MK hagi RV vastu 750 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. veebruari 2019. a kaja menetlusse võtmata jätmise ja menetluse taastamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RV määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja MK (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Katri Tomson Kostja RV (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Reet Vokk
lepinguline lepinguline
kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 21. veebruari 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud RV kanda.
3.Rahuldada MK taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
4.Määrata kindlaks RV poolt MKle hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista RVlt MK kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (esindaja kulu) 990 eurot.
5.RVl tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebekord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(5)
Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli MK (hageja) hagi RV (kostja) vastu 750 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 3. märtsi 2009. a tagaseljaotsusega hagi. Kostja esitas 10. detsembril 2018 kohtule kaja.
2.Kaja kohaselt sai kostja 11. novembril 2018 Xxxxxxxxx kohtutäiturilt täitmisteate koos makseettepanekuga täiteasjas nr 1851057159, milles teatati, et hageja on esitanud täitmisele Harju Maakohtu 3. märtsi 2009. a tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Kostja leiab, et teda ei ole kunagi informeeritud hagi esitamisest kohtusse. Ta ei ole Eestis elanud juba aastast 2003, kuna asus siis elama Xxxxxxxxxle. Kohtutoimikust nähtuvalt on hagi, määruse ja kirjaliku vastuse nõude 26. jaanuaril 2009 keegi kätte saanud. Kirja tagastuslehest ei nähtu, kes see isik on. Ka ei ole sellel kostja allkirja. Kostja ei ole sellel ajal Eestis viibinud. Hageja on oma menetlusõigusi kuritarvitanud ja esitanud kohtule tõendina nn kinnituse, millele ei ole kostja allkirja andnud. Sellel dokumendil olev allkiri on ilmselgelt võltsitud. Lepingueelsete läbirääkimiste protokollil olevast kostja allkirjast erineb kinnitusel olev allkiri oluliselt. Ka posti kättetoimetamise teatel ei ole kostja allkirja. Kostja leiab, et kohtul pidi igal juhul tekkima põhjendatud kahtlus, kui kohtule esitatud kolmel dokumendil on kardinaalselt erinevad isiku allkirjad. Dokumendil, mille on Eesti Post kohtule tagastanud ja millel peaks olema kostja allkiri, millega ta kinnitab, et on materjalid kätte saanud, puudub kostja allkiri. Selle dokumendi alusel ei saa kinnitada, et kostjale oleks kohtudokumendid kättetoimetatud. Kostjale ei saanudki neid dokumente kättetoimetada, kuna kostja ei elanud märgitud aadressil, sest on Eestist lahkunud juba 2003 aastal.
3.Hageja leiab, et hagimaterjalid ja tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud. Tagaseljaotsus on igal juhul kostjani jõudnud ligi 10 aastat tagasi ning kostja on seda selle perioodi jooksul osaliselt ka täitnud. Kaja on esitatud hilinenult ja tuleb jätta läbi vaatamata sõltumata kaja esitamise alusest, sest kaja on esitatud pärast TsMS § 415 lg-s 2 ettenähtud tähtaja möödumist. Kostja ei ole koos kajaga esitanud tähtaja ennistamise taotlust ning ennistamise taotluse esitamise tähtaeg on samuti möödunud. Kaja läbivaatamise korral tuleb kaja jätta rahuldamata. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 21. veebruari 2019. a määrusega kostja kaja menetlusse võtmisest ja jättis menetluse tsiviilasjas taastamata, menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1530 eurot ja viivise sellelt.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli kostja esitatud kaja jätta menetlusse võtmata, kuivõrd kostja ei esitanud seda tähtaegselt. Vastuseks kostja väitele, et ta esitas kaja 30 päeva jooksul, millal ta sai teada täitemenetluse alustamisest Xxxxxxxxx kohtutäituri poolt, selgitas maakohus, et TsMS § 415 lg 2 teine lause tuleb kohaldamisele siis, kui tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud avalikult. Praegusel juhul ei ole tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetatud, seega võis kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
6.Tähtaja kontrollimisel tuvastas maakohus, et kostja sai toimiku materjalide kohaselt tagaseljaotsuse posti teel kätte 19. juunil 2009 (tlk 48) ja seega möödus kaja esitamiseks mõeldud tähtaeg 19. juulil 2009. Kostja esitas kaja 10. detsembril 2018.
7.Maakohtul ei ole alust arvata, et tsiviilasja toimikust nähtuv info tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta on väär või ebausaldusväärne. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja sai alles 11. novembril 2018 teada tema kohta käivast täitemenetlusest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt algatas xxxxxxx kohtutäitur tagaseljaotsuse täitmiseks täiteasja nr 0954644716, mille tulemusel õnnestus kohtutäituril arestida kostja Xxxxxxxxxs asuval pangakontol 278,45 eurot (tlk 90). Ei ole usutav, et pangakonto
2(5)
arestimisel ei huvitunud kostja, mis põhjustel tema pangakonto arestitud on. Kohtu hinnangul pidi kostja seega olema teadlik enda pangakonto arestimisest ja seega ka arestimise põhjustest. Seejuures on kostja aastate jooksul tagaseljaotsust täitnud korduvalt. Tõenditest nähtub, et perioodil 18. oktoobrist 2011 kuni 3. juunini 2014 maksis kostja hageja pangakontole 500 euro suuruste osamaksete kaupa kokku 5000 eurot (tlk 93). Samuti on kostja pooltevahelises sõnumivestluses tunnistanud enda võlgnevust hageja ees (tlk 94). 18. aprilli 2017 maksekorraldusest nähtub ka, et kostja on tasunud hagejale 1000 eurot selgitusega "võla tagasi makse“ (tlk 96). Samuti on kostja enda võlgnevust hageja ees taaskord tunnistanud 24. aprilli 2017 e-kirjaga (tlk 97). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oleks teisi võlasuhteid peale käesolevast tsiviilasjast tuleneva võlgnevuse. Tõendeid kogumis hinnates ei ole usutav, et kostja tasus võlga hagejale xxxxxxxxx OÜ juhatuse liikme AL palvel. See ei tulene ühestki kohtule esitatud tõendist. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja oli teadlik tema suhtes toimuvast menetlusest, tagaseljaotsusest ja seega ka täitemenetlusest enne
11.novembrit 2018. Määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kostja esitatud kaja menetlusse ja taastada menetlus.
9.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et tsiviilasja materjalide kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse posti teel kätte 19. juunil 2009. Kohtutoimiku leheküljelt 48 nähtub, et tagaseljaotsus on kättetoimetatud RVle, mitte kostjale. Kostja ei elanud ega ela ka praegusel ajal Eestis, mistõttu talle ei ole võimalik Eestis alates 2003. aastast posti teel menetlusdokumente kättetoimetada. Antud asjaolu nähtub ka toimikust, kus kohtule on tagastatud kostjale edastatud dokumendid seoses hoiutähtaja möödumisega.
10.Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, nagu saaks menetlusdokumentide kättetoimetamist tõendada muude kaudsete tõendite alusel.
11.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et xxxxxxxx kohtutäituri poolt algatatud täiteasjas õnnestus kohtutäituril arestida kostja Xxxxxxxxxs asuvalt pangakontolt 278,45 eurot. Ei ole arusaadav, kuidas maakohus leidis, et sellest tõendist nähtub pangakonto arestimine. Seda enam, et kohus ei ole pidanud vajalikuks nõuda ka esitatud tõendite tõlkeid. Kostja märgib, et hageja esitatud xxxxxxxxx täituri 9. detsembri 2010 dokumendist (pealkirjaga „XXXXXXX“) nähtub hoopis, et laekunud on maksutagastus, mille nõudmisest ei ole kostja isegi teadlik olnud. Maksutagastuse nõudmine ei ole võrdsustatav pangakonto arestimisega ja samuti sellisest arestimisest teadasaamisega.
12.Kostja ei nõustu kohtuga ka selles, nagu oleks võimalik tagaseljaotsusest teadasaamist lugeda tõendatuks kostja ja hageja omavahelisest suhtlusest. Kohus on rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid, kuna on asunud seisukohale, et kostja on sõnumitega võlga tunnistanud ning teinud hagejale ülekandeid.
13.Seadusandja seob tagaseljaotsuse vaidlustamisel kaja esitamise alused ja tingimused. Praeguses tsiviilasjas neid järgitud ei ole. Seega ei oma asjas tähendust, kas kohtu jaoks on või ei ole usutav, millise kokkuleppe alusel kostja on hagejale makseid teostanud.
14.Kostja märgib, et kohus ei ole TsMS § 407 lg 1 järgi kohustatud tagaseljaotsust tegema isegi juhul, kui hageja seda taotleb. Kohus ei ole ka täitnud kohustust kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust kaja menetledes. Kohus oleks pidanud vaidlustavas määruses andma õiguslikult põhistatud hinnangu, miks lahendati hageja nõue just tagaseljaotsuses märgitud põhjendustel ja viisil.
3(5)
Menetluse edasine käik
15.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
18.Kostja on määruskaebuses korranud kajas esitatud seisukohti, millele maakohus on nõutava põhjalikkusega vastanud. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud asjas TsMS § 407 lg 1 kohaselt seaduspäraselt tagaseljaotsuse ja hagi põhjendatud ulatuses õigesti rahuldanud. Toimikumaterjalidest ei nähtu TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistatavaid asjaolusid.
19.Kostja väide, et maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna menetlusdokumente ei toimetatud kostjale kätte, ei ole põhjendatud. Isegi kui möönda, et tagaseljaotsuse posti teel kättesaamise kinnitus 19. juunil 2009 ei ole kostja allkirjastatud, vaid selle on allkirja vastu kätte saanud kostja isa RV, siis tuleb tagaseljaotsus lugeda kostjale kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel (tl 48, vt ka Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-21-62-17, p 9). Kolleegium nõustub maakohtuga, et lisaks eelnimetatud Eesti Posti dokumendile, viitab tagaseljaotsusest teadasaamist ka muu toimikus sisalduv info. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ülekanded hageja kontole ja e-kirjavahetus eraldiseisvalt tagaseljaotsuse kättetoimetamist ei kinnita, kuid kõiki asjaolusid kogumis hinnates muudavad usutavaks, et kostja on esitatud tõendite põhjal vähemalt alates
18.oktoobrist 2011 olnud hagejaga suhtluses seoses võla tasumisega. Kuna ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal maakohtu määruses toodud seisukohtadega, ei pea kolleegium TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi selles osas pikemalt korrata.
20.Määruskaebuses on kostja lisaks ette heitnud, et maakohus ei kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-13, p 13). Praegusel juhul on maakohus tagaseljaotsuse tegemisel kirjeldanud piisavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õigesti veendunud, et hageja esiletoodud asjaolude õigsust eeldades on võimalik hagi rahuldada. Hageja on nõuet esitades tuginenud sellele, et pooled allkirjastasid 10. juulil 2007 lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, mille eesmärgiks oli sõiduki võõrandamine ning 6. detsembril 2008 allkirjastas kostja kinnituse, milles tunnistas, et kohustub tasuma hagejale 750 000 krooni ja viivise sellelt. Hageja nõude materiaalõigusliku alusena on maakohus märkinud võlaõigusseaduse § 208 lg 1 ja § 101 lg 1 p-d 1 ja 6. Maakohus on õigesti järeldanud, et hagis esile toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades võimaldavad nimetatud õigusnormid hagi rahuldada. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on põhjendatud ka hageja poolt VÕS § 113 lg 1 ja TsMS 367 alusel esitatud viivise nõue.
21.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja
4(5)
kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
22.Hageja esitas 30. aprillil 2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada määruskaebuse menetlemisega seoses kantud menetluskulud 990 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud määruskaebusmenetluses õigusabi 5 tunni 30 minuti ulatuses tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi maakohtu 15. märtsi 2019. a kirjaga tutvumises ja kliendile info edastamises (10 minutit), määruskaebuse ja hagi tagamise taotlusega tutvumises, maakohtu 2. aprilli 2019. a kirja ja määrusega tutvumises ning menetlusdokumentide osas seisukoha kujundamises ja kliendile edastamises (40 minutit), määruskaebusele vastuse koostamise ettevalmistamises ja kohtutäiturile täiendava pöördumise tegemises (1 tund), määruskaebusele vastuse koostamises (2 tundi), kliendiga nõupidamises ja kirjavahetuse pidamises ning vastuse täiendamises (1 tund 30 minutit) ning kohtu 15. aprilli 2019. a ja 24. aprilli 2019. a kirjaga tutvumises (10 minutit). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuga. Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude osas ei esitanud.
23.Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja menetlustoimingud ja nendele kulud aeg on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja määruskaebuse menetlemise kantud õigusabikulud 990 eurot (käibemaksuga).
24.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
26.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.