Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-5-09 Tartu, 18. märts 2009. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Olav Harjo hagi Mati Multeri vastu pandiõiguse hüpoteegiga kinnistamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-24037 Olav Harjo kassatsioonkaebus 1 500 000 krooni Hageja Olav Harjo (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Kostja Mati Multer (isikukood xxxxxxxxxxx) 16. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-24037 ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2008. a otsus samas tsiviilasjas.
2.Lõpetada menetlus Olav Harjo hagis Mati Multeri vastu pandiõiguse hüpoteegiga kinnistamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.
3.Menetluskulud jätta Olav Harjo kanda.
4.Tagastada Olav Harjole kassatsioonkaebuselt 5. novembril 2008. a tasutud kautsjon 15 000 (viisteist tuhat) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Olav Harjo (hageja) esitas 31. mail 2007. a Mati Multeri (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada hageja nõude olemasolu AS Marika Treiberk vastu ning seda tagava pandiõiguse, mille esemeks on Viimsi vallas Haabneeme alevikus Rohuneeme tee 6 asuv kinnistu, kehtivuse või mõista kostjalt välja 1 300 000 krooni. Hageja muutis 25. septembri 2007. a avaldusega osaliselt hagi eset ja täpsustas nõuet. Hageja täpsustatud nõue oli tuvastada kostja kohustus anda nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina, millega koormamata Harju Maakohtu Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 9330102 kantud kinnistut asukohaga Viimsi vald, Haabneeme alevik, Rohuneeme tee 6, või tuvastada, et Marika Treiberki pärandi on vastu võtnud Harald Multer, ja mõista kostjalt välja 1 300 000 krooni. Hageja loobus 13. veebruari 2008. a kohtuistungil oma alternatiivsest nõudest tuvastada, et Marika Treiberki pärandi on vastu võtnud Harald Multer, ja mõista kostjalt välja 1 300 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank (ETEK) ja AS Marika Treiberk 25. septembril 1995. a krediidilepingu nr 01-95/133, millega anti AS-le Marika Treiberk laenu 220 000 krooni. Laenulepingu täitmise tagamiseks pantis Harald Multer ETEK-ga sõlmitud pandilepingu alusel talle kuuluvad ehitised ja rajatised asukohaga Harju maakonnas Viimsi vallas Haabneeme alevikus Rohuneeme tee 6. Hageja sõlmis 22. mail 1997. a ETEK-i õigusjärglase AS-ga Eesti Hoiupank nõude loovutamise lepingu nr 06-97, millega omandas krediidilepingust nr 01-95/133
tuleneva nõude AS Marika Treiberk vastu. 20. detsembril 1997. a kirjutasid hageja ja Marika Treiberk alla laenulepingule, milles lepiti kokku uued laenu tagasimakse tähtajad. Samuti lepiti kokku, et ka seda laenu jääb endiselt tagama Harald Multeri majale seatud pant. Marika Treiberk suri
11.detsembril 1998. a, võlg jäi hagejale tasumata. Harald Multer suri 19. märtsil 2003. a ja tema pärijaks on kostja. Hageja leidis, et 20. detsembri 1997. a laenuleping on Marika Treiberki ühinemine kohustusega, mitte AS Marika Treiberk võla ülekandmine Marika Treiberkile, seega ei lõppenud hageja nõue AS Marika Treiberk vastu ning seda tagav pandiõigus. Juhul kui kohus peaks lugema 20. detsembri 1997. a lepingu AS Marika Treiberk võla ülekandmiseks Marika Treiberkile, siis on see leping tühine, kuna tühine on lepingu tingimus, et pandiõigus jääb püsima, ilma milleta ei oleks lepingut sõlmitud. Tulenevalt Eesti NSV tsiviilkoodeksist (TsK) saab võlaülekande tehing toimuda vaid võlausaldaja nõusolekul, mis on antud kirjalikus vormis. Kui tõlgendada 20. detsembri 1997. a lepingut kui hageja nõusolekut võla ülekandmiseks, siis sai see nõusolek kehtida vaid nendel tingimustel, mis on lepingus kirjas. Kuna panditud vara panditi asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 132 lg 2 alusel, siis on hagejal pärast ehitise muutumist kinnisasja oluliseks osaks, õigus nõuda AÕSRS § 133 lg 1 alusel pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et kohtud on hageja nõuet juba tsiviilasjas nr 2-04-275 käsitlenud ja jätnud selle rahuldamata. 20. detsembri 1997. a lepingu puhul on tegemist võla ülekandmisega ning pandiõigus lõppes TsK § 220 lg 3 alusel, kuna puudus pantija nõusolek. Kostja palus hagi suhtes kohaldada aegumist.
3.Harju Maakohus võttis 4. märtsi 2008. a otsusega vastu hagist osalise loobumise ning jättis ülejäänud osas hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et 20. detsembri 1997. a laenuleping on oma olemuselt võla ülekandmise tehing, seega on pandiõigus TsK § 220 lg 3 alusel lõppenud, kuna puudus pantija nõusolek vastutada uue võlgniku eest. Kohus leidis ka, et pandiõiguse lõppemine võla ülekandmise tagajärjel ei ole tehingu tühisuse aluseks, samuti, et hageja nõue ei ole aegunud.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue tuvastada hageja nõude olemasolu AS Marika Treiberk vastu ja tuvastada kostja kohustus anda nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina. Hageja ei nõustunud sellega, kuidas maakohus tõlgendas 20. detsembri 1997. a lepingut, ning leidis, et maakohus ei ole välja selgitanud poolte tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. 20. detsembri 1997. a lepinguga võttis Marika Treiberk solidaarse vastutuse ning sellega ei lõppenud hageja nõue AS Marika Treiberk vastu ja seda tagav pandiõigus. Kui tegemist oleks võla ülekandmise tehinguga, siis oleks see tühine, kuna puudub TsK § 220 lg-s 1 sätestatud võlausaldaja nõusolek võla ülekandmiseks. Lisaks oleks tehing tühine ka tulenevalt tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 68, kuna tühine oleks tehingu oluline osa, ilma milleta ei oleks lepingut sõlmitud.
Hageja leidis, et nõudest tuvastada hageja nõude olemasolu AS Marika Treiberk vastu, loobus hageja
25.septembri 2007. a hagi eseme muutmise avaldusega.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 7. oktoobri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata nõudes tuvastada hageja nõude olemasolu AS Marika Treiberk vastu. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ekslikult teinud otsuse nõude osas, millest hageja oli loobunud. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja muutis hagi eset ja jäi nõude juurde, et kohus tuvastaks kostja kohustuse olemasolu anda nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on ülejäänud osas seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ja jättis need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel kordamata.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, ja teha Riigikohtul asjas uus otsus. Hageja leiab, et kohtud ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud 20. detsembri 1997. a lepingu tõlgendamisvõimalusi. Kohtud on jätnud suurele osale hageja esitatud tõenditest ja väidetest tähelepanu pööramata. Ringkonnakohtu otsus on seetõttu olulises osas põhjendamata. Hageja leiab, et tulenevalt TsK § 220 lg-st 1 pidi 20. detsembri 1997. a leping sisaldama võlausaldaja nõusolekut võla ülekandmiseks. Lepingus on see nõusolek antud aga tingimusel, et nõuet tagav pant jääb kehtima. Selle tingimuse täitmata jätmisel võlausaldaja nõusolek võla ülekandmiseks puudub ja leping on tulenevalt TsÜS §-st 66 tühine. Seetõttu on kohtud valesti tõlgendanud TsK § 220 lg-t 1 ja TsÜS § 66, leides, et leping ei ole tühine.
8.Kostja ei ole kassatsioonkaebusele tähtaegselt vastanud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegiumi arvates tuleb asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Lähtuvalt TsMS § 431 lg-st 2 ning § 691 p-st 3 tuleb asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2008. a otsus ja Harju Maakohtu 4. märtsi 2008. a otsus tühistada.
10.Kolleegium leiab, et hageja on esitanud hagi, mille ese ja alus on samad, mis olid arutluse all samade poolte vahel varasemas tsiviilasjas nr 2-04-275 ja mille kohta Harju Maakohtu 7. detsembril 2005. a tehtud otsus jõustus Riigikohtu 13. detsembri 2006. a määrusega nr 3-7-1-2-597, millega jäeti Olav Harjo kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
11.Kolleegium nõustub Riigikohtu 28. novembri 2005. a otsuses nr 3-2-1-122-05 väljendatud seisukohaga, et mõiste "sama nõue samal alusel" all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga).
Tsiviilasjas nr 2-04-275 oli hageja nõue kostja vastu: kohustada kostjat andma nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina ja tunnustada hageja õigust müüa täitemenetluse käigus hageja ja Marika Treiberki vahelisest laenulepingust tuleneva võla katteks kinnistu. Käesolevas asjas on hageja nõue pärast hagieseme muutmist ja osast nõuetest loobumist: tuvastada kostja kohustus anda nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina. Nii tsiviilasjas nr 2-04-275 kui ka käesolevas asjas põhjendas hageja oma nõuet sellega, et AS Marika Treiberk laenas ETEK-lt 25. septembri 1995. a krediidilepinguga 220 000 krooni, laenu tagasimaksmise tagamiseks pantis Harald Multer 9. oktoobril 1995. a ETEK-ga sõlmitud pandilepinguga talle kuuluvad Harju Maakonnas Viimsi vallas Rohuneeme tee 6 asuvad ehitised,
22.mail 1997. a loovutas ETEK-i õigusjärglane AS Eesti Hoiupank hagejale nõude AS Marika Treiberki vastu, Harald Multer suri 19. märtsil 2003. a ning tema pärijaks oli kostja. Kolleegium leiab, et erinevaks hagi aluseks ei saa pidada seda, et hageja õiguslik hinnang hageja ja Marika Treiberki vahel 20. detsembril 1997. a sõlmitud lepingule käesolevas asjas, milles hageja leiab, et tegemist on kas kohustusega ühinemisega või tühise tehinguga, on erinev hageja poolsest õiguslikust hinnangust samale lepingule tsiviilasjas nr 2-04-275, milles hageja leidis, et tegemist on võla ülekandmise lepinguga.
12.Kuna asja menetlus lõpetatakse, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
13.Kuna asja menetlus lõpetatakse, tuleb kassatsioonkaebuse esitajale TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.