2-09-2578/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-2578 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud ja pankrotiavalduse sisu Viru Maakohtusse saabus 22. jaanuaril 2009.a BREIC Tehnika Osaühingu pankrotiavaldus. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt BREIC Tehnika Osaühing (edaspidi võlgnik või äriühing) majanduspõhitegevuseks oli ehitustegevus (va litsentseeritud tegevusalad), transporditeenused (va litsentseeritud tegevusalad). Praeguseks on äriühingu tegevus lõppenud. Samas on äriühingul kohustused, mille tasumiseks puuduvad vahendid. Majandustegevus puudub ning välja on kujunenud maksejõuetus pankrotiseaduse § 1 mõistes. Äriühingu suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine ning seega on äriühing püsivalt maksejõuetu. Arvestades ülaltoodut palub äriühingu seaduslik esindaja Priit Ronk algatada pankrotimenetluse ja kuulutada välja BREIC Tehnika Osaühing pankrot. Viru Maakohtu 27. jaanuari 2009.a määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman, kes esitas kohtule kirjaliku aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 24.08.2006.a. Osakapital 40 000 krooni. Nõukogu puudub. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Asutajateksosanikeks kuni 22.05.2007.a Baltic Real Estate Investment Centre OÜ (rk 11087719), osalus 75%, ja J T, osalus 25%. Alates 22.05.2007.a kuni 22.09.2008.a ainuosanik Baltic Real Estate Investment Centre OÜ. Kuni 02.10.2008.a juhatuse liige Swen Uusjärv. Alates 22.09.2008.a ainuosanik Priit Ronk, kes ka alates 02.10.2008.a juhatuse liige. Tegevjuhiks olnud Priit Ronk. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeleb kaevetööde teenuse osutamisega erinevatel ehitusobjektidel (peamiselt Saaremaal, Hiiumaal). Töövahendid (peamiselt ekskavaatorid) olid liisitud Sampo Pangalt. Vastavalt töö mahu muutusele muutus pidevalt ka töötajate hulk. Peamiseks tellijaks BREIC grupp ettevõtted, seda erinevatel kinnisvaraarenduse objektidel. Pangaväljavõtete kohaselt tegevus lõppenud alates 2008.aasta detsembrist. Kehtivad töösuhted on ainult 2 isikuga. Võlgniku ei ole enam tegutsevaks ettevõtteks. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et: 1) võlgnik omab pangaarveid Sampo Pangas (jääk 0 krooni), Krediidipangas (jääk 1 kroon), SEB Pangas (jääk 0 krooni), Hansapangas (04.02.2009.a jääk 14 595 krooni); 2) laenukohustused pankadele puuduvad; 3) Sampo Pangaga sõlmitud 4 liisinglepingut (2 traktorit, ekskavaator, kalluri haagis), 2 lepingu lõpetatud liisingandja algatusel 19.01.2009.a, 2 liisingobjekti müügis, nende kohustuste summa 05.02.2009.a seisuga 1 004 074 krooni; 4) Maksu- ja Tolliameti nõue võlgniku vastu 27.01.2009.a seisuga 601 746 krooni (põhivõlg ja intressid); 5) ehitusregistris ja kinnistusraamatus andmed varadest puuduvad; 6) ARK andmetel: haagis ARK-märk xxx (seatud käsutuspiirang kohtutäituri ja Maksu- ja Tolliameti poolt), furgoon Iveco ARK-märk xxx (seatud käsutuspiirang kohtutäituri ja Maksu- ja Tolliameti poolt), haagiselamu ARK-märk xxx (seatud käsutuspiirang kohtutäituri ja Maksu- ja Tolliameti poolt), kallur ARK-märk xxx (seatud käsutuspiirang kohtutäituri ja Maksu- ja Tolliameti poolt); müüdud sõidukid - kraana ARK-märk xxx (müüdud kohtutäituri poolt); ARK andmebaasi andmetel võlgniku vastutavas kasutuses 3 sõidukit (samad, mis Sampo Panga poolt liisitud võlgnikule); 7) Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad; 8) kohtutäitur Põlts täitmisel Enn Põldma töötasu nõue 12 043 krooni (lisandub täituritasu 4 164 krooni), kohtutäitur Põlts täitmisel Enn Põldma töötasu nõue 25 688 krooni (lisandub täituritasu 6 778 krooni), kohtutäitur Põlts täitmisel Maksu- ja Tolliameti nõue, nõude täitmiseks kohtutäitur müünud sõiduki. 2(5)

2-09-2578 Varaline olukord toodud 27.01.2009.a seisuga. Likviidseid varasid 14 644 krooni (kassas 49 krooni, pangas 14 595 krooni). Muudest varadest võlgnik kajastanud bilansis nõudeid summas 2 500 krooni (tegemist maksete ettemaksuga, mis alates 01.01.2009.a toimunud maksukorralduse muudatuste tõttu kuulub automaatsele tasaarveldusele Maksu- ja Tolliameti poolt). Võlgniku esitatud bilansi kohaselt on tal põhivarasid jääkmaksumusega 338 270 krooni (ARK andmebaasis registreeritud vara). 2009.aastal on põhivarade hulgast välja arvatud liisinglepingute esemeks olev vara. Ajutise halduri hinnangul nimetatud vara bilansiline jääkmaksumus on märgatavalt suurem selle vara reaalsest turuväärtusest. Vara väärtus selgub alles selle müügil. Ajutise halduri hinnangul võib selle põhivara reaalväärtus jääda ca 50 000 – 100 000 krooni vahele. Ajutise halduri hinnangul liisingvarade müügil ei tekki võimalusi saada varade müügist rohkem raha, kui liisingkohustuste jääk (hetke turuolukorra juures võib jääda ka kohustused Sampo Pangale). Hinnates võlgniku varasid võlgniku esitatud bilansiandmetest lähtuvalt, siis kokku võlgnikul 27.01.2009.a seisuga varasid 355 414 krooni. Ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest tuleneb, et kohustusi äriühingul on järgmised. Võlad hankijatele (üle 20 isiku) kogusummas 617 758 krooni (need põhivõla nõuded, lisanduvad viivised). Töövõtjatega seonduvad võlad (töötajad ja ka töövõtu lepingutest tulenev) 268 189 krooni (2 isikut saanud Töövaidluskomisjoni otsused võlgade osas, esitatud need täitmisele), summa suureneb pidevalt 2 isiku töötasu arvelt. Võlgniku esitatud andmete kohaselt maksuvõlgu summas 797 265 krooni (Maksu- ja Tolliameti esitatud kohaselt 27.01.2009.a seisuga põhivõlg ja intressid kokku 601 746 krooni (Maksu- ja Tolliamet esitatu näitab ainult sissenõutavaks muutunud summasid)). Tasumata intresse ja muid viitvõlgu summas 64 840 krooni. Lühiajalised laenukohustused summas 1 338 031 krooni. Võlgnikul ka pikaajaline kohustus, seda BREIC Ehitus OÜ-le summas 1 110 086 krooni. Kokku esitatud bilansiandmete kohaselt kohustustusi, millede tagasimaksmise tähtaeg saabunud, on summas 3 086 083 krooni. Võlgniku tegevuse lõppemisega seoses lisanduksid veel töösuhete lõpetamisest tulenevad nõuded ja viivisnõuded (summa teadmata). Kokku võlgniku kohustusi bilansiandmete järgi on 27.01.2009.a seisuga summas 4 196 169 krooni. Seega võlgniku omakapital on selgelt negatiivne – seda ka bilansiandmete kohaselt ca 3,84 milj. krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku majandustegevust. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega 3(5)

2-09-2578 on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest ja erinevatest andmebaasides saadud andmetest nähtub, et võlgniku majandustegevus on peamiselt seisnenud erinevate kaevamistööde osutamises BREIC grupp kuuluvatele ettevõtetele nende arenduse olnud kinnisvaraobjektidel. Võlgniku majandustegevus oli 2006.aastal negatiivne, 2007.aastal kasumlik, 2008.aastal selgelt negatiivne. 31.12.2006.a oli omakapital negatiive summas 147 336 krooni, 31.12.2007.a plussis 189 593 krooni, 31.12.2008.a oli omakapital negatiive summas 3 700 743 krooni. Võlgniku tegevus oli kogu oma tegevusaja jooksul sisuliselt sõltunud samasse konsolideerumisgrupp kuuluvatest ettevõtetest. Ajutise halduri hinnangul võlgniku makseraskused tulenesidki asjaolust, et Eesti kinnisvaraturul toimusid 2008.aastal olulised negatiivsed muutused. Sellest tingituna kadus tegevuse jätkamise võimalused. Tellija loobusid uute projektide arendamisest, tellija Citymarket OÜ nõudis sisse leppetrahvid juuli 2008.a. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada selgeid tagasivõitmiste võimalusi kui ka tagasinõudmise õiguste olemasolu. Võlgniku poolt on toimunud rohkelt arveldusi oma lähikondsetega, kuid ajutine haldur ei ole suutnud saada täit selgust nende tehingute majandusliku sisu osas. Kuid nimetatuga seonduvalt saab kontrollida edasises pankrotimenetluses. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt olulisemaks kahju allikaks tellija Citymarket OÜ-ga sõlmitud lepinguliste kohustuste väidetav mittekohane täitmine. Pankrotimenetluses tuleb võtta seisukoht juhatuse tegevuse osas seoses ÄS § 180 sätestatu kohustuste järgimisega seonduvas. Esmahinnangul võib sellega seoses olla juhatuse tegevuses juhtimisvea tunnused, kuid selles võimalik võtta seisukoht edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri esmahinnangul ei esine asjaolusid pankrotikuritegude kohta, seda KarS §-de 385 või 384 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Esialgselt saadud andmete esmaanalüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, milledel selged raske juhtimise tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmiste võimaluste olemasolu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 31 palub ajutine pankrotihaldur: 1) kuulutada välja OÜ BREIC Tehnika pankrot; 2) määrata pankrotihaldur (ajutine haldur kinnitab oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); 3) kinnitada ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks (taotlus eraldi lisatud); 4) kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek, määrates 1.üldkoosoleku aja; 5) avaldada pankroti teada ja esimene üldkoosolek aeg väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teates teavitada, et: „Võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, 4(5)

25.veebruaril 2009.a toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid olemasolevate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne - seda ka bilansiandmete kohaselt ca 3,84 milj. krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks ja kohaks tuleb määrata – 31. märts 2009.a kell 13.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1.Mai 2, Narva. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks BREIC Tehnika Osaühingu pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.