Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 20.11.2008. a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda äriühing täita võlausaldajate nõudeid. Osaühingul on kohustused summas 257 899 krooni, vara on 809 krooni. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruanne OÜ E on kantud äriregistrisse 30.10.2003.a. OÜ M nime all Alates 13.05.2005.a. on kehtiv ärinimi OÜ E. Kehtiv põhikirja redaktsioon on alates 29.08.2005.a. Ettevõtte registriaadress on xxx. 30.10.2008.a. on vastu võetud osaühingu lõpetamise otsus. Põhitegevusala 2005.a. majandusaasta aruandes on mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Raamatupidamise eest vastutav isik: juhatuse liige J P. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2005.a. kohta. OÜ E on asutatud 2003.a. Ettevõte tegeles kaupade vahendustegevusega, hiljem reklaamteenuste pakkumisega. Osaühingul on 1 osanik. 2007.a. bilansi kohaselt (lisatud pankrotiavaldusele) moodustas ettevõtte aruandeaasta puhaskahjum 388 426,00 krooni. Järelpärimiste teel saadud andmetel on võlgnikul raha Sampo pangas 112,83 krooni. Kinnisvara ja ehitisi ei ole. Sõidukeid ei ole. Võlgniku poolt esitatud andmetel võlgnikul on raha kassas 809,00 krooni. Muu vara puudub. Seega võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt varasid bilansilises väärtuses 921,83 krooni. Järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul on järgmised võlad: Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude võlad seisuga 26.01.2009.a. 3 000,00 krooni (sunniraha). Maksusummadelt arvutatud intress seisuga 26.01.2009.a. 63,58 krooni. Täitemenetluse registri kohaselt on OÜ E suhtes algatatud täitemenetlus Eesti Varariigi kasuks 3 500,00 krooni sissenõudmiseks. Võlgniku poolt esitatud andmetel: laenukohustus MD ees 189 000,00 krooni. Liisingulepingust tulenev kohustus 83 887,20 krooni OÜ I ees (võlgnik nõuet ei tunnista). Maksuvõlad võlgniku andmetel seisuga 12.02.2009.a. 3 000,00 krooni. Kogutud andmete kohaselt OÜ-l E kohustusi 275 887,20 krooni ulatuses. Pankrotiavalduse on esitanud OÜ E juhatuse liige likvideerija ülesannetes. 2006.a. katkesid sidemed äripartneritega teistes riikides ja ettevõte sattus kahjumisse. Pankrotiavalduse kohaselt alates 2008.a. majandustegevust ei ole toimunud. Ettevõte maksejõuetu ja see ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. OÜ E on asutatud 2003.a. Äriühingu põhitegevusalaks oli kaubanduslik vahendustegevus. Äripartneriteks olid erinevad Venemaa äriettevõtted, kellega tehtud koostöö laabus kuni 2007.a. Pankrotiavaldusele oli lisatud 2007. a. bilanss ja kasumiaruanne. Värskema seisuga bilanssi ajutisele haldurile ei esitatud. Juhatuse liikme selgitusel 15.12.2008.a. murti sisse autosse, kust varastati spordikotis olnud raamatupidamise dokumendid ja sülearvuti. Algatatud on kriminaalasi nr 08,2003,21617. Juhatuse liikme kinnitusel raamatupidamise andmed ei ole muutnud alates 2007.a. Kehtivaid töölepinguid juhatuse liikme kinnitusel ei ole. Nõuded OÜ E vastu on tekkinud alates 2006.a. Majandustegevus on lõppenud 2008.a. algusest.

Ajutine haldur saatis järelpärimise OÜ E suurimale võlausaldajale MD e-posti teel ja suuliselt telefoni teel. MD teatas telefoni teel ajutisele haldurile, et annab nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Tulenevalt eelnevast on maksejõuetuse põhjuseks eelpool toodud asjaolud, mille tõttu äriühing ei suutnud täita oma kohustusi ja püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2006.a. teine pool. Kohtuistung Kohtuistungil 16.02.2009. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 921.83 krooni, kohustusi 275 887.20 krooni ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku madal konkurentsivõime, suhete halvenemine koostööpartneritega ja juhatuse huvi kadumine äritegevuse jätkamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud 2006. a teisel poolel, võlgniku majandustegevus on lõppenud 2008. a alguses. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. ÄS §180 lõige 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Juhatuse liikmed K C J ja J P seaduses sätestatud viisil ei käitunud. Vaatamata sellele, et äriühing oli maksejõuetu 2006. a lõpus, esitati avaldus kohtule alles 20.11.2008. a. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku §171 lg 2 p 1 ja §180 lg 5 1 sätestatud kohustusi, pankrotiavaldus oleks tulnud esitada hiljemalt 2008. a. alguses. Pankrotiasja ettevalmistamisel ei ole ajutine pankrotihaldur avastanud võlgniku tegevuses tegusid ega toiminguid, mis viitaksid kuriteo tunnustele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 18 000 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgniku vara moodustab 921.83 krooni. Seega kuulub riigi arvelt T Saarma kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja lisandub sotsiaalmaks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 11 300 krooni T Saarma kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule J Ple.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.