Avalikult teatavakstegemine
19. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Avalduse ese
nr 2-09-1283 Swedbank AS (endine Hansapank AS) avalduses Anu Välise pankroti väljakuulutamiseks
Asja lahendamine
kohtuistungil 19. märts 2009
Kohtukoosseis Avaldaja
kohtunik Helle Tamm Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Eliza Lainela
Avaldaja esindaja Võlgnik Võgniku esindaja Ajutine pankrothaldur
Anu Välis (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx, xxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxx) vandeadvokaat Mart Sikut Lembar Kivistik (isikukood 34701146020; asukoht pk 130 Viljandi 71001)
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434 pankrotiseaduse (PankrS) §-st 31, tegi kohus otsustused. Otsustused pankrotiavalduses
3.2 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul käesoleva teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Sama tähtaja jooksul on kõik isikud kohustatud teatama haldurile nende valduses olevast võlgnikule kuuluvast varast, sealhulgas varalisest kohustusest võlgniku suhtes. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise nõuete esitamise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele haldur on saatnud pankrotiteate, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur; 3.3 TsMS § 660 ja PankrS § 32 kohaselt on määrusega puudutatud isikul õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.4 TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud Tsiviilasjas on Swedbank AS (endine Hansapank AS) esitanud kohtule avalduse Anu Välise pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on AS Hansapank ja Anu Välis sõlminud 13.03.2007 käenduslepingu nr 06-055333-KÄ1, mille punkti 1 alusel Anu Välis võttis endale kohustuse solidaarselt vastutada laenulepingust nr 06-055333-JI ja selle kõigist lisadest tulenevalt OÜ Arrolton (laenusaaja) kohustuste summas 4 318 700 krooni kohase täitmise eest. 04.05.2006 sõlmisid AS Hansapank ja OÜ Arrolton laenulepingu nr 06-055333-JI, mille kohaselt andis võlausaldaja laenusaajale laenu summas 268 428 Eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et võlausaldaja saaks debiteerida laenulepingust tulenevaid makseid. Samuti kohustus laenusaaja tasuma võlausaldajale igakuiselt intressi laenulepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. 14.03.2007 sõlmisid võlausaldaja ja laenusaaja laenulepingule lisa nr 1. 27.07.2007 lõpetati laenuleping ennetähtaegselt tulenevalt laenusaaja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmisest. 28.10.2008 kuulutas Tartu Maakohus välja OÜ Arrolton pankroti ning pankrotiotsuse väljakuulutamise seisuga on võlgnevus 6 477 968,84 krooni. Anu Välis võlgneb võlausaldajale laenulepingu alusel kokku 4 318 700 krooni (käenduskohustuse maksimumsumma), mis on osa laenusaaja võlausaldajale võlgnetavast kogusummast 6 477 968,84 kroonist. Võlausaldaja on saatnud võlgnikule 31.10.2008 teatise laenulepingust tulenevate võlgnevuste kohta koos võla tasumise nõudega. Nimetatud teatises esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas pankrotiavalduse esitamisega juhul, kui kohustusi ei ole täidetud hiljemalt 17.11.2008. Laenusaaja ega võlgnik ei ole laenulepingu lõppemisele järgnenud rohkem kui 1,5 aasta jooksul oma kohustusi laenusummade tasumise osas täitnud ning võlgnik ei ole seda teinud ka pankrotihoiatuse saamisel. Võlausaldaja on esitanud oma nõude ka laenusaaja pankrotimenetluses. Võlgnik avaldaja nõuet Anu Välise pankroti väljakuulutamiseks ei ole vaidlustanud.
Pankrotimenetluse algatamise määruses nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Lembar Kivistiku ja tegi talle ülesandeks: 1) teha kindlaks võlgniku vara ja kohustused; 2) anda hinnang võlgniku maksevõime kohta; 3) tagada võlgniku vara säilimine; 4) selgitada välja maksejõuetuse tekkimise põhjused. Kohtu määratud ülesessannete täitmise kohta on ajutine haldur esitanud 19.märtsil 2009 kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise halduri aruande. Aruande ja kohtuistungil esitatud seisukohtadest tulenevalt kokkuvõtvalt leidis pankrotimenetluses tuvastamist, et võlgnik võlgneb kokku ca 4,38 miljonit krooni erinevatele võlausaldajatele, võlgnikul puuduvad sissetulekud, millele saaks pöörata reaalset sissenõuet kohustuste täitmiseks. Võlgnikule kuuluvad 2 kinnistut ja osalus mittetegutsevas firmas on ainuke vara, väärtuses 120000-140000 krooni, mida saab realiseerida kohustuste täitmiseks. Kadunud veokit pankrotivarana esialgselt arvestada ei saa ja selles osas tuleb pöörduda politsei poole veoki ülesleidmiseks. Võlgniku maksevõimetus ei ole ajutine, ta on pankrotis. Maksejõuetuse tekkimise põhjuste suhtes leidis ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksevõimetus sai alguse abikaasa Andrus Välise ootamatust surmast 2007.a. veebruaris, millega kaasnes abikaasale ainuomanikuna kuulunud OÜ Arrolton kiire majanduslik allakäik ja sellest tekkinud maksevõimetus AS Hansapank ees suures summas, ca 6,5 miljonit krooni. Kohtuistungil ajutine jäi pankrotihaldur oma kirjalikus aruandes esitatud aruande ja arvamuse juurde. Kohtu põhjendused PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus; võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb PankrS § 15 lg 2 p-s 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotiavaldus on põhjendatud ja see tuleb eelosundatud sätete alusel rahuldada. Ajutine pankrotihaldur on oma arvamuses leidnud, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga, kuna võlgnik ei suuda tasuda oma kohustusi. Välja on kujunenud maksejõuetus Pankrotiseaduse § 1 lg 2 mõistes. Ajutise pankrotihalduri seisukohtades ja esitatud asjaoludes puudub kohtul alus kahelda. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks ja kohaks tuleb määrata 20. aprill 2009 kell 9.00, Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas, asukohaga Viljandi linn Posti 22. Põhjendatud on ajutise pankrotihalduri seisukoht seoses võlgniku poolt vande andmise vajadusega.
Võlgnikku tuleb kohustada vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed võlgniku andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Lembar Kivistik on usaldusväärne isik halduriks nimetamiseks. Lembar Kivistik on andnud kohtule nõusoleku tegutsemiseks haldurina. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt tuleb kohtul pankrotimäärusest viivitamatult avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. PankrS § 23 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi (lg 1). Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (lg 2). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutise halduri tasu 11 328 krooni on põhjendatud ja kuuluvad tasustamisele pankrotivarast. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada erikaebuse.
Helle Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.