Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2) Asjaolud ja avaldus 10.02.2009.a. esitas OÜ E(likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus algatas 11.02.2009.a. OÜ E(likvideerimisel) pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Toomas Saarma. Ajutise halduri aruanne OÜ Eon asutatud 2005.a. Ettevõte tegeles kinnisvara arendamisega, hiljem rendiautode teenuse pakkumisega. Osaühingul on 1 osanik. 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt moodustas ettevõtte aruandeaasta puhaskasumiks 1 905 905 krooni.. Kinnisvara ja ehitisi ei ole ettevõttel ei ole. Sõidukeid ei ole. ARK-i andmetel on võlgnik määratud 9 sõiduki vastutavaks kasutajaks. Sõidukite omanikud on AS DNB Nord Liising ja ühe sõiduki puhul AS Hansa Liising Eesti. Raha on võlgnikul pangas 20 728.20 krooni. Muu vara puudub. Seega on kogutud andmete kohaselt OÜ E varasid 20 728,20 krooni ulatuses. Kohustusi on OÜ-l E 1 582 767,97 krooni ulatuses. Võlausaldaja AS DnB Nord Liising teatel on liisinglepingud ennetähtaegselt ja ühepoolselt lõpetatud. Seisuga 10.03.2009.a. esitas AS DnB Nord Liising tasumata arvete loetelu, mille kohaselt on võlgnevus 100 877,31 krooni. AS DnB Nord Liising teatel ei sisalda see summa müügikahjumit ja ei ole lõplik võlasumma. Võlad hankijatele on kokku 420 845,00 krooni, neist suuremad võlausaldajad on: EOÜ 118 944,00 krooni, DnB Nord Liising 52 120,00 krooni, Elektrimontöör OÜ 57 596,00 krooni; Elion Ettevõtted AS 38 469,00 krooni; AS Äripäev 41 588,00 krooni, laenukohustus osaniku PLees summas 1 112 411,00 krooni. Laenu andmise tõendamiseks esitas PL juhatuse koosoleku protokollid. Maksuvõlad on võlgniku andmetel 755,00 krooni. Kogutud andmete kohaselt OÜ-l E kohustusi 1 582 767,97 krooni ulatuses. Esialgsetel andmetel tagasivõitmise võimalusi ei ole. Pankrotiavalduse on esitanud OÜ E likvideerija KM. Pankrotiavalduse kohaselt on ainuosanik vastu võtnud otsuse majandustegevuse lõpetamiseks ja algatanud likvideerimismenetluse. Peamine tegevusala oli sõidukite rentimine, varasemalt ka kinnisvara arendus. Osaniku püüded leida täiendavaid vahendeid võlgnevuste tasumiseks on ebaõnnestunud. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades, et võlgnikul on käibevara 20 728.20 (muu vara puudub) ja kohustusi on 1 582 767.97 krooni, ületavad võlgniku kohustused varasid. Nõuete rahuldamine ei ole võimalik.

. Võlgniku selgituse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks kahjum kinnisvaraarenduses ja autode renditeenuse pakkumisel. OÜ E ehitas 2 korterelamut 6 korteriga asukohaga xxx. Võlgniku seletuse kohaselt ei suudetud kortereid müüa planeeritud hinnaga. Mõlema korterelamu osas oli planeeritud müügitulu 18 miljonit krooni. Tegelik müük osutus väiksemaks Kullerkupu 9 müümisel 1,72 miljoni krooni ulatuses ja Xxx müümisel 1,59 miljoni krooni ulatuses. Kinnisvara müük toimus põhiliselt 2007.a., viimane korter müüdi 2008.a. veebruaris. 2008.a. veebruaris otsustati alustada Regelung autorendi tegevusega, milleks soetati liisinguga autod. Teenus oli suunatud põhiliselt välismaise kliendi teenindamiseks. Teenust pakuti internetis, turismifirmade kaudu, hotellides ja lennujaamas. Seoses turistide arvu vähenemisega 2008.a. jooksul ei suudetud leida piisavalt kliente ja septembriks 2008.a. tekkisid võlad, mida ei suudetud tasuda. Ajutise halduri hinnangul puudus võlgnikul ülevaade turuseisust autorenditeenuse pakkumisel. Siseneti konkurentsitihedasse majandustegevuse sfääri. Seetõttu ei suudetud prognoosida äritegevust. Võlgnik on liiga optimistlikult suhtunud liisingkohustuste võtmisse. Nõuded OÜ E vastu on tekkinud alates 2008.a. teisest poolest. Ajutise halduri hinnangul oleks pankrotiavaldus tulnud esitada kohe peale majandustegevuse lõppemist s.o. 2008.a. oktoobris. Majandustegevus on lõppenud 21.01.2009.a. (lõpetamisotsus). Ajutine haldur saatis suurematele võlausaldajatele tutvumiseks oma arvamuse ja küsis nende seisukohta pankroti väljakuulutamise kohta. AS DnB Nord Liising vastas, et neil ei ole lisainformatsiooni võlgniku majandusliku seisukorra kohta, mille alusel anda hinnangut ajutise halduri arvamusele. Samas teatas AS DnB Nord Liising, et kui ettevõttel puudub vara ja tagasivõitmise võimalused, siis toetatakse seisukohta lõpetada pankrotimenetlus raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Teised võlausaldajad ei ole vastanud. Tulenevalt eelnevast on maksejõuetuse põhjuseks eelpool toodud asjaolud, mille tõttu äriühing ei suutnud täita oma kohustusi ja püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2008.a. teine pool. Kohtuistung Kohtuistungil 11.03.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid, selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks haldur ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 20 728.20 krooni ning kohustusi on kogutud andmete kohaselt 1 582 767.97 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 19 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 19 000 krooni, millele lisanduvad riiklikud maksud. Võlgnik nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult Toomas Saarma kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 19 000 krooni, millele lisanduvad riiklikud maksud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Peter Looritsale.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.