lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-642/28

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-642/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1995
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 82 lg 2Töölepingust taganemise keeldTsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTLS § 119 lg 1Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekutaTLS § 49 lg 2Alaealise tööle rakendamise piirangTLS § 74 lg 2Kahju hüvitamise erisusTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTsK § 173TsK § 174TsK § 190 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-642/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.04.2010

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-08-84274/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja26.09.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Mai Grauberg

Tsiviilasi

AS I hagi HP vastu võla 22224,00 krooni ja viivise 22224,00 krooni väljamõistmseks ja Hando Palm’i hagi AS I vastu tööraamatu nõudes ja 132857,35 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasjade hinnad

AS I esitatud hagi hind 22224,00 krooni HP esitatud hagi hind 157857,35 krooni

2-05-642 13.03.2009, tsiviilkantselei

Tallinn,

Kentmanni

Kohtumaja,

Menetlusosalised, andmed ja Hageja HP(XXX end perekonnanimi M H , XXX), nõustaja Märt P nende esindajad Hageja AS I (XXX XXX), esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur, esindaja Tarvo I (eelmised esindajad Andrias P , Raul F )

Kohtuistungi toimumise aeg 02.02.09, Tallinna, Kentmanni Kohtumaja AS I esindaja Tarvo I ja koht, osalenud isikud H P , nõustaja Märt P

Resolutsioon Hagi rahuldada.

1.Välja mõista HPAS I kasuks laenu 22224,00 krooni ja viiviseid 22224,00 krooni. Vastuhagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada AS I tagastama HP tööraamat.
3.Jätta rahuldamata HP vastuhagi AS I vastu tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest perioodil 06.06.00-30.06.02 summas 132857,35 krooni. Kohtukulud
4.Välja mõsta HPAS I kasuks kohtukulude katteks 5972,40 krooni.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsK § 191 lg 1
TsK § 272 lg 1
TsMS § 134 lg 1Nõuete liitmine hagihinna arvestamisel
TsMS § 442 lg 2Otsuse sisu
TsMS § 64 lg 1Tähtaja muutmine
TsMSRakS § 3
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
Välja mõista AS I H kasuks riigilõivu katteks 60 krooni.
6.Välja mõista AS –lt I riigituludesse riigilõivu 60 krooni (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 AS SEB Pank, konto nr 221023778606 AS Swedbank).

AS I hagi

7.AS I esitas HP vastu hagi, milles ta palus välja mõista 06.07.00 sõlmitud laenulepingujärgse võla 22224 krooni ja viivise 22224,00 krooni, kokku 44448,00 krooni ja jätta kohtukulud hageja kanda.
8.06.07.00 sõlmitud laenulepingu järgse laenu tagastamise tähtaeg oli 17.07.00, kuid kostja ei ole tähtaegselt laenu tagastanud. Laenu on kostja kätte saanud (lepingu p 4.1). Viivis on arvates 17.07.00 hagi esitamiseni (01.03.05) vastavalt 1952 päeva eest 373807,68 krooni, ent hageja palub viivise välja mõista laenusumma ulatuses. Lepingus oli kokku lepitud viivis 1% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest (p 2.5).
9.Tõend: laenuleping HP vastus hagile.
10.HP tunnistas hagi (lk 21). Kohtuistungil palus nõuded tasaarvestada (lk 301). HPvastuhagi
11.HP palus AS I välja mõista 132857,35 krooni tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest ning kohustada hagejat tagastama HP tööraamat, kuna vaatamata nõude esitamisele, ei ole tööandja tööraamatut tagastanud. Esialgses hagis palus välja mõista 294300 krooni ent 28.02.2007 esitatud avalduses vähendas HPnõuet ja palus välja mõista AS I tööraamatu kätteandmisega viitamise eest keskmine palk kokku 132857,35 krooni.
12.Tema põhipalk oli lepingu p 4.1. järgi 3773 krooni kuus, ta töötas 15.03.00-05.06.00, kokku 55 tööpäeva (märtsis 13, aprillis 20. mais 22). Hüvitis on arvestatud järgmiselt: märts 3773/23*13=2132,56,aprill 3773, mai 3773, kokku 9678,56/55=175,97 /bruto/. 06.06.00-30.06.02 ehk 755 päeva eest on hüvitis vastavalt 132857,35 krooni (755*175,97=132857,35).
13.HP asus AS I tööle 2000.a. märtsis, mille kohta sõlmiti kirjalik leping, kuid tema endale eksemplari ei saanud. Esitas tööandjale tööraamatu (Arvi Lõhmusele), mis jäi tööandja valdusse. Töösuhe kestis 2000.a. juulini kuid tööraamatut lepingu lõppemisel talle tagasi ei antud, millega ta rikkus TLS § 49 lg 2 sätestatud kohustust. 06.07.00 pakkus tööandja talle laenu, mille lubas HP tagastada 10 päeva jooksul, kuid kui 10 päeva oli möödunud, teatas tööandja, et ei anna tagasi tööraamatut. Kuna palgana käsitletavaid summasid kontole ei laekunud, sh ka lõpparvet, siis esitas teatise tööandjale TLS § 82 alusel ning lahkus pärast tähtaega töölt 31.07.00, sj ei saanud lõpparvet, tööraamatut. HP pöördus korduvalt tööandja poole tööraamatu saamiseks, et leppida kokku lõpparve tasumise korras ja nõuete tasaarvestamiseks. Tööandja lubas tööraamatu tagastada, kui võlg on tasutud. Kui töötaja süül ei ole võimalik tööraamatut kätte anda töölepingu lõpetamise päeval, siis tuleb talle samal päeval saata postiga teade tööraamatu väljavõtmise vajaduse kohta kooskõlas Tööministeeriumi 01.06.1992 määruse nr 7 alusel kinnitatud vastava korra p 4 alusel. Tööandjale oli teada kodune telefoninumber, millele helistas ja nõudis laenu tagastamist ja samal ajal nõudis HP tööraamatu saamist. Menetluse käigus võttis HP omaks, et tööleping lõpetati 05.06.00 tööandja algatusel TLS § 86 p 5 alusel (lk 108). 28.02.07 avalduses kinnitas H. Palm, et tööandja maksis talle 05.06.00 maikuu töötasu, kuid ei saanud lõpparvet ega tööraamatut. HP töötas tööandja juures Tallinnas ja selleks et saada tööraamat, oleks pidanud ta minema tööandja juurde Järvamaale Paide valda Mäo külla, kuid tema arvates pidanuks tööandja esindaja tulema Tallinna kontorisse hageja juurde, Tallinna kontoris töötas hageja üksinda. Ei ole õige, et tööandjal ei olnud võimalik teda viimasel

töötamise päeval kätte saada (lk 143-145). HP ei nõustunud sellega, et ta pole näidanud initsiatiivi tööraamatu saamiseks. AS Ii vastus vastuhagile

14.AS I hagi ei tunnitanud (vastus lk 84-85). Töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 2 alusel on ebaõige ja tõendamata, töötaja ei ole mingit teadet tööandjale esitanud. Tööleping lõpetati hoopis TLS § 86 p5 tööandja algatusel 05.06.00 seoses katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Tööraamatut ei saanud töötajale kätte anda, kuna ta ei viibinud lepingu lõpetamise juures, samuti ei ole töötaja nõudnud hilisemalt tööraamatut. Töötaja peab näitama initsiatiivi tööraamatu kättesaamiseks. Hüvitise nõue on seetõttu ka põhjendamata. Kohtuistungil märkis, et tõendamata on asjaolu, et tööraamatu puudumise tõttu oleks H. Palmil kahju tekkinud.
15.Tõend: teade ja lepingu lõpetamine (lk 93), tööleping nr 41 (lk 114). Kohtu põhjendused AS I hagi HP vastu
16.Vastavalt vaidlusaluste lepingute koostamise ajal kehtinud TsK § 173 järgi tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingu sätetele, selliste sätete puudumisel tavaliselt esitatavatele nõuetele ja § 174 järgi ei ole ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine ja lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud.
17.TsK § 272 lg 1 järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnusega piiritletud asjad, laenaja kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagatama, sama sätte 2. lõike järgi leotakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist ning laenuleping üle viie krooni peab olema sõlmitud kirjalikus vormis vastavalt § 273 lg ja § 276 ja lg 2 alusel kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikult ei ole selle rahatuse vaidlustamine tunnistajate ületuste kaudu lubatud.
18.TsK § 191 lg 1, § 192 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. TsK § 190 lg 1 ja 191 lg 1 järgi võib lepingu täitmist tagada viivisega, mis on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest eriti täitmisega viivitamise korral.
19.H P tunnistas hagi ja seega on vaidluses tõendatud, et tema ja AS I vahel oli sõlmitud 06.07.00 kirjalik laenuleping, mille p 4.1 järgi sai HP AS I laenu 22224 krooni, mis tuli tasuda 17.07.00 ning mida ta ei tasunud. Hagi tunnistamisega on tõendatud, et pooltel oli vastavalt lepingu p 2.5 kokku lepitud, et laenu tagastamise viivitamisega, maksab ta viivist 1% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest ning arvates 17.07.00 kuni 01.03.05 on viivis vastavalt 1952 päeva eest 373807,68 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat laenu tasumise kohustust, mis ei ole lunatud TsK § 174 järgi ja seega saab AS I nõuda kohustuse täitmist ning TsK § 190 lg 1, § 191 lg 1, § 192 alusel viivist. Hageja nõudis viivis põhivõla ulatuses. Eeltoodu alusel on AS I nõue HPvastu tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning H. Palmilt tuleb AS I kasuks välja mõista tagastamata laenu katteks 22224,00 krooni ja viivist 22224,00 krooni, kokku 44448,00 krooni. HP vastuhagi
20.TLS § 74 lg 2 alusel on tööandja kohustatud andmatöötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripea jooksul

arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud TLS § 119 lg 1 alusel tööraamatu kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni.

21.Vaidluse all ei ole asjaolu, et HP andis AS I tööle asudes tööraamatu ja et käesoleval ajal ei ole ta tööraamatut kätte saanud. Kohtule esitatud AS I teatest 31.05.00 nähtub, et tööandja tegi Handi Palmile teatavaks, et lõpetab temaga töölepingu nr 41 05.06.00 ja palub tulla töötajal töölepingut lõpetama ja lõpparvele järele, lisaks palub 05.06.00 tagastada kõik tööandja poolt talle usaldatud varad (lk 93). Seega on hageja tõendanud, et teatas kostjale kui töötajale töölepingu lõpetamisest. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et ta ei olnud töölepingu lõpetamise ajal tööandja juures ja et tööandja ei saanud talle töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut üle anda, seega on tõendatud, et tööraamat jäi kätte andmata töötajale töösuhte viimasel päeval. HP leidis, et tööandja pidanuks tulema Tallinnasse tema töökohta, et anda üle tööraamat, kuid nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud, sest tööandja tegevuskoht ja asukoht ei olnud Tallinnas ning töötaja nõudmine, et tööandja tuleks töötaja töökohta lepingut lõpetama ja dokumente üle andma, ei tulene lepingust ega seadusest ega heast töösuhte tavast. Hea töösuhte tava juurde ei kuulu töötaja poolt tööandjale nõudmise esitamine, et tööandja tuleks töötaja juurde töösuhtest tulenevaid küsimusi arutama, sj lepingut lõpetama ning dokumente üle andma. HPväide sellest, et tööandja keeldus talle tööraamatut kätte andmist ja nõudis laenu tagastamist, ei ole tõendatud. Seega on vaidluses tõendatud, et HP oli teadlik töösuhte lõpetamistest 05.06.00, et ta tööandja juurde sellel päeval ei ilmunud ja seega on tõendatud AS I väide, et tal ei olnud võimalik ka töösuhte viimasel päeval tööraamatut H Pkätte anda, mistõttu leiab kohus, et AS I ei ole ta rikkunud TLS § 74 lg 2 tulenevat tööraamatu kätteandmise kohustust. Seda, et HP oleks tööandjalt enne hagi esitamist nõudnud tööraamatu kätteandmist, ei ole ta tõendanud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et HPnõue saada perioodi eest 06.06.00-30.06.02 (so periood enne VÕS jõustumist 01.07.02) e. 755 päeva eest TLS § 119 lg 1 alusel hüvitis vastavalt 132857,35 krooni, mille suuruses küll vaidlus puudus, on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
22.HP esitas tööraamatu nõude alles hagi esitamisega 14.12.2005 (lk 68). Vaidluse all ei olnud asjaolu, et tööraamat on seni kätte andmata, hagist on tööandja teadlik, kuid tööraamatut ei ole töötajale andnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et AS I on HP poolse hagiavalduse esitamisega saanud HP tahteavalduse tööraamatu kättesaamiseks ja kuna ta ei ole seda HP andnud, kuulub HP nõue tööraamatu kättesaamiseks rahuldamisele. Hilisema perioodi eest, so pärast 30.06.02 ei ole HP tööraamatu eest hüvitist nõudnud, küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et alates 01.07.02 kohalduvad tööraamatuga seonduvatele hüvitisnõuetele ka VÕS sätted, töötaja võib nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, so töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Tsiviilasjade hinnad
23.Alates 01.01.09 kehtiva TsMS § 442 lg 2 p51 järgi peab otsuses olema märgitud tsiviilasja hind. AS I hagis on tsiviilasja hind TsMS § 134 lg 1 alusel põhinõude järgi vastavalt 22224,00 krooni ja HP hagis vastavalt mittevaralise ja varalise nõude summa TsMS § 134 lg 1 alusel 157857,35 krooni (tööraamatu saamise nõue 25000 kr +hüvitise nõue 132857,35 krooni). Kohtukulud
24.TsMSRakS § 3 järgi lahendatakse kohtukulude jaotamise küsimus enne 01.01.2006 esitatud hagides vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikule. TsMS § 60 lg 1 ja alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus on tehtud, välja teiselt poolelt kohtukulud ning § 61 lg 1 p 1 järgi õigusabikulude katteks kuni 5% hagi rahuldatud osalt. TsMS § 64 lg 1 järgi lõiv, millest hageja oli vabastatud, mõistekase kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega nõude osas, mille tasumisest oli hageja täielikult vabastatud ja millises osas hagi jäi rahuldamata, jääb lõiv riigi kanda, kuna kostjal ei ole sellisel juhul lõivu hüvitamise kohustust. Hageja tasus õigusabikulude eest 3540 krooni Julianus Inkasso Agentuur AS 17.07.03 arve 12763 alusel. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb HPAS I kasuks välja mõsta riigilõivu katteks 3750 krooni ja õigusabikulude katteks 2222,40 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt, kokku 5972,40 krooni.
25.Kuna vastuhagi kuulus osalisele rahuldamisele ning HP oli lõivu tasumisest vabastatud ja kuivõrd õigusabikulude hüvitamise taotlust ta ei esitanud, siis jääb kohtukuluks vaid riigilõiv 60 krooni (hagi esitamise ajal kehtinud määr) tööraamatu saamise nõudest, mille tasumisest ta oli vabastatud, AS I kanda TsMS § 64 lg 1 alusel ja see tuleb välja mõista riigituludesse. Kuna HP esitas kaebuse seoses vastuhagist keeldumisega ja mis oli seotud lõivu tasumise küsimusega, siis kandis ta riigilõivu 60 krooni ning kuna kaebus kuulus apellatsioonikohtu poolt rahuldamisele ja vastuhagi menetlusse võtmisele, siis jääb märgitud kaebuselt tasutud 60 krooni AS I kanda ning tuleb välja mõista HP kasuks. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval