja olid hageja kui võlgniku lähikondsed, on käesolevas asjas kohtu poolt tuvastatud. Maakohtu otsuses on põhistatud K. Kaasi vastu tagasivõitmise nõude esitamise võimalikkust üksnes pankrotihalduri lõpparuandes nimetatud kokkuleppega, mille alusel on K. Kaas tasunud rahalise kohustuse tagasivõitmiseks 45 000 krooni maksegraafiku alusel. Kuigi pankrotimenetluse lõpparuanne oli esitatud hageja poolt tõendina, ei ole tuginetud nimetatud asjaolule. Sellega on kohus rikkunud TsMS §-s 184 lg-s 4 sätestatut.

3.PankrS § 109 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab tagasivõitmisel PankrS § 110 - § 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et tõendatud on võlausaldajalt K. Kaasilt PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel soorituse tagasivõitmise eelduste olemasolu. Vaidlust ei ole selles, et K. Kaasi maksekäsund täideti 2 kuud ja 3 päeva enne hageja pankrotimenetluse algatamist. Maakohus on õigesti esitatud asjaolude ja tõendite põhjal leidnud, et: 1) OÜ Kaubamax ja AS Vallox Invest ning K. Kaas ja OÜ Kaubamax olid PankrS § 117 lg 3 alusel lähikondsed; 2) OÜ Kaubamax on eelistanud ühte võlausaldajat teisele, tehes väljamakse lähikondse K. Kaasi avalduse alusel ning jättes samal ajal täitmata näiteks AS-ga Viisnurk sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused; 3) K. Kaas, olles OÜ Kaubamax juhatuse liikmeks kuni 03.09.2004, võis ja pidi teadma hagejale 21.09.2004 maksekäsundi andes, et hageja on muutunud maksejõuetuks, kuna osaühingu majandustegevus oli seiskunud juba 2004. a suvel ning selleks ajaks oli müüdud hageja majandustegevuses määravat tähtsust omav põhivara ja hageja ei olnud suuteline tasuma pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet OÜ-le Kagu tähtajaga 04.04.2004 ning AS-le Viisnurk saadud materjalide eest; 4) K. Kaasi kohustuse täitmisega hageja poolt on kahjustatud teiste võlausaldajate huve, kuna tehtud väljamakse ei olnud seotud võlgniku igapäevase majandustegevusega (väljamakse polnud vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks) ning sellega tasus hageja võla K. Kaasile kui lähikondsest võlausaldajale ajal, mil hageja ei olnud võimeline tasuma võlgasid teistele võlausaldajatele. OÜ Kaubamax pankrotimenetluse lõpparuandest (tl 155, aruande alljaotus VIII) nähtub, et OÜ Kaubamax pankrotimenetluses oli kaitstud nõuete summa 1. järgus 116 326 krooni ja