Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2(5)

2-12-4723 Kooskõlas VÕS §-ga 1043 teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.l p.7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samasugune lahendi on Riigikohus teinud otsuses nr. 3-2-1-7-10 , milles öeldakse ,et võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (Vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri 2005. a otsus nr 3-2-1-79-05, p 12; 25. aprilli 2007. a otsus nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-1 1043 ja § 1045 lg 1 p-1 7. R N on Pärnu Maakohtu 30.08.2010 otsusega süüdi mõistetud KarS § 385-1 järgi selles, et ta ei täitnud õigeaegselt ÄS § 180 lg.5-1 toodud kohustust ning majandas pankrotis oleva ettevõttega edasi ja selle tõttu tekkis võla maksmata jätmine ka hagejale, õigeaegse pankrotiavalduse esitamise tagajärjel oleks hageja saanud rahulduse pankrotivarast. Pooled leppisid 3.aprillil 2006.a. kokku vormistada võlg laenulepingutena- esimese summas 114 378,55 krooni ja teise summas 29 213,32 krooni; seega kokku põhivõla suurusega 143 591,87 krooni ( 9177,19 eurot). Kostja tasus 2006.aasta jooksul 2544,68 eurot; seega jäi tal tasumata 6632,51 eurot. Vastavalt poolte poolt lepingus kokkulepitule oli viivis maksetega viivitamisel 19 % aastas, seega on viivise suuruseks käesoleva hagi esitamise ajaks 6510,48 eurot. Juhindudes ÄS § 180 lg. 5-1; 187 lg. l; VÕS § 1043 ja 1045 lg. l p.7 palub hageja: 1) Välja mõista kostjalt R Nlt hagejale Nasva Pagar OÜ tekitatud kahju summas 6632,51 eurot ja viivis kuni 31.01.2012 summas 6510,48 eurot. 2)Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja märgib vastuseks kostja taotlusele menetluse lõpetamiseks, et poolte vahel on tõepoolest on olnud tsiviilvaidlus nr.2-09-55785, milles AS Nasva Pagar hages R Nd lepingust tuleneva võla nõudes. Kuid selle vaidluse aluseks oli 03.04.2006 sõlmitud kaks laenulepingut ning milledest oli 2009.a. jäänud OÜ Sõmera Kaubandusele võlg 110 841,99 krooni. Kuna hageja leidis, et R N kui OÜ Sõmera Kaubandus juhatuse liige on vastutav ettevõtte poolt tehtud võlgade eest, esitaski tema vastu hagi viidatud lepingutest tulenevalt. Käesoleva asja menetluse esemeks on R N poolt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine.

KOSTJA SEISUKOHT

3(5)

2-12-4723 Kostja soovib oma väidet tõendada tsiviilasja nr 2-09-55785 toimikus olevate materjalidega, mille hulgas on eelkõige jõustunud kohtuotsus ning samuti samad dokumentaalsed tõendid (sh laenulepingud ja OÜ Sõmera Kaubandus majandusaasta aruended), millele tuginedes hageja on kordushagi esitanud. Tsiviilasja nr 2-09-55785 toimiku lehekülgedel 76-78 on hageja 04.05.2012 menetlusdokument, millest nähtub, et hageja nõudis ka jõustunud kohtuotsusega lõppenud menetluses alternatiivselt kahju hüvitamist deliktiõiguse sätete alusel. Hageja väitis nii tsiviilasjas nr 2-09-55785 kui ka käesolevas tsiviilasjas nr 2-12-4723, et hageja viivitas ebaseaduslikult Sõmera Kaubandus OÜ pankrotiavalduse esitamisega, millega põhjustas hagejale kahju. Hageja poolt 04.05.2010 tsiviilasjas nr 2-09-55785 esitatud alternatiivne nõue ja hageja 31.jaanuari 2012 nõue käesolevas tsiviilasjas põhinevad samadel faktilistel alustel ning hageja on oma väiteid püüdnud tõendada ka samade dokumentaalsete tõenditega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga), kusjuures tähtsust ei oma hageja enda õiguslik hinnang selle faktikogumile (3-2-1-5-09; 3-21-30-10; 3-2-1-148-10). Nii Pärnu Maakohus 07.10.2010 kohtotsuses kui ka Tallinna Ringkonnakohus 06.01.2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-09-55785 on selgelt ja ühemõtteliselt leidnud, et kostja ei vastuta deliktiõiguse sätete alusel. Kostja palub asja juurde võtta tõendina ts asja nr 2-09-55785 toimik.

KOHTU SEISUKOHT

4(5)

2-12-4723 Riigikohus on lahendites 3-2-1-5-09; 3-2-1-30-10 ja 3-2-1-148-10 selgitanud, et „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga), kusjuures tähtsust ei oma hageja enda õiguslik hinnang selle faktikogumile. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et et esimene tsiviilvaidlus oli vaid lepingust tulenev ning käesolev tsiviilvaidlus lepinguväline. Tsiviilasjas nr 2-09-55785 on hageja 04.05.2010 menetlusdokumendi teise osa pealkirjastanud kui „Alternatiivne hagi alus“ ning selgesõnaliselt ka leidnud, et „Seega vastutab kostja hagejale süüliselt tekitatud kahju eest isiklikult“. Tsiviilasjas nr 2-09-55785 on nii Pärnu Maakohus 07.10.2010 kohtotsuses kui ka Tallinna Ringkonnakohus 06.01.2012 otsuses on leidnud, et kostja ei vastuta deliktiõiguse sätete alusel. Pärnu Maakohus on 07.19.2010 kohtuotsuse punktis 5 selgesõnaliselt leidnud: „ Kohtu hinnangul puudub alus hageja nõude rahuldamiseks ka hageja poolt alternatiivselt esitatud materiaalõiguslikul alusel. Hageja on esitanud alternatiivselt kostja vastu kahju hüvitamise nõude“, kusjuures kohtuotsusest nähtub, et hageja sellise nõude aluseks on olnud kostja poolt seaduse nõude eiramine esitada ettenähtud ajal pankrotiavaldus (delikt). Ka Tallinna Ringkonnakohus on üheselt mõistetavalt leidnud, et kostja ei vastuta õigusvastaselt tekitatud kahju eest, kasutades ka just sõna „deliktiõigus“. Seega esineb kohtu hinnangul käesolevas asjas alus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

R.Undrest kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.