lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-22460/15

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-22460/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3013
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ HASPO10086936

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-07-22460

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-22460

Tsiviilasi

Jaanus Tõnissaar hagi AS Haspo vastu 138 600 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

138 600 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

• •

• •

hageja Jaanus Tõnissaar hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti (Advokaadibüroo Tark & CO Tartu osakond; asukoht Soola 3, 51013 Tartu); kostja AS Haspo (registrikood 10086936; asukoht Lai 24, 51005 Tartu); seaduslik esindaja juhatuse liige Aavo Ossip; kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina LõhmusEin (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; asukoht Ülikooli 4, 51003 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

19. veebruar 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata väljamõistmiseks. Otsus saata pooltele.

Jaanus

Tõnissaar

hagi

AS Haspo

vastu

138 600

krooni

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Jaanus Tõnissaar kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 4-7) Jaanus Tõnissaar (hageja) esitas 13.06.2007. a Tartu Maakohtusse hagiavalduse AS Haspo (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.12.2004. a broneerimislepingu ja 24.01.2005. a müügilepingu, mille esemeks oli Tartumaal XX vallas XX külas majas nr 4 asuv korter nr 10, üldpinnaga 82 m2 ja müügihinnaga 584 375 krooni. Hageja leiab, et temale müüdud korter ei vasta lepingutingimustele korteri üldpinna suuruse osas, kuna tegelikult on korteri reaalne pind kõigest 62,2 m2. Korter oli oluliselt väiksem kui lepingutes toodud juba korteri hagejale ülemineku hetkel. Korteri tegelik suurus ilmnes 2006. aasta juunis ekspertiisi käigus, seega enne kahe aasta möödumist korteri üleandmisest hagejale, mistõttu on kostja vastutav korteri lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja täitis oma teatamiskohustuse 24.10.2005. a, mil KÜ XX Tõllakuur juhatus saatis kostjale kirja korteriomandite reaalosade kinnistusraamatu kannetest erineva suuruse kohta. Samas leiab hageja, et kostja ise teadis või pidi teadma mittevastavusest, kuid ei avaldanud seda hagejale, mistõttu võib hageja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Kuivõrd kostja peale hoone valmimist inventariseerimist ei teostanud ning esitas ehitisregistrile elamu projektist pärinevad tegelikkusele mittevastavad andmed, siis ei järginud kostja käibes vajalikku hoolt olulisel määral, mida tavaliselt majandus- ja kutsetegevuses ehitamise ning korterite müügiga tegelevalt ettevõtjalt oodatakse, mistõttu on hagejal võimalik tugineda veel lepingutingimustele mittevastavusele ka seetõttu, et mittevastavus on tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kuna hageja lähtus lepingute sõlmimisel korteri suurusest 82 m2 ja ruutmeetri hinnast 7 000 krooni, siis on hageja väiksema suurusega korterit saades kandnud kahju ülemääraselt tasutud hinnas 138 600 krooni ((82 – 62,2) x 7 000). Hageja väitel oli ruutmeetri hinna suurus ostuotsuse aluseks. Juhul, kui hageja oleks teadnud korteri reaalset suurust, ei oleks ta lepinguid sõlminud või oleks sõlminud oluliselt erinevate tingimustega, eelkõige hinna suhtes. Kuna korteri eest ülemäära tasutud hinna tagastamine viiks hageja tagasi olukorda, kus ta oli enne kahju tekkimist, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 138 600 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 53-57) Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et müüdud korter vastab lepingutingimustele. Vastuse kohaselt esitas kostja kõik vajalikud korteriomandi tehnilised andmed, s.h andmed korteri kogupinna, elamispinna ja kasuliku pinna kohta, korteriomandi registrisse kandmiseks. Kinnistusosakond lähtus korteriomandi registrisse kandmisel reaalosa pindala määratlemisel korteri üldpinnast, mitte elamispinnast. Vaidlusaluse korteri eripäraks on kaldlaed, mistõttu ruumide kõrgus on osaliselt 1,6 meetrist ehk elamispinna vajalikust kõrgusest madalam. Mõõdistaja ei ole eluruumide pinnana arvesse võtnud korteri kogu pinda ja lisaks eluruumide pinnale on hagejale kuuluva korteri reaalosa koosseisus veel pinda, mis ei vasta oma kõrguse tõttu elamispinnale esitatavatele nõuetele, kuid mis ometigi on kasutatav. Selline pind kuulub samuti korteri reaalosa koosseisu ja hageja korteri üldpind 82 m2 on saadud nimetatud pindade liitmise tulemusena. Enne lepingute sõlmimist vaatas hageja üle korteri ja selle plaani ning lasi 10.01.2005. a teostada oma korteri mõõdistamise. Hageja sai aru ja pidi aru saama, et korteri üldpind 82 m2 kajastab korteri põrandapinda ja et eluruumide pind on kaldlagede tõttu väiksem korteri üldpinnast. Seega korteri reaalosa suurusega seotud asjaolud olid hagejale teada juba enne lepingute sõlmimist, mistõttu teadis hageja täpselt millise korteri ja missuguse hinnaga ta ostab. Lepingute objektiks ei olnud mitte korteri elamispinna ruutmeetrid, vaid konkreetne korteriomand, mille müügihind oli 584 375 krooni. Kui kostja oleks korteri hinna kujundamisel lähtunud üksnes elamispinna suurusest, siis oleks ruutmeetri hind olnud suurem ja kostja oleks ka märkinud, et tegemist on elamispinna ruutmeetri hinnaga. Kostja on seisukohal, et vaidlusalusel korteril ei esine hagis märgitud puudusi ja isegi puuduste esinemisel on hageja rikkunud puudusest teavitamise kohustust ning kaotanud õiguse väidetavale mittevastavusele tugineda, sest hageja sai väidetavast puudusest teada 10.01.2005. a toimunud mõõdistamise järgselt

ja pidi seega tarbijana väidetavast puudusest kostjat teavitama hiljemalt kahe kuu jooksul, s.o 2005. a märtsis. Seda hageja aga ei teinud. Kuna korter vastab lepingutingimustele, ei ole hageja korteri eest ülemäärast hinda tasunud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda, et kohus määraks korteri hinnaks väiksema summa kui pooled lepingutes kokku leppisid. Kostja leiab, et hagejal ei ole kahju tekkinud, seega tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 66-69) Hageja ei nõustu kostja väitega nagu oleks hageja juba varem olnud teadlik korteri suurusest. Hageja tutvus broneerimislepingu lisaks olnud korteri plaaniga, kuid joonisel puuduvad igasugused tavainimesele arusaadavad selgitused korteri kõrguste kohta. Samuti ei ole joonisel selgitatud punktiirjoone olemust või tähendust, mistõttu ei saanud hageja kuidagi teada korteri elamispinna suurust. Võimalik ei olnud saada sellisest korterist ülevaadet ka visuaalsel vaatlusel, kuna korter on läbi kahe korruse. Hageja ei nõustu kostjaga ka selles, et korteriomand vastab lepingutingimustele ja sellel ei esine väidetavat puudust. Lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Nii oli korteri müügikuulutuses toodud korteri ruutmeetri hinnaks 7 000 krooni. Samuti on objekti vastuvõtu akti järgi korteripinna 1 m2 hinnaks 7 000 krooni. Hageja lähtus korteri ostmisel just nimetatud ruutmeetri hinnast. Kuigi müüdi konkreetne korteriomand, on korteriomandi üks peamisi tunnuseid selle suurus. Kostja on müügilepingu sõlmimisel opereerinud erinevate mõistetega – korteripind, üldpind, elamispind – mis ei ole tavainimesele eristatavad, samas ei ole kostja vastavaid mõisteid selgitanud. Hagejal oli õiguspärane ootus, et kuulutuses toodud ruutmeetrite arv on elamispinna suurus. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et olukorras, kus elamispinda on märkimisväärselt vähem kui müügilepingus toodud üldpinda, on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega. Hageja ei väidagi nagu ta ei oleks teadnud, et mingi osa korterist on kaldlaega, vaid ta ei teadnud ega saanudki teada, et sellist katusealust on käsitletud üldpinnana ja et see ei vasta täies ulatuses elamispinna suhtes kehtestatud reeglitele. Kuivõrd elamispinnana ei ole käsitletud alla 1,6 meetrise kõrgusega pinda ja FIE Agnes Joala poolt teostatud mõõtmiste järgi on korteris elamispinda ainult 43,1 m2, siis on hageja hinnangul tegemist olulise lepingurikkumisega, kuna hageja ostis enda teada 82 m2 suuruse korteri ruutmeetri hinnaga 7 000 krooni, aga sai 43,1 m2 elamispinda. Teavitamiskohustuse rikkumise kohta märgib hageja, et ta on kostjat lepingu esemel esinevatest puudustest teavitanud õigeaegselt. Peale 10.01.2005. a toimunud mõõtmist on hageja olnud kostjaga pidevas kirjavahetuses korteril ilmnenud puuduste osas, kaasa arvatud korteri pinna mittevastavus lepingus toodule. Hageja on teinud kõikvõimalikke jõupingutusi, et saada teada korteri suurus ning kostja ja hageja poolt tellitud eksperdi teostatud mõõtmiste erinevad põhjused. Lisaks teavitati kostjat 24.10.2005. a kirjaga korteriomandi reaalosade ja kinnistusraamatu kannete erinevatest suurustest. Isegi kui möönda, et hageja on olnud viivituses, siis on selline viivitus olnud mõistlikult vabandatav, sest hageja ei ole õiguslikke eriteadmisi omav isik, mistõttu ei olnud hageja teadlik kahekuulisest teavitamise tähtajast. Hageja leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS (tl 94-95, 104-107) Hageja on seisukohal, et lähtudes hagiavalduses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ning ka senisest kohtupraktikast, on võimalik ja asjakohane sisustada hageja nõue alternatiivselt ka hinna alandamise nõudena. Kuigi hagejale müüdud korter ei vastanud lepingutingimustele, sest elamispinda, samuti ka kasulikku pinda oli oluliselt vähem lepingus kokkulepitust, on hageja hoolimata kostjapoolsest mittekohasest täitmisest korteriomandi vastu võtnud. Kuna hageja on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, nõuab hageja ülemäära makstu tagastamist. Hageja maksis 82 m2 suuruse korteri eest 574 000 krooni, kuigi korteriomandi hind oleks müügilepingu sõlmimise ajal pidanud olema 435 400 krooni (62,2 x 7 000). Seega on kohase ja mittekohase täitmise väärtuse vahe 138 600 krooni. Alternatiivse nõude esitamisega ei ole rikutud kostja õigusi, sest hageja on õigeaegselt teavitanud kostjat omapoolsest rahalisest nõudest. Hinna alandamise avalduse võib teha kohtumenetluse kestel kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus hinna alandamisest teatamisega hagiavalduses. Hageja palub hagi rahuldada, lähtudes hageja alternatiivsest õiguslikust käsitlusest, s.o sisustada nõue kas kahju hüvitamise kohustusena või alandada korteriomandi müügihinda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja ülemäära makstud 138 600 krooni.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUSELE (tl 117-120) Kostja jääb enda juurde ega nõustu hageja väitega, et kostja võõrandas hagejale korteri, mille suurus osutus hiljem hageja poolt eeldatavast suurusest märkimisväärselt väiksemaks. Pooled lähtusid korteri suuruse määratlemisel korteri kogupinnast, milleks on korteri põrandapind, mitte elamis- või kasulikust pinnast. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt lepingu eseme väärtus koos puudustega ja lepingu eseme väärtus ilma puudusteta on tuletatav väidetavast elamispinna 1 m2 hinnast 7 000 krooni. Kostja leiab, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud lepingu eseme väärtust koos väidetavate puudustega ja lepingu eseme väärtust ilma väidetavate puudusteta, et leida alandatud hind. Kostjale jääb arusaamatuks, kas hageja on korteri hinda alandanud või mitte, sest hageja jääb kahju hüvitamise nõude juurde, nõudes samas alternatiivselt ka hinna alandamist. Kostja leiab, et kui lepingupool on teinud teisele lepingupoolele hinna avaldamise avalduse, siis on see siduv ja kahju hüvitamine õiguskaitsevahendina ei ole enam kohaldatav. KOHTUISTUNG (tl 76-78, 115, 125-127, 133-135) Hageja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Margo Lemetti, selgituse kohaselt jääb hageja nii hagi kui selle täpsustuse juurde. Hageja eeldas korteri ostmisel, et ta saab lubatud ruutmeetrite eest eluruumide pinda. Kostja näitas müüdava korteri ruutmeetri hinnaks 7 000 krooni. Ruutmeetri pinnana tuleks käsitleda eluruumide pinda. Hageja valduses on 82 m2 põrandapinda, kuid see ei vasta eluruumide pinna käsitlusele. Hageja on seisukohal, et temale müüdi puudustega asi, mistõttu saab väita, et kostja on lepingut rikkunud. Hagejal oli vältimatu vajadus tehing lõpuni viia – soetatavasse korterisse oli tehtud investeeringuid, teine korter tuli müügi tõttu vabastada, perre oli sündimas laps. Samuti oli kostja oma käitumisega andnud mõista valmisolekust ruutmeetrite vaidlus lahendada. Müügilepingu punktis 3.2. on hageja volitanud kostjat registriandmete korrigeerimiseks. Hageja leiab, et tema nõue on põhjendatud ja palub kohtul kostjalt välja mõista 138 600 krooni. Hagi rahuldamata jätmisel palub hageja arvestada menetluskulude jaotamisel kompromissi ettepanekuga. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein’a, selgituse kohaselt jääb kostja esitatud seisukohtade juurde. Pole vaidlust selle üle, et hageja teadis enne müügilepingu sõlmimist kõigist asjaoludest, mis on hagi esitamise aluseks. Hageja vaatas korteri üle enne broneerimislepingut ja kasutas spetsialisti abi, et selgitada välja erinevate pindade suurus. Hagejale oli teada, et põrandapind, mille osas oli kokkulepe, on 82 m2 ja et eluruumide pind on sellest väiksem. Teades neid asjaolusid, tegi hageja tehingu. Seega ei saa hageja hiljem käsitleda korteri pindasid lepingu puudusena. Isegi kui tegemist oleks puudusega, on hageja rikkunud teavitamiskohustuse mõistlikku aega. Kui leping sõlmiti 2005. a jaanuaris, siis pretensioon esitati alles 2005. a oktoobris. Pole välja toodud ühtegi põhjust, miks mitteteavitamine on mõistlikult vabandatav. Hagejale on müüdud korteriomand üldpinnaga 82 m2. Põhjendamatu on arvata, et hageja ei oleks pidanud maksma pinna, mille kõrgus on madalam 1,6 meetrist, eest, kui kokkulepe oli üldpinna kohta. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
2.Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tuleneva nõude, leides, et kostja poolt temale võõrandatud korteriomand ei vasta lepingutingimustele, kuna lepingus toodud andmed üldpinna suuruse kohta ei vasta tegelikkusele. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 3 ja 5 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja alandada hinda. Hageja palub korteriomandi lepingutingimustele mittevastavuse tõttu sisustada hageja nõue kas kahju hüvitamise kohustusena või alternatiivselt hinna alandamisena ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 138 600 krooni.
3.Õiguskaitsevahendite rakendamiseks on vältimatu rikkumise tuvastamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja tõendama korteriomandi lepingutingimustele mittevastavust. VÕS § 217 lõike 2 punkti 1

järgi asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja väitel ei ole kostja järginud oma lepingulisi kohustusi kokkulepitud põrandapinna suuruse suhtes.

4.08.12.2004. a sõlmitud broneerimislepingu (tl 20-22) punktist 1.1. nähtub, et pooled soovivad tulevikus sõlmida XX külas XX vallas Tartumaal moodustatava 3-toalise korteriomandi (korter K), mille üldpind on 82 m2, müügilepingu. Broneerimislepingu lisast nr 1 (tl 23-24) nähtuvad korter K erinevate ruumide põrandapinna suurused (24,4 m2, 6,1 m2, 9,3 m2, 3,4 m2, 18,2 m2, 11,1 m2 ja 9,5 m2), mis kokku moodustavad korteri põrandapinna suuruse 82 m2. Kuna üldpinna ja põrandapinna ruutmeetrid langevad arvuliselt kokku, saab järeldada, et pooled leppisid kokku selles, et üldpind kajastab korteri põrandapinda. 24.01.2005. a sõlmitud müügilepingu (tl 25-31) punktist 1.1. nähtub, et lepingu esemeks I on XX korterelamus asuv korteriomand nr 10, üldpinnaga 82 m2. Seega on pooled leppinud kokku selles, et korteriomandi üldpinna (põrandapinna) suurus on 82 m2.
5.Hageja ei ole esitanud vastuväidet sellele, et enne lepingute sõlmimist vaatas ta korteriomandi üle ja oli teadlik sellest, et korteriomandi eripäraks on kaldlaed( katusekorrus). Vaidlus puudub ka selles, et hageja tellis 10.01.2005. a, s.o peale broneerimislepingu ja enne müügilepingu sõlmimist, vaidlusaluse korteriomandi mõõdistamise (tl 58-60). Ruumide eksplikatsiooni (tl 60) kohaselt on teise korruse eluruumide pindala 41,2 m2 (elamispind 24,3 m2 ja abiruumide pind 16,9 m2). Katusekorruse eluruumide pind on 21 m2 (elamispind 18,8 m2 ja abiruumide pind 2,2 m2), samas kui põrandapinna suuruseks on näidatud 38,3 m2. Eluruumide pind kokku on 62,2 m2. Nimetatud asjaolust nähtub, et hageja oli enne müügilepingu sõlmimist teadlik sellest, et eluruumide pinnana ei ole arvesse võetud kogu põrandapinda ja et kaldlagede tõttu on korteri eluruumide pind väiksem korteri üldpinnast. Tõendatud on, et hageja sai eluruumi valduse enne ostu-müügilepingut ja asus eluruumi viimistlema, ehitades kamina etc. Seega teadis hageja millise konfiguratsiooniga ning kui suure korteri ta ostab ja et kokkulepitud korteri üldpind 82 m2 kajastab ka neid pindasid, mis on madalamad elamispinna vajalikust kõrgusest ehk 1,6 meetrist, mistõttu ei saa hageja väita, et tal oli enne müügilepingu sõlmimist teadmine, et kokkulepitud ruutmeetrite arv on eluruumide pinna suurus. 13.01.2005. a akti alusel on hageja kostja poolt korteris nr 10 teostatud tööd vastu võtnud (tl 32).
6.Hageja ostis korteriomandi 24.01.2005. a, teades kohtu põhjenduste punktis 5 tuvastatud asjaolusid. Müügilepingu punktis 1.10.1. kinnitas hageja, et on lepingu eseme I ning kostja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni üle vaadanud, olles eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest ning ehitise ja selles paiknevate asjade seisukorrast. Müügilepingu punktis 1.9.3. kinnitas kostja, et lepingu esemel I ei ole mingeid kostjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest kostja ei ole hagejale teatanud või mida hageja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Kohus leiab, et kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis tuleb eeldada, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel ja mõõdistamisel selgunud asjaoluga, et eluruumi pind ei ole samastatav üldpinnaga. Kohus on seisukohal, et pooled on leppinud kokku lepingu sõlmimise ajal olemas olnud asja omadustes ehk selles, et korteriomandi üldpind on 82 m2 ja sellele üldpinnale vastavas hinnas.
7.Tegemist ei ole pärast müügilepingu sõlmimist avastatud asjaoluga, mistõttu ei oma antud juhul tähtsust ostja poolt asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustuse järgimine (VÕS §-d 220-221). Kostja võimaliku vastutuse müügilepingu rikkumise eest ja hageja õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid välistab VÕS § 218 lõige 4, mille kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kuna hageja oli nõus omandama korteri talle teadaolevate omadustega, siis ei saa ta tugineda korteriomandi lepingutingimustele mittevastavusele. Hageja esindaja on väitnud, et tegemist oli nn. vältimatu olukorraga, kus hageja pidi tehingu lõpule viima, sest oli korterisse juba investeerinud, samal ajal toimus lapse sünd ja vana elamispinna vabastamine. Kohus leiab, et selline väide on paljasõnaline, hagejal on korteriomand Tartus Uuel tänaval, mis oli lisatagatiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jaanus Tõnissaar’e hagi AS Haspo vastu 138 600 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.
9.Väidetavalt on vaidlusaluse korteriomandi tehnilised andmed (kasulik pind, kogupind, elamispind, köetav pind jms) erinevad nii hoonestusregistris, ehitisregistris kui kinnistusregistris. Samas ei ole antud asjas taotletud kohtult tehniliste andmete õigsuse tuvastamist ja esitatud nõuet kostja kohustamiseks erinevates registrites tehniliste andmete korrigeerimiseks (tegelikkusega vastavusse viimiseks).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati kohtule 13.06.2007. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne

1.jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 173 lõike 1 (kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud redaktsioon) kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja on hagi rahuldamata jätmise korral palunud menetluskulude jaotamisel arvestada hageja kompromissi ettepanekut. Kohus leiab, et TsMS § 163 lõige 2 antud juhul kohaldamisele ei kuulu. TsMS § 163 lõike 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud juhul jättis kohus hageja nõude täies ulatuses rahuldamata, mistõttu jäävad TsMS § 162 lõike 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja