2-09-732/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud bilansiandmed 15.01.2009 seisuga. Ettekande esitamisel on samuti tuginetud ka 3-ndatelt isikutelt kogutud infole. Kassas raha puudub, pangaarvel on 1 294 krooni. Debitoorsed nõuded puuduvad. Käibevarana on arvel mitmesugused müügiks ostetud kaubad, soetamismaksumusega 14 661 krooni. Tegemist on peamiselt toidukaupade jäägiga, osaliselt on kaubad aegunud ning ei ole enam müügikõlblikud. Tuginedes isiklikele kogemustele on ajutise halduri hinnangul võimalik nimetatud kaubajäägid võimalik realiseerida ~ 1/3 hinnaga senisest soetamismaksumusest. Võlgnikul on põhivarasid jääkmaksumusega summas 64 016 krooni. Tegemist on erinevate jaekaubandusest vajaliku inventariga (külmikud, riiulid, kassaaparaat, kaalud), mis on soetatud perioodil 2005-2008.a. 1.pool. Ajutise halduri hinnangul ei ole neid varasid võimalik müüa bilansilise maksumusega. Käesoleva hetke turuolukorra juures on problemaatiline nimetatud vara realiseerimine. Seoses elanikkonna maksevõime halvenemisega on tekkinud turul olukord, et väikepoed on hakanud lõpetama tegevust ning nimetatud kauplusesisustuse osas on turul suur pakkumine. Ajutise halduri hinnangul on nimetatud kauplusesisustus võimalik realiseerida ~10%ga jääkmaksumusest ehk ca 6 500 krooni eest. Esitatud andmete kohaselt on võlgnikul varasid umbes 12 000 krooni eest ning varade tegelik väärtus selgub alles nende müümisel. Võlgniku kohustused Võlgniku esitatud andmete kohaselt on kõik tema kohustused lühiajalised. Võlgnikul on võlad tarnijatele summas 24 4091 krooni. Võlausaldajaid on üle 40 firma, enamike summad alla 10 000 krooni. Võlgnikul on võlad endistele töötajatele, seoses töösuhte lõpetamisega. Võlgnikul on võlg kaupluseruumide üürileandjale summas ca 27 000 krooni. Võlgnikul on võlg Maksu- ja Tolliametile, 15.01.2009 seisuga 62 064 krooni. Võlgniku esitatud bilansi järgi on peamisteks võlausaldajateks juhatuse liige ja üks omanikest – A.P., kelle nõue on summas 130 000 krooni. Ainuke võlausaldaja, kes on alustanud ka võla sissenõudemenetlust, on Aseri Kommunaal OÜ, kes on esitanud hagi ruumide üürivõla sundsissenõudmiseks. Kokku on võlgnikul teadaolevaid kohustusi 545 425 krooni, millele lisanduvad pidevalt intressidviivised. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, samuti puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra selline paranemine, mis võimaldaks läbi eduka majandustegevuse rahuldada võlausaldajate nõuded. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning tal puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikkus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. 3 (6)

Maksejõuetuse tekkimise põhjused ja tagasinõuete esitamise võimalused Võlgnik tegeles toidu ja esmatarvekaupade jaekaubandusega Aseris üüripindadel. Võlgniku enda hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks asjaolu, et väikepoodidel puudub hetke turuolukorra juures võimalus töötada kasumiga. Aseris olnud kaupluse tegevuse otseseks maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et Aseri Tellis piiras töötajatel tööaega, mis omakorda tähendas elanikkonna maksevõime vähenemist ja sealt tulenevat käibe langust. Langenud käibe juures ei olnud võimalik katta ka jooksvaid kulusid. Ajutine haldur nõustub nimetatud põhjendustega maksejõuetuse põhjustamise osas. Ajutine haldur märgib, et väikekauplustel puudus võimalus nõuda hulgimüüjatelt sellist allahindlust, kui suurkauplustel. See omakorda halvendas nende konkurentsivõimet. Võlgniku tegevus oli 2007-2008 aastatel pidevas kahjumis. Võlgniku omanikud tegid 2008.a alguses täiendava sissemakse OÜ osakapitali suurendamiseks, samuti andsid ise laenu äriühingule, kuid see ei „kõrvaldanud” kahjumliku tegevust. Kuna võlgniku omakapital oli pidevalt väga minimaalne, siis puudusid rahalised allikad kahjumi katmiseks. Esmasel tutvumisel võlgniku andmetega ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegusid (maksejõuetuse põhjustamist või pankrotivara varjamist). Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku juhatuse poolt juhtimisvigade olemasolu. Ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjused tulenevad muudest asjaoludest, seda PankrS tähenduses. Ajutine pankrotihaldur ei ole ka tuvastanud selgeid võimalusi positiivse tulemiga tagasivõitmiste võimaluste kohta, ei ole tuvastanud tagasinõuete esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40 000 krooni, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde, kuid aktsepteeris ajutise halduri ettepanekut pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega ning vastuväiteid ajutise halduri tasule ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma kirjaliku aruande juurde ja taotles lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Asjas on tõendamist leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal praktiliselt puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Viru Maakohtu 18.veebruari 2009 määrusega tegi kohus ettepaneku OÜ Irweks pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda OÜ Irweks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 40 000 krooni hiljemalt 09.märtsiks 2009 Rahandusministeeriumi arvele ja esitada kohtule samaks päevaks pankrotimenetluse kulude ettemaksu laekumist võimaldavad andmed Keegi võlausaldajatest ega ka muudest OÜ Irweks pankrotimenetlusest huvitatud isikutest pankrotimenetluse kulude ettemaksu tegemisest kohut ei teavitanud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et OÜ Irweks pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel pankrotihalduril T.V. ́il likvideerida OÜ Irweks ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumise päevast. Peale OÜ Irweks äriregistrist kustutamist kuulub T.V. ajutise halduri kohustustest vabastamisele. Lähtuvalt TsÜS § 46 lg 1 tuleb OÜ Irweks dokumentide hoidjaks määrata A.P.. Ajutise pankrotihalduri tasu PankrS § 150 lg1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg1 ja lg2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täimise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (alates 16.02.2006 kehtiv redaktsioon) § 1 lg 7 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. 5 (6)

Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri aruande kohaselt kulutas ta aruandega seonduvale tööle 15 tundi, mis teeb ajutise halduri tasuks 15 000 krooni (tunnitasu 1 000 krooni) ja pankrotimenetluse teenindamise kulud oli 2 500 krooni. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise halduri tasu summa 6700 krooni väljamõistmist riigi vahenditest ning ajutise halduri tasu summas 8 300 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis summas 2500 krooni väljamõistmist võlgnikult. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osas, mis puudutab tasu ja kulutuste väljamõistmist võlgnikult. Ajutise halduri tasu maksmine riigi arvelt toimub juhul, kui võlgnikul puuduvad tasu ja kulutuste hüvitamiseks igasugused rahalised vahendid või ei ületaks halduri tasu või kulutuste hüvitis, mis kuuluks kokku nii võlgnikult ja riigi arvelt väljamõistmisele, 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlusega nõus. Kohus leiab, et kuna pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel ja pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning keegi ei ole nõustunud maksma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb ajutise halduri tasu summas 15 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ning kulutuste hüvitis summas 2500 krooni välja maksta võlgniku vahendite arvelt. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 kohus OÜ Irweks pankrotimenetluse raugemise tõttu.