Võlaõigus › Võõrandamislepingud

gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt allkirjastasid hageja kostja 10.07.2007.a lepingueelsete läbirääkimiste protokolli nr MK04/07, mille eesmärgiks oli hagejale kuuluva sõiduki Chevrolet Corvette Coupe võõrandamine. 06.12.2008.a allkirjastas kostja kinnituse, milles tunnistas, et kohustub hagejale tasuma 750 000 krooni ja viivitusintressi. Lepingueelsete läbirääkimiste protokolli nr MK04/07 punkti 6.3 kohaselt on viivitusintressiks 0,15% ööpäevas. Hageja palub kostjalt välja mõista 750 000 krooni, viivis kuni hagi esitamiseni summas 504 000 krooni ja viivis 0,15 protsenti põhinõudest alates 20.12.2008 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 26.01.2009, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma 750 000 krooni. Hageja on teinud võimalikuks omandi ülemineku, kuid kostja on jätnud tasumata kokkulepitud ostuhinna. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokkulepitud ostuhind summas 750 000 krooni. VÕS 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Pooled on kokku leppinud rahalise kohustusega täitmisega viivitamise puhuks hageja õiguses nõuda kostjalt viivist 0,15% viivitatud summalt päevas. Hagi esitamise seisuga on kostjal tekki2

nud viivisevõlgnevus summas 504 000 krooni. Samuti hageja palub juhindudes TsMS § 367 kostjalt välja mõista viivise alates 20.12.2008.a 0,15% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viiviste nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu summas 30 250 krooni ning kandnud esindaja kulusid summas 23 028,53 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 53278,53 krooni.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.