Tsiviilasi nr.2-08-73106
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.märtsil 2009.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-73106
Tsiviilasi
X AS hagi H. L. ja M. K. vastu võlgnevuse 72 837,72 krooni, kõrvalnõuete ning lisanduva viivise nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X AS (reg.kood xxxxxxxx, asukoht :xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ); Esindaja: A. R. (e-post: [email protected]) Kostja: H. L. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: M. K. (is.kood: xxxxxxxxxxx; eluk: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi H. L. ja M. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista H. L. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja M. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas ükssada kaheksa tuhat viissada
viiskümmend üheksa (108 559) krooni ja 54 senti, viivis alates 30.10.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 25,40% tagastamata krediidisummalt aastas ning menetluskulud summas 4 110 krooni X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (23.03.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 10.10.2006.a. sõlmiti hageja ja H. L. vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 21 814,89 krooni. Lepingu raames on hageja ja põhivõlgnik sõlminud 5 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 5 alusel suurendati põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat 6 532,82 krooni võrra ning pärast täiendava krediidisumma üleandmist on põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 72 837,72 krooni. Samal kuupäeval sõlmiti käendusleping M. K. , mida hiljem muudeti kokkuleppega, kes kohustus vastutama hageja ees koos laenusaajaga kui solidaarvõlgnikud Lepingu tingimuste kohaselt laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma perioodiliste maksetena, iga kuu 10. kuupäevaks. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks 25,40% võlgnevalt summalt aastas. Kostjad ei täitnud lepinguga võetud kohutusi . Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 108 559,54 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 72 837,72 krooni, tasumata intress 9 858,10 krooni, kokkuleppe kohane leppetrahv summas 14 567,54 krooni, lepingu sõlmimise tasu 728,38 krooni, võla sissenõudmise kulud summas 1 400 krooni ja viivised summas 9 167,80 krooni. Menetluse käik 05.11.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.64-66/. Kostjatele on hagiavaldus lisadega edastatud põhivõlgnikule 11.11.2008.a. /tl.71/ ja käendajale 17.02.2009.a /tl.87/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole.
2 (4)
Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostjad, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl 8-57/ on tõendatud, et 10.10.2006.a. sõlmiti hageja ja H. L. vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 21 814,89 krooni. Lepingu raames on hageja ja põhivõlgnik sõlminud 5 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 5 alusel suurendati põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat 6 532,82 krooni võrra ning pärast täiendava krediidisumma üleandmist on põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 72 837,72 krooni intressimääraga 25,40% aastas. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osade kaupa maksegraafiku alusel iga kalendrikuu 16. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.8-57/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 84 824,20 krooni ning kokkuleppelise leppetrahvina summas 14 567,54 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks võlgnevalt summalt 25,40% aastas. Hageja on viivise
3 (4)
arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 30.10.2008.a. viivise suuruseks 9 167,80 krooni.. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lõige 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Sama on kokku lepitud ka käenduslepingu p-des 1.1., 1.2.,1.3. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja M. K. H. L. kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt H. L. . VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 108 559,54 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 4 110 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Aare Kaldma kohtunik 23.03.2009.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.