Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud

19.01.2009.a Viru Maakohtule esitatud pankrotiavalduse alusel oli algatatud pankrotimenetlus võlgniku Osaühingu ALEKKAZ (likvideerimisel) suhtes. Ajutiseks pankrotihalduriks oli nimetatud Tarmo Villman. 02.03.2009.a esitas Osaühingu ALEKKAZ (likvideerimisel) ajutine haldur Tarmo Villman kohtule aruanne, milles ta teatas, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, siis pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 157 lg 1 p 2 alusel. 03.03.2009.a toimunud kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Võlgniku seaduslik esindaja kinnitas, et ta on ajutise halduri aruande kätte saanud ning toetas pankrotiavaldust täielikult. Võlausaldaja esindaja teatas, et ta peab õigeks pankrotimenetluse lõpetamist raugemisega. Ajutise halduri aruanne Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel Võlgniku poolt esitatud andmete ja kolmandatelt isikutelt kogutud andmete alusel esitas ajutine haldur kohtule käesoleva ettekande. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus pankrotihaldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et:

Võlgnik müüs 19.01.2005 sõlmitud lepinguga nimetatud ruumid edasi OÜ-le Longest Trade (juhatuse liige ja omanik Vjatšeslav Malõšev) hinnaga 550000 krooni. Võlgniku esitatu kohaselt tegevus lõppes 2005 aasta märtsis, mil kõik kaubad realiseeriti (peamiselt Longest Trade OÜ), millest tasuti võlad hankijatele ja töötajatele, töösuhted töötajatega ka lõpetati seoses faktilise tegevuse lõppemisega. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut. Võlgniku varaline seisund Võlgnik ei ole suutnud esitada ajutisele haldurile kõik andmeid võlgniku raamatupidamise kohta. Võlgnik esitas viimase koostatud bilansi 20.03.2005 seisuga. Selleks momendiks võlgniku tegevus oli lõpetatud. Varad Halduri kogutud andmetest tuleneb, et võlgnikul raha kassas ja pangaarvetel puudub. Debitoorseid nõudeid on 715 krooni (nõudeõigus tekkinud 2005.a märtsis, nõudeõigus on aegunud). Puudub materiaalne vara. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on varasid 0 krooni. Kohustused Võlgnikul on teadaolevad kohustused Maksu- ja Tolliameti ees, 02.03.2009.a seisuga põhivõlg 87355 krooni, intressivõlg 81663 krooni. Muude võlausaldajate osas täpsemad andmed puuduvad (võlgniku esindaja väitel dokumendid läinud kaduma juba 2005.a). 20.03.2005 bilansi kohaselt võlgnikul on kohustusi hankijate ees summas 204676 krooni. Samas ükski võlausaldaja ei ole tundnud ca 4 aasta jooksul huvi võlgnikult võla tagasisaamise osas. Arvestades, et nõuete sissenõutavusest on möödunud üle 3 aastat, siis muude kohustuste esitamisel on võimalik esitada neile aegumise vastuväide. Seega ajutise halduri hinnangul nüüdseks võlgnikul puuduvad muud kohustused, v.a kohustus Maksu- ja Tolliameti ees. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 169018 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas ca 169000 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et olemasolevates rahalistest vahenditest ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutisel halduril on alust väita, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele ja hinnang tagasivõitmise võimaluste osas Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid, seda ka tulevikus.

3(6)

Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. PankrS § 31 lg 4 võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse tema püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mille tagasivõitmine oleks veel võimalik. Võlgnik müüs oma varad (korteriomandid aadressil Võidu 15, Narva ja kaubajäägid) OÜ-le Longest Trade. Longest Trade OÜ ja võlgnik on lähikondsed PankrS § 117 järgi (mõlemal on ühed ja samad omanikud). Tehingud toimusid 2005.a 1. kvartaisl. OÜ Longest Trade vastu ei ole enam võimalik nõudeid esitada, kuna nimetatud äriühing pankrotistus 12.12.2006 ning selle pankrotimenetlus on tänaseks lõppenud ning äriühing on ka registrist kustutatud. Seetõttu puuduvad võimalused tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagastamise nõuete esitamise võimalust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse liikme tegevuses selgeid raske juhtimisvea tunnuseid. Võlgniku juhatuse liikmele/likvideerijale saab esitad etteheiteid seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel. Samas ajutine haldur peab seda ebaotstarbekaks, kuna tekkinud kahju on olnud väike. Võlgnikul on suurenenud võlad maksuhaldurile arvestatud intresside arvelt, so summas ca 80000 krooni. Pankrotiavalduse esitamise viivitamisest ei tulene põhjuslik seos äriühingu maksejõuetuks muutumisega. Maksejõuetuse põhjused tulevad muust. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse on põhjustanud ebapiisavad tulud võrreldes kuludega. Tulude vähenemise on põhjustanud konkurentsi tihenemine, millest olulisemaks on uute suurte jaemüüjate tulek Narvasse. Pidevalt suurenesid püsikulud, mis seonduvad töötasu kulutuste suurenemisega, samuti elektri- ja vee hindade tõus, samas müügikäive vähenes seoses konkurentsi tihenemisega. Tulude ebapiisavuse ja suurte kulude tulemuseks oli kahjum. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab 4(6)

võimalikuks/vajalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 krooni, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Seoses äriühingu lõpetamisega tuleb dokumendid anda hoiule. Võlgniku dokumendid tuleb jätta likvideerija vastutavale hoiule. Kohtu seisukoht PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku Osaühingu ALEKKAZ (likvideerimisel) pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et Osaühingu ALEKKAZ (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotiseaduse § 157 lg 1 p 2 ja § 29 alusel. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu ALEKKAZ (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühingu ALEKKAZ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija Aleksandra Balaboškina. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 5(6)

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 6700 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühingul ALEKKAZ (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) välja mõista riigilt. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.

Fred Fisker Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.