Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2008 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-05-15440
Tsiviilasi
OÜ Kaubamax (pankrotis) hagi AS Vallox Invest vastu rahalise kohustuse tagasivõitmiseks 99 161.15 krooni ulatuses
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ Kaubamax (pankrotis), rk 10628886; hageja lepinguline esindaja Andres Vutt, AB Concordia, lennuki 22, 10145, Tallinn; kostja AS Vallox Invest, rk 10084067; kostja lepinguline esindaja Katrin Prükk, AB Advocatus, Pepleri 32, 51010, Tartu.
esindajad
Kohtuistungi aeg
3. juuni 2008
Protokollija
Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 434, 438, 452 lg 1, 456, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata OÜ Kaubamax (pankrotis) hagi AS Vallox Invest vastu rahalise kohustuse tagasivõitmiseks 99 161.15 krooni ulatuses. Välja mõista osaühingult Kaubamax (pankrotis) aktsiaseltsi Vallox Invest kasuks õigusabi kulude katteks 4958 (neli tuhat üheksasada viiskümmend kaheksa) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt algatas Tartu Maakohus 25.11.2004 hageja pankrotimenetluse ja kuulutas 8.02.2005 otsusega välja hageja pankroti. 22.09.2004 tasus hageja likvideerija Ove Tikk juhatuse liikme Kalvi Kaasi 21.09.2004 avalduse alusel AS-le Vallox Invest
99 161.15 krooni. Seisuga 22.09.2004 ei olnud kostjal hageja vastu nõudeid. Kohustuse täitmine kostjale tulenes laenulepingust, mille alusel kostja andis K. Kaasile 19.12.2003 laenu 49 580.15 krooni ning Ülar Tiku võlast kostjale 49 581 krooni. O. Tikk on alates 27.12.2004 kostja nõukogu liige ning oli ka hageja likvideerija. Ü. Tikk on hageja osanik ja O. Tiku vend. Pooltel on ühine oluline majanduslik huvi, ühed ja samad isikud on vahetanud kohti ühingute juhtorganites ning on alust eeldada, et nad on kursis teise ühingu majandusliku olukorraga. Pooled on lähikondsed pankrotiseaduse tähenduses. Hageja leidis, et kuna võlgnik on pankrotistunud ja lähikondsele täideti vähem kui kaks kuud enne pankrotimenetluse algatamist rahaline kohustus, millega kahjustati võlausaldajate huve, esineb alus rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. K. Kaas tasus hageja kontole 19.12.2003 ja 14.01.2004 kokku 300 000 krooni selgitusega osakapitali sissemaks ning K. Kaasil on nõue hageja vastu. K. Kaasi nõue ei oma praegusel juhul tähtsust, sest tal on võimalus esitada enda nõue pankrotimenetluses. Raha on üle kantud kostjale. Hageja poolt kostjale tasutud rahasumma on käsitatav käsutustehinguna. Seda tehingut vaidlustatud ei ole ja seega oli poolte vahel õigussuhe, mis on kvalifitseeritav rahalise kohustuse täitmisena PankrS § 113 tähenduses. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu. Kostja juhatuse liige K. Kaas maksis 2003. a lõpus hageja kontole sularahas 300 000 krooni osaühingu põhikapitali suurendamise eesmärgil. Osakapitali suurendamine jäi vormistamata, mistõttu tekkis K. Kaasil hageja vastu nõue. 22.09.2004 tasus hageja K. Kaasile osa nõudest. K. Kaas soovis väljamakstava summaga kustutada oma võlgu kolmandatele isikutele ning tema avalduse alusel tasuti raha kostja kontole. Raha saajaks ei olnud kostja, vaid K. Kaas, kellel oli nõue hageja vastu. K. Kaas kui õigustatud isik võttis kohustuse täitmise vastu viisil, et palus oma kohustuse täita kostjale. Võlaõiguslikud suhted on K. Kaasi ja hageja vahel ning K. Kaasi ja kostja vahel, mitte aga hageja ja kostja vahel. Varasem menetluse käik Tartu Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et vaidlusalust makset tehes täitis hageja oma rahalist kohustust K. Kaasi, mitte kostja vastu. Tähtsust ei ole asjaolul, kelle kontole makse tehti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 79 lg 1 näeb ette, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Seega ei ole kostja isikuks, kelle vastu saab esitada tagasivõitmise hagi. Kuna kostja ei ole isikuks, kelle vastu on põhjendatud esitada tagasivõitmise hagi, ei võtnud maakohus seisukohta teiste PankrS §-des 110 ja 113 sätestatud tagasivõitmise eelduste kohta. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega tunnistas poolte 22.09.2004 tehtud käsutustehingu, millega kanti kostjale üle 99 161.15 krooni, kehtetuks ja mõistis kostjalt tehingu järgi saadu tagasi hageja pankrotivarasse. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) 25.11.2004 algatati hageja pankrotimenetlus; 2) hageja on 22.09.2004, s.o 2 kuud ja 3 päeva enne pankrotimenetluse algatamist tasunud kostjale 99 161.15 krooni, seejuures puudusid poolte endi vahel võlasuhted; 3) Kalvi Kaas tasus 19.12.2003. a ja 14.01.2004 hageja kontole kokku 300 000 krooni osaühingu põhikapitali suurendamiseks, mis jäi vormistamata, mistõttu K. Kaasil on hageja vastu nõue nimetatud summa tagastamiseks;
4) K. Kaas teatas 21.09.2004 avalduses hageja likvideerijale, et hageja võlgneb talle 300 000 krooni, ning palus nimetatud võla osaliseks kustutamiseks tasuda kostjale 99 161.15 krooni; 5) 21.09.2004 avalduses kostjale palus K. Kaas hageja poolt kostjale tasutud summa arvel kustutada oma võla 49 580.15 krooni ja Ülar Tiku võla 49 581 krooni; 6) kostja on hageja lähikondne PankrS § 117 lg 3 tähenduses. Riigikohtu otsuse kohaselt asja uuel arutamisel peab maakohus kõigepealt tuvastama, kas asjas on tõendatud võlausaldajalt K. Kaasilt PankrS § 113 alusel soorituse tagasivõitmise eelduste olemasolu, sh kas vaidlustatud sooritus kahjustas võlausaldajate huve. Kui PankrS § 113 alusel tagasivõitmise aluste olemasolu leiab asja uuel läbivaatamisel tõendamist, peab maakohus hindama, kas kostja kolmanda isikuna täitmise vastuvõtmise ajal teadis või pidi teadma PankrS § 113 alusel tagasivõitmise aluste olemasolust K. Kaasi vastu ja kas üle antut saab hea usu põhimõttele tuginedes tagasivõita ka maksekäsundi järgi täitmise vastuvõtnud isikult. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on märkinud, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hageja lähikondne PankrS § 117 lg 3 tähenduses. Kuigi kostja esindaja esitas maakohtus asja uuel läbivaatamisel mitmeid vastuväiteid selle asjaolu kohta, peab kohus võimalikuks PankrS § 117 lg 3 alusel tuvastada, et OÜ Kaubamax (pankrotis) ja AS Vallox Invest on lähikondsed. Jaak Raig oli vaidlusaluse soorituse tegemise ajal 1 000 000 krooni suuruse osakapitaliga OÜ Kaubamax osanik 500 000 krooni suuruse osaga ning AS Vallox Invest aktsionär, kusjuures temale kuulus 4 000 000 krooni suurusest aktsiakapitalist 1 850 000 krooni ulatuses aktsiaid. 03.09.2004 OÜ Kaubamax likvideerijaks määratud Ove Tikk, kelle volitused lõppesid alles 28.02.2005 OÜ Kaubamax pankroti väljakuulutamisega, on juba alates 27.12.2004 AS Vallox Invest nõukogu liige (äriregistri registriandmete ajaloo väljatrükid). Kohus on seisukohal, et ka Kalvi Kaas on PankrS § 117 lg 3 alusel OÜ Kaubamax (pankrotis) lähikondne. K. Kaas oli OÜ Kaubamax juhatuse liige alates 19.09.2003 kuni 03.09.2004, mil otsustati läbi viia OÜ Kaubamax likvideerimine ning likvideerijaks määrati Ove Tikk. K. Kaas oli osaühinguga seotud aasta jooksul, mil ta tegi kaks sissemakset osaühingu osa omandamiseks osakapitali suurendamise korral. K. Kaasi volituste lõppemisel juhatuse liikmena oli ta jätkuvalt seotud osaühinguga Kaubamax suurendatava osakapitali katteks tehtud maksete kaudu. K. Kaasi taotlus võla tagastamiseks rahuldati vähem kui kolm nädalat pärast tema volituste lõppemist osaühingu juhatajana ja likvideerija määramist. K. Kaasi nõue OÜ Kaubamax vastu ei tulenenud äriühingu igapäevasest majandustegevusest, vaid äriühingu osade omandamise kavatsusest. Eeltoodu alusel on võimalik tuvastada Kalvi Kaasi lähikondsus OÜ-ga Kaubamax. Tulenevalt Riigikohtu juhistest ei ole hageja ja kostja või võlgniku ja võlausaldaja lähikondsus iseenesest aluseks hagi rahuldamisele. Hagi rahuldamise aluseks saab olla asjaolu, et OÜ Kaubamax (pankrotis) poolt Kalvi Kaasile võla tasumine kahjustas võlausaldajate huve. Hageja esindaja on seisukohal, et huvide kahjustamine on tõendatud, sest raha maksti likvideerimisel olevast äriühingust välja 2 kuud ja 3 päeva enne pankrotimenetluse alustamist, kusjuures OÜ Kaubamax sisuline likvideerimine viidi läbi juba 2004. a juulis. K. Kaasi avalduse alusel maksti välja osaühingu viimane raha. Väljamakse tegemisega sai hageja kahju. Kostja esindaja sellega nõus ei ole. Hageja lepingulise esindaja väited on paljasõnalised. Kahju tekkimist K. Kaasi korraldusel tehtud makse tõttu peab tõendama hageja. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli saanud K. Kaasilt kaks makset kokku 300 000 krooni, millise summa ulatuses K. Kaas ei saanud äriühingu osade omanikuks. Kuivõrd
tehingut ei toimunud, tekkis K. Kaasil nõudeõigus OÜ Kaubamax vastu. OÜ Kaubamax (likvideerimisel) tagastas K. Kaasile tema poolt sissemakstud summa osaliselt, vastavalt K. Kaasi avaldusele 21.09.2004 summas 99 161.15 krooni. Raha ülekandmine hagejalt kostjale toimus K. Kaasilt saadud käsundi alusel, kus K. Kaas oli käsundiandja ja OÜ Kaubamax käsundisaaja. Kostja oli käsundi täitmise vastuvõtja maksekäsundi järgi. VÕS § 79 lg 1 kohaselt kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, loetakse kohustus täidetuks täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Väljamakstud summat saab hageja võlausaldaja K. Kaasilt tagasi võita PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest. Eelkõige aga peab kohustuse täitmine kahjustama võlausaldajate huve. Kohustus täideti 2 kuud ja 3 päeva enne pankrotimenetluse algatamist. OÜ Kaubamax pankroti väljakuulutamise kohtuotsusest 08.02.2005 (tl 3-11) nähtub, et ajutise pankrotihalduri aruande koostamise ajaks oli äriühingu majandustegevus olnud seiskunud enam kui 8 kuud. Müüdud oli majandustegevuses tähtsust omav põhivara, ettevõttel puudusid turuväärtuslikud kaubajäägid. Võlgniku makseraskused tekkisid 2004. aasta alguses, kui Soomes asuv OY Betula Board keeldus tasumast 229 625 krooni saadud kauba eest. Selle summa laekumata jäämine viis niigi kahjumis oleva äriühingu veelgi suurema likviidsusprobleemini. Pankrotihalduri lõpparuande kohaselt (tl-l 156) arestis Maksu- ja Tolliamet äriühingu arvelduskontod 2004.a maikuus, mis peatas sisuliselt kogu majandustegevuse. Alates 19.09.2003 oli äriühingu juhatuse liikmeks Gunnar Mõru kõrval ka Kalvi Kaas. Tema juhatuse liikmeks oleku ajal süvenesid OÜ Kaubamax likviidsusprobleemid ning äriühing otsustati likvideerida. Likvideerimismenetluse käigus ei suutnud OÜ Kaubamax tasuda tema vastu esitatud nõudeid, mistõttu 14.10.2004 esitas OÜ Kagu võlgniku vastu pankrotiavalduse kohtule. Kohus on seisukohal, et olenemata asjaolust, et alates 03.09.2004 oli äriühingu likvideerijaks Ove Tikk, võis ja pidi Kalvi Kaas teadma 21.09.2004 avaldust esitades, et võlgnikuks olev äriühing on muutunud maksejõuetuks. OÜ Kaubamax oli sel ajal maksejõuetu, sest ta ei suutnud tasuda näiteks pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet OÜ-le Kagu, mille tähtaeg oli 4. aprill 2004 või AS-le Viisnurk saadud materjalide eest, mistõttu AS Viisnurk lõpetas tarned 10.02.2004. 1. juulil 2004 müüs OÜ Kaubamax AS-le PolarPartner tootmises määravat tähtsust omavad seadmed kokku 135 000 krooni eest (tl 162-163, pankrotihalduri lõpparuanne). Kohus on seisukohal, et OÜ Kaubamax on eelistanud ühte võlausaldajat teisele, tehes väljamakse lähikondse K. Kaasi avalduse alusel ning jättes täitmata näiteks AS-ga Viisnurk sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud PankrS §-s 113 lg 2 märgitud asjaolud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. Võlausaldajate huvide kahjustamine on tõendatud asjaoludega, et võlgnik tasus võla lähikondlasest võlausaldajale ajal, mil ta ei olnud võimeline tasuma võlgu teistele võlausaldajatele, võlgniku majandustegevus oli seiskunud ja tootmise jätkamiseks vajalikud varad olid müüdud. Vastu oli võetud osaühingu likvideerimise otsus. K. Kaasi avalduse alusel tehtud väljamakse ei olnud seotud võlgniku igapäevase majandustegevusega, milliste maksete puhul ei ole tõepoolest võimalik tuvastada ühe
võlausaldaja eelistamist teisele (tooraine eest tasumine või energia eest tasumine või laenukohustuste tasumine vms). Tulenevalt asjaolust, et hageja osanik ja kostja aktsionär oli ca 50 % ulatuses üks ja sama isik, saab kohus tuvastada ka selle, et kostja kolmanda isikuna täitmise vastuvõtmise ajal võis ja pidi teadma PankrS §-de 109 lg 1 ja 113 lg 1 p 2 alusel tagasivõitmise aluste olemasolust K. Kaasi vastu, sest oli võlgniku lähikondne. Kostja aktsionär J. Raig otsustas ühtlasi osanikuna OÜ Kaubamax likvideerimise, olles seega teadlik OÜ Kaubamax majanduslikust olukorrast ja tegutsemise jätkumise võimatuse väljavaatest. Hagi kostja vastu jääb rahuldamata põhjusel, et käesolevas asjas ei ole tõendatud K. Kaasi poolt käsundi andmine kohustuse täitmiseks lähikondsest kolmandale isikule eesmärgiga vabaneda võlgniku pankroti korral soorituse tagasivõitmise võimalusest. Asjas ei ole tõendamist leidnud K. Kaasi ja kostja lähikondsus. Samuti ei ole K. Kaasi poolt käsundi andmine raha kandmiseks kostjale vabastanud K. Kaasi võlgniku pankroti korral soorituse tagasivõitmise võimalusest PankrS § 113 alusel. Tl-del 149-167 oleva pankrotihalduri lõpparuande kohaselt (lk 3) on pankrotihaldur Indrek Lepsoo sõlminud Kalvi Kaasiga rahalise kohustuse tagasivõitmiseks 45 000 krooni ulatuses maksegraafiku ning K. Kaas on võla tasunud juuliks 2007. Kohus on seisukohal, et kuivõrd K. Kaasi vastu sai esitada OÜ Kaubamax pankrotimenetluses tagasivõitmise nõude, siis ei ole kostja tegutsenud raha vastu võttes pahausklikult. Kuivõrd kostja ei ole tegutsenud pahauskselt, siis ei saa tema vastu esitatud nõuet rahuldada VÕS § 6 lg 1 alusel. Kohtukulude jaotus Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ... rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 60 lg 1 ja kostja esitatud arvetele tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja õigusabi kulude katteks 4958 krooni, juhindudes TsMS §-st 61 lg 1 p 1, so 5 % hagihinnast.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.