Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

teatud juhtudel välistatud. 30.06.2006 hoolduslepingu p 5.6 kohaselt peaks selline kokkulepe olema sõlmitud kirjalikult, sellekohast kirjalikku kokkulepet kostja kohtule esitanud ei ole. Ainetud ja paljasõnalised on kostja väited, et hageja ei ole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Kostja esitatud elektronkirjavahetusest ei nähtu, et hageja kinnitaks, et ta jättis täitmata oma lepingujärgsed kohustused sellisel moel, nagu seda väidab kostja. 30.06.2006 hoolduslepingu täitmise raames vahetatud elektronkirjadest nähtub, et hageja on hoolduslepingu järgseid ülesandeid täitnud. Poolte vahel on toimunud lepingu täitmisel koostöö ning kostja möönab, et talle on lepingus sätestatud teenuseid osutatud. Kostja seisukohad, et hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, on üldsõnalised ja määratlemata. Kostja veebilehekülg jäi täielikult uuendamata, kuid selle põhjuseks on kostja poolt lepingu ülesütlemine ja edasine koostööst keeldumine. Kostja uue kodulehekülje valmimise viibimise tingis eelkõige asjaolu, et kostja ei andnud kuni temapoolse lepingu lõpetamiseni lõplikku seisukohta kodulehekülje kujunduse ja äriühingut puudutava graafika osas. Vastavalt hoolduslepingu p-le 3.2.1 on kostja kohustatud edastama hagejale kogu informatsiooni, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Inglisekeelse kodulehekülje osa uuenduste sisestamine viibis, kuna kostja lubas küll edastada muudatused inglise keelde tõlgituna hagejale, kuid ei teinud seda. Seetõttu ei saa selles osas teha hagejale etteheiteid temapoolsele lepinguliste kohustuste täitmisele. Paljasõnalised on kostja väited, et ta pidi hageja käitumise tõttu kandma suuri kulutusi ajas ja rahas. Lisatud kirjavahetuses möönab kostja esindaja hr A. E., et hageja esitas talle logo graafilise kujunduse. Kostja vastupidised väited on alusetud. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse osutatud teenuste eest, VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt viivised (kuni 30.06.2007 10,5% aastas ning alates 01.07.2007 11% aastas) ning vaidlusega seonduvad muud kulud, sh menetluskulud. Lepingujärgse tasuna palus hageja kostjalt välja mõista 08.02.2007 arve alusel 3650 krooni, 20.02.2007 arve alusel 34 000 krooni ning 17.04.2007 arve alusel 10 000 krooni, kokku 47 650 krooni. Viiviseid palus hageja kostjalt välja mõista kokku 4063,76 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja põhitegevusaladel kinnisvara ost-müük, kinnisvara arendamine ja kinnisvara haldamine on võimalik tegutseda vaid tänu kiirele infovahetusele ettevõtte ja klientide vahel ning laitmatult töötavatele andmebaasidele. Seetõttu oli kostjale oluline lepinguliste suhete loomisel hagejaga, et kostja kodulehekülg oleks laitmatult töötav, lihtsasti kasutatav ja reaalajas muutuv. Hageja kohustus 30.06.2006 hoolduslepingu kohaselt osutama kostjale alljärgnevaid põhiteenuseid: p 1.1 kostja kodulehe jaoks virtuaalserveri rentimine ja selle haldamine; kostja kodulehe hooldamise, täiendamise ja parandamise tööd; kostjale uue kodulehe väljatöötamine ja seadistamine; kostja kodulehekülje sisu täiendamine vastavalt kostja poolt etteantud materjalidele; p-s 1.2 kohustus hageja osutama kostjale alljärgnevaid lisateenuseid vastavalt kostja poolt esitatud tellimusele: reklaamibännerite väljatöötamine ja paigutamine kostja koduleheküljele; kostja kodulehekülje www.emerand.ee olemasoleva kujunduse täielik muutmine, mis sisaldub üldise kuuhinna sees; täiendavate graafiliste tööde teostamine hageja poolt vastavalt kokkulepitud tunnihinnale ning kostjat teavitama enne tööde alustamist töö maksumuse suurusest. Hageja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, viivitades järjepidevalt kokkulepitud teenuste osutamisega, samuti jäi hageja poolt tegemata uuendused kodulehe inglise keelses versioonis, mis

3(8)

tõi omakorda kaasa segadust kostja inglise keelsete klientide seas ning kahjustas olulisel määral kostja mainet. Nimetatud lepingu rikkumise asjaolusid kinnitas hageja e-kirjavahetuses kostjaga. Kostja tellitud nõustamise teenused turundus- ja reklaamispetsialistidelt jäid hageja tegevusetuse ja lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tagajärjel rakendamata. Kostja on hageja tegevusest tingituna kandnud suuri kulutusi ajas ja rahas. Kujunenud olukorras ei pidanud kostja võimalikuks lepingu jätkamist ning saatis 08.02.2007 hagejale teate lepingu lõpetamisest, milles selgitas hagejale lepingu jätkamise võimatuse põhjusi ning lepingu lõpetamise aluseid. Hageja vastas kostja lepingu lõpetamise teatele 26.02.2007, milles hageja ei tunnistanud kostja esitatud asjaolusid lepingust tulenevate kohustuste rikkumise osas ning ei pidanud lepingu lõpetamist õiguspäraseks, tõlgendades meelevaldselt kostja saadetud teadet lepingu lõpetamise kohta kui lepingu p 5.5 kohast etteteatamist hagejale lepingu lõpetamisest, soovides tegemata tööde ja osutamata teenuste eest täiendavalt kostjalt raha sisse nõuda. Vastupidiselt poolte kokkuleppele, et arveid ei esitata ennem, kui hageja on lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud, esitas hageja kostjale 20.02.2007 arve nr 2703. Nimetatud arves esitati tasu arvestus kodulehe hooldustööde eest, millist teenust kostja hagejalt ei saanud, perioodi eest septembrist 2006 kuni veebruarini 2007. Nimetatud arves on arvestatud tasu logo loomise eest, millist teenust kostja hagejalt ei saanud. Hageja ei ole käitunud heas usus, hageja nõuded osutamata teenuste ning tegemata tööde eest on alusetud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 4, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Hageja tegevusetust tuleb käsitleda lepingu olulise rikkumisena, kuna hageja rikkus kohustusi tahtlikult ja raske hooletuse tõttu; kohustuste rikkumine andis kostjale põhjust eeldada, et hageja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ka edaspidi; tulenevalt asjaolust, et lepingu täitmine hageja poolt oli kostjale oluline tervikliku teenuse saamise eesmärgil, ei saanud kostja lõpetada lepingut hagejaga osaliselt. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 47 394,98 krooni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 91,65% ja hageja kanda 8,35% ulatuses. Poolte vahel sõlmitud hooldusleping vastab tööettevõtulepingu tunnustele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Puudub vaidlus, et leping on üles öeldud. Vaidlus on asjaolu üle, kas tegemist oli korralise või erakorralise ülesütlemisega. Tellija poolset ülesütlemist sätestab VÕS § 655. Tuvastamist ei leidnud asjaolud, mis tingiksid lepingu erakorralise ülesütlemise, st pole toimunud lepingu olulist rikkumist (VÕS § 116 lg 2). Poolte meilivahetusest nähtub, et tööd emerand.ee uue kujunduse loomisel ja logo väljatöötamisel on toimunud (tl 50, 69, 77-80, 84-85, 87, 89, 91). Kostja ei määranud mõistlikku tähtaega väidetava lepingurikkumise lõpetamiseks (VÕS 196 lg 2). Seega saab tegemist olla korralise ülesütlemisega, mis nägi ette 2-kuulise tähtaja (lepingu p 5.5). Kuna puudusid asjaolud, mis tinginuks erakorralise ülesütlemise, oli hageja õigustatud eeldama lepinguliste suhete jätkumist

4(8)

kahe kuu jooksul teate saamisest lepingu ülesütlemise kohta. Seega on põhjendatud tasu saamine nimetatud perioodi eest. Pooled leppisid lepingu p-s 2.1 kokku teenuse hinnas 5000 krooni ja kinnitanud, et põhiteenuste osutamise hind ei sõltu tellitud ja teostatud põhiteenuste mahust. Seega on põhjendatud kostjalt arvel 2703 toodud hooldustööde eest tasu väljamõistmine summas 30 000 krooni ja arvel 2706 äratoodud hooldustööde eest 7500 krooni. Pooled leppisid lepingu p-s 2.2 kokku käsundiandjate kodulehekülgede hooldamise hinnas 1000 krooni kuus, kusjuures p 2.2.1 kohaselt loetakse teisteks kodulehtedeks lehti, mis pole emerand.ee loogilised osad ja/või on seotud erinevate tegevusalade või projektidega. Seega kuulub selliste teiste kodulehekülgede alla ka maarjamaa.org. Poolte kokkulepe selliste tööde teostamiseks nähtub poolte e-kirjavahetusest (tl 73-75). Seega on põhjendatud kostjalt doomeniga maarjamaa.org seotud tööde eest arvete 2701 ja 2706 tasu 5500 krooni väljamõistmine. Tähtsust ei oma, kellele doomen kuulus, kuivõrd tööd tellis kostja. Hageja on registreerinud ka erinevad emerand. doomenid 650 krooni (arve 2701) eest kostja nõusolekul (tl 82). Nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele. Rahuldamata tuleb jätta hageja arvel 2703 esitatud nõue 4000 krooni logo loomise eest. Logo loomine on hõlmatud lepingu p-ga 1.2.2, mille kohaselt emerand.ee olemasoleva kujunduse täielik muutmine sisaldub üldise kuuhinna sees. Hageja ütles oma vande all antud seletustes, et kokkusaamisel lepiti kostjaga suuliselt kokku logo loomise hinnas 500 krooni tund. Kostja ütles oma vande all antud seletustes, et logo loomise kohta eraldi hinnast juttu ei olnud, see pidi olema paketi sees. Seega ei leidnud tõendamist, et pooled leppisid logo loomises täiendavalt kokku. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 43 650 krooni. Seoses arvel 2703 oleva summa vähenemisega on viivis selle arve alusel 2701,66 krooni. Viivistena kuulub kostjalt väljamõistmisele 3744,98 krooni. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 47 394,98 krooni. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega rendisuhete olemasolust poolte vahel. Asjaolu, et lepingu p-s 1.1.1 nimetati virtuaalserveri rentimist, ei tähenda rendisuhte olemasolu poolte vahel. Kostja esitas sellise asjaolu alles kohtuvaidluste käigus, mis on vastuolus TsMS § 402 lg-ga 2, mille kohaselt saab kohtuvaidluste käigus tugineda asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja uuritud tõenditele. Apellatsioonkaebuse põhjendused Emerand Kinnisvara OÜ palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palus jätta kohtukulud PerfectLine OÜ kanda. Maakohtu põhjendused on alusetud ning kohtuotsus ei ole seaduslik. Kohus ei käsitlenud 05.03.2008 kostja täiendavas vastuses hagile toodud vastuväiteid. Nimetatud vastuses märkis kostja, et hageja ei tõendanud, et hageja on omapoolsed kohustused kohaselt täitnud. Kostja selgitas lepingu ülesütlemise ja omapoolsete lepinguliste kohustuste täitmata jätmise õiguslikke aluseid. Kostja tõendas ja põhjendas hageja olulisi lepingurikkumisi, ka hageja võttis omaks, et tal esines lepingu täitmisega pidevalt raskusi. Kodulehe andmete uuendamine hilines ebamõistlikult ja pidevalt, kui muudatused lõpuks tehti, ei tehtud neid kõikides keeltes (informatsioon kostja vahendatavate objektide kohta ei olnud õige). Kodulehe korrastamise probleemid tõid kostjale kaasa

5(8)

täiendava kahju, eriti maine osas. Asjaolu, et hageja töötajad olid haiguse tõttu tööst eemal, on inimlikult mõistetav, kuid sellisel juhul tuli hagejal teha kõik endast sõltuv, et lepingut täita (kaasata teisi töötajaid, spetsialiste, alltöövõtjaid jne). Hageja seda, vaatamata kostja korduvatele meeldetuletustele, ei teinud. Samuti ei täitnud hageja lepingulisi kohustusi kostja tellitud lisateenuste osas – hageja teostas kostjale kodulehe kujunduse, kuid see oli vastuolus kostja tellimuse ja soovidega. Kostja kandis kahju täiendavalt mainekujundajale tasu maksmise osas, kuna viimase poolt kujundamisel osutatud kaasabi jäi hageja puuduliku soorituse tõttu rakendamata. Olukorras, kus hageja ei täitnud pooltevahelist lepingut, kostja oli korduvalt osundanud koostöö puudulikkusele hagejaga, ei olnud kostjal enam võimalik taluda kahju tekitamist ning ta oli sunnitud lepingu lõpetama. VÕS § 116 ja § 196 ei defineeri olulist lepingu rikkumist ning pooled ei olnud lepingu olulise rikkumise määratlust kokkuleppinud ka lepingus. Seetõttu lähtus kostja lepingu rikkumise ulatuse määratlusel lepingu eesmärgi täitmisest. Arvestades hageja lepingurikkumisi kogumina, asus kostja seisukohale, et hageja ei täida lepingut (hageja käitumine ei andnud alust eeldada, et lepinguliste kohustuste täitmine paraneb tulevikus) ulatuses, mis võimaldaks kostjal saada oodatud hüve – hageja käitumise tulemusena ei olnud täidetud lepingu eesmärk. Kostja tugines hagejalt kohustuste täitmise nõudes, hageja esitatud arvete mittetasumisel ja lepingu lõpetamisel VÕS § 101 lg 1 p-des 1, 2 ja 4 sätestatule, mille kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuste täitmist ja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Kuna nimetatud õiguskaitsevahendid ei andnud tulemusi, oli kostja sunnitud hagejaga lepingu üles ütlema. Lepingust tulenevalt lasus hagejal soorituskohustus täita lepingust tulenevaid kohustusi ning kui nimetatud kohustused on täidetud, tekkinuks hagejal õigus esitada osutatud teenuse eest kostjale vastav arve ning nõuda kostjalt vastusoorituse tegemist, st arve tasumist. Hageja tugines pelgalt esitatud arvete mittetasumisele, jättes pahatahtlikult käsitlemata hageja soorituskohustuse täitmata jätmise. Hageja esitas kostjale alusetuid arveid (arvel kajastuvaid teenuseid ei osutatud) ning nõudis kostjalt alusetult arvete tasumist. Toodut kinnitab mh, et hageja esitas kostjale arved tagantjärele, sedagi alles pärast korduvate pretensioonide esitamist ning lepingu lõpetamist kostja poolt. Pooltevahelise võlasuhtega olid seotud ka hageja kõrvalkohustused, mis tulenevad hea usu põhimõttest. Kostja andis hageja käsutusse oma ärinime haldamise kostja kodulehel tehtavate muudatuste, informatsiooni avaldamise jms näol. Hageja võttis lepingut sõlmides ühtlasi kohustuse kaitsta (ennekõike hoiduda kahju tekitamisest) kostja õigushüvesid, mis oli seotud kostja kodulehe haldamisega. Kostja kliendid said kostja kodulehelt pidevalt eksitavat ja väära (aegunud) informatsiooni. Hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja jättis täitmata lepingust tulenevad kohustused – vastusoorituse nõudmisel puudub alus. Hagiavaldus rajaneb ebaõigetel asjaoludel ja on tõendamata. Hageja ei käitunud heas usus. Hageja ei esitanud oma väidete tõendamiseks asjakohaseid tõendeid. Kohus oleks pidanud analüüsima kostja 05.03.2008 täiendavat vastust ja põhjendama, miks ta ei nõustu kostja vastuväidete ja õiguslike põhjendustega. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele õigusnormidele kohus otsuse tegemisel tugines. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Perfectline ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

6(8)

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Maakohus tuvastas, et kostjal puudus alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning leping lõppes korralise ülesütlemise tagajärjel 15.04.2007. Apellandi väide sellest, et vastustaja rikkus oluliselt lepingut ning hageja puuduliku soorituse tõttu kandis ta kahju, ei leidnud tõendamist. Kahju olemasolu kui ka selle suuruse kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas hageja on lepingulisi kohustusi täitnud ning kas kostjal esineb võlgnevus. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus on jätnud kostja vastuväited käsitlemata. Maakohus põhjendas, viidates pooltevahelisele kirjavahetusele, et hageja täitis lepingulisi kohustusi ning õigus hooldustööde tasule tuleneb lepingu punktist 1. Toimiku materjalide kohaselt asus hageja täitma lepingulisi kohustusi, kuid poolte vahel tekkis erimeelsusi kodulehe kujundamise osas, mida tõendab pooltevaheline kirjavahetus (t.lk. 69-92). Hageja 23.01.2007 vastusest ilmneb, et kodulehe kujundamine viibis seetõttu, et kostjale ei sobinud pakutud variandid ning korduvalt muutis oma soove (t.lk. 95). See ilmneb ka kostja esindaja kirjast

7(8)

hooldustööde maksumusest 30 000 krooni perioodi september 2006. a. kuni veebruar 2007. a. osas (t. lk. 26). 17.04.2007 esitas hageja arve nr 2706 summas 10 000 krooni, mis sisaldas kodulehe hooldustööde maksumust 7500 krooni 2007. a. märtsi ja aprillikuu eest. Maakohus põhjendas, miks on hageja nõue põhjendatud ka domeeniga seotud tööde ja registreerimistasu osas. Kostja 04.12.2006 elektroonilisest kirjast ilmneb, et ta oli nõus domeeni registreerimismaksuga 650 krooni (t.lk. 82). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning ei korda otsuses olevaid põhjendusi, tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Hageja esitas viiviste nõude vastavalt lisatud arvestusele (t.lk.8-9) Maakohus, rahuldades põhinõude osaliselt, mõistis ka viivised välja osaliselt 3744,98 krooni, tuginedes VÕS § 113 lg- le 1 (otsuses on ekslikult viidatud VÕS § 114 lg- le 1) ja § 94 lg-le 1. Viiviste arvestust ei ole apellant vaidlustanud. Kolleegium leiab, et hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on põhjendatud ja seaduslik ning ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluskulude jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda

Mare Merimaa

Malle Seppik

Imbi Sidok

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.