Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebe kord

2-09-1073

Määrusele saab võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määrusele saab võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse resolutsiooni punktis 6 näidatud teate avaldamisest. Asjaolud 09.01.2009 esitas OÜT Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevuseks oli paberist toodete jae- ja hulgikaubandus. Majanduslikud raskused said alguse nõudluse vähenemisest, likviidsusprobleemidest ja võlausaldajate nõuetest. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 1,4 miljoni krooni ulatuses, vara puudub. Võlgnik palus algatada pankrotimenetluse ning kuulutada välja OÜ T pankrot. Harju Maakohtu 21.01.2009 määrusega algatas kohus OÜ T pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaat E Selberg’i. E Selberg esitas 25.02.2009 kohtule ajutise halduri aruande. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 26.02.2009 kohtuistungil. Võlgnik on kantud Harju registripiirkonda äriregistrisse registrikoodiga XXX osakapitali suurusega 342 000 krooni. Võlgniku osanikeks on alates 18.01.2007 KKja TK, kes on ka võlgniku juhatuse liikmeteks. Ajutise halduri 25.02.2009 aruande kohaselt võlgniku põhitegevusalaks oli paberitoodete, puhastuskeemia ja koristustarvete hulgimüük, klientideks olid põhiliselt kontorid, hotellid, autotöökojad. T OÜ-lt V KVB üüritud ruumides aadressil XXX, üürileping lõpetati OÜ V KVB poolt 01.10.2008. Võlgnik kasutas KK, TK ja RPkuuluvat kaubamärki T (registreeringu number XXX). Võlgnikul oli 2007.a 4 töötajat, 2008.a 2 töötajat. Müügisekretäriga lõpetas võlgnik töölepingu töötaja algatusel 16.09.2008, lõpparve jäi välja maksmata. Autojuht-laotöötajaga lõpetati tööleping 26.09.2008 tööandja poolse töölepingu tingimuste rikkumise tõttu. 23.09.2008 sõlmitud tasaarvelduskokkuleppega anti L G OÜ-le võlgnikule kuuluvad laoriiulid, kontori toolid ja lauad, mille hind tasaarvestati võlgniku võlaga L G OÜ ees. Eeltoodust võis järeldada, et võlgniku majandustegevus oli 01.10.2008 täielikult lõppenud. 2007. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku 2007. a majandustulemuseks kasum 324 195 krooni ning võlgniku poolt 31.12.2008 seisuga koostatud bilansi kohaselt oli 2008. a majandustulemuseks kahjum 3 490 106 krooni. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital negatiivne: - 2 886 837 krooni, mis ei vasta äriseadustiku nõuetele. Võlgniku poolt kohtule esitatud pankrotiavaldusele on lisatud võlgniku vara nimekiri, mille kohaselt võlgnikul vara puudub. Vara puudumist kinnitavad ka ajutise pankrotihalduri tehtud järelepärimised pankadesse ja registritesse. AS-is Hansapank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 16.02.2009 on negatiivne - 25,24 krooni.

2-09-1073

Danske Bank AS Eesti filiaalis omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 16.02.2009 on 0 krooni. Asis SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 16.02.2009 on 0 krooni. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul võlgu kokku 1 363 904,09 krooni. Ajutise halduri aruande koostamise seisuga on võlgniku võlad suuremad. Maksu- ja tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt 25.02.2009 väljastatud saldoteatise kohaselt on maksuvõlg seisuga 25.02.2009 kokku 1 667 621.49 krooni, sealhulgas põhivõlg 1 217 437.49 krooni ja intress 450 184 krooni. Valdavas enamuses on tegemist tasumata käibemaksuga kokku summas 997 937.49 krooni. Võlgnevus töötajate ees on kokku summas 52 274.36 krooni, s.h müügisekretärina töötanud P N ’ile Töövaidluskomisjoni 19.11.2008. a töövaidlusasjas nr 9.4-02/2718-08 tehtud otsuse alusel 25 771.36 krooni ning autojuht-laotöölisena töötanud I R ’ile 26 503 krooni. Võlgnikul on kohustus võlgniku osaniku ja juhatuse liikme TK’i ees summas 124 000 krooni, mis tuleneb tema poolt antud laenust. Võlgnikul on kohustusi hankijate ees kokku summas 243 904.09 krooni, võlgniku poolt kohtule esitatud võlanimekirjas on hankijad loetletud. Kokku on võlgnikul seisuga 25.02.2009 rahalisi kohustusi kreeditoride ees 2 087 799.94 krooni. Võlgnik on selgitanud, et maksejõuetuse põhjustas nõudmise vähenemine siseturul, mis tõi kaasa tellimuste struktuuri muutuse ning kliendibaasi üldise ahenemise. Paljud võlgniku kliendid hakkasid kasutama võlgniku konkurendi OÜ R E teenuseid, kes hakkas aktiivselt tegelema ka pehme paberi toodete hulgimüügiga suurtarbijatele, tõustes Eestis turuliidriks. OÜ R E näol on tegemist rootsi omanikele kuuluva suurema äriühinguga, kellele võlgnik kaotas paljud olulised kliendid. Maksejõuetuse teise põhjusena nimetab võlgnik ettevõtte ponnistusi, mis olid seotud maksude maksegraafikus püsimisega. Maksejõuetuse põhjustena nimetab võlgnik veel tööjõu voolavust ja üldist majanduslangust. Ajutine pankrotihaldur on nõustunud võlgniku selgitustega osaliselt, kuid lisaks märgib, et oluline osa võlgniku maksejõuetuse tekkimisel oli ka võlgniku juhatuse ebamajanduslikul käitumisel - pärast paberitoodete, puhastuskeemia ja koristustarvete hulgimüügi lõpetamist ei otsitud uusi väljundeid muu majandustegevuse arendamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteo tunnustega tegu. Samas märgib ajutine haldur, et võlgniku majandustegevus oli lõppenud juba 01.10.2008, sest selleks ajaks oli lõpetatud üürileping ja vabastatud töötajad, kusjuures töötajatele ei makstud

2-09-1073 välja lõpparveid. Ka nähtub võlgnevuste ajalist tekkimist vaadates, et võlgnikul oli juba 01.10.2008 suur maksuvõlg ning puudusid vahendid võlgnevuste tasumiseks. Tulenevalt ülaltoodust teeb ajutine pankrotihaldur järelduse, et võlgnik oli maksejõuetu juba 01.10.2008, kuid ei täitnud äriseadustiku § 180 lõike 51 sätestatud kohustust esitada kohtule viivitamatult OÜ pankrotiavaldus, kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavaldus esitati 09.01.2009. Samas ei ole ajutine haldur lugenud pankrotiavalduse esitamise 3-kuulist hilinemist raskeks juhtimisveaks. Tagasivõitmise võimalused ja hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub varade tagasivõitmise võimalus, samas on võlgnikul kohustusi 2 087 799.94 krooni. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul puudub vajadus täiendava majandusanalüüsi järele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ning on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur palub välja mõista riigi arvelt ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja mis ei sisalda sotsiaalmaksu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et OÜ T pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgnikul vara puudub, seisuga 25.02.2009 on võlgnikul rahalisi kohustusi kreeditoride ees summas 2 087 799.94 krooni.. Võlgniku äritegevus on lõppenud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 alusel juriidiline isik lõpetatakse juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. E Selberg palub välja mõista ajutise halduri tasu 6 700 krooni, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks ja pensionikindlustus. Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja

2-09-1073 kulud, puudub, siis palub ajutine haldur tasu välja mõista riigilt. Võlgnik sellele vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ §-ist 2 lg 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ T dokumentatsioon tuleb anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele

XXX, XXX).

KK’ile (isikukood

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.