Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud 09.10.2006.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „Magnet“ krediitkaardi kasutamise leping nr.xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 8 800 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja teostama hagejale iga kuu 09.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 367 krooni) ning tagama selle summa debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas) /tl.3/. Hageja nõue Hageja esindaja avaldab, et kostja küll tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja 02.11.2008.a. lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja esindaja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 8 525.87 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 7 944.92 krooni, intressivõlgnevus summas 512.23 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 68.72 krooni; esindaja täpsustab, et hageja vähendab hagiavalduses toodud nõuet intressitagastusena laekunud summa 50.50 krooni võrra. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 krooni. Vastuväitena kostja taotlusele võlanõude liitmiseks märgib esindaja, et tegemist on eraldi lepingutest tekkinud kohustustega ja iseseisvate nõuetega, mistõttu hageja ei nõustu mingilgi juhul nõuete liitmise ja/või võlgniku vahetumisega käesolevas kohustuses. Kostja seisukoht hageja nõuete osas Kostja võtab hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades kohustuse rikkumist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust ning nõustudes menetluskulude kandmisega. Kostja selgitab, et makseraskused tekkisid elukaaslase S. P.’iga kooselu lõppemisel, mistõttu ta ei suutnud enam lepingulisi makseid tasuda. Samas märgib kostja, et hagejal on lisaks käesolevale asjale ka laenulepingust tulenev kohtulik nõue kostja ja S.P.’i vastu (ts.asi nr.2-08-60606), millises kohtuasjas on S.P.’il võimalik vara realiseerimistulu osamaksete laekumisel tasuda ka käesolev nõue. Kostja kinnitab S.P.l’i sellekohase nõusoleku olemasolu ning palub võimalusel käesolev võlg liita nimetatud kohtuasjas esitatud võlanõudega.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.3-5/ on tõendatud, et 09.10.2006.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „Magnet“ krediitkaardi kasutamise leping nr.xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 8 800 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Kuna käesoleva tsiviilasja nõue ja ts.asjas nr.2-08-60606 esitatud hageja nõue on tekkinud erinevatest kohustustest (krediitkaardileping/laenuleping), asjades esineb erinev menetlusosaliste ring ning hageja esindaja on välistanud nõuete liitmise ja/või võlgnik vahetumise antud kohustuses (VÕS §78, §175 lg.2), ei ole põhjendatud kostja seisukoht käesoleva kohustuse transformeerimiseks või ülevõtmiseks kolmanda isiku (S.P.) poolt. Seega lahendab kohus käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude iseseisvas menetluses. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja teostama hagejale iga kuu 09.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 367 krooni) ning tagama selle summa debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas) /tl.3/. Asja materjalidega /tl.6-7,8,9,27-28/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema ning nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja sissenõutavaks muutunud intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.27/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 7 944.92 krooni. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 09.kuupäevaks /tl.3/), saades lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressivõla suuruseks 512.23 krooni /tl.28/.

VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 7.4.2.) /tl.4/ on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega sätestatud viivisemäära (seadusjärgne intressimäär + 7% aastas). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 68.72 krooni /tl.28/. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 8 525.87 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 650 krooni /tl.12/, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.

A.Kaldma kohtunik 06.03.2009.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.