Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-1900

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik KS AS seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 16.01.2009 avalduse KS AS pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 28.01.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks I Lepsoo.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt on äriühingu põhitegevusalaks transiitveoste töötlemine ja ettevalmistamine transportimiseks, vedude kompleksne teenindamine, laadimine Tulenevalt eeltoodust palub KS AS seaduslik esindaja juhatuse liige algatada võlgniku KS AS pankrotimenetlus.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu KS ASon registrisse kantud 20.03.1998 osakapitaliga 100 000 krooni. Pankrotimenetluse algatamisel on võlgniku ainuaktsionäriks OÜ A, registrikood XXX, mille seaduslikud esindajad on M R ja S K . Harju Maakohtu 28.01.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-09-1900 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 11.02.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et KS AS teadaolevalt on varasid kokku 2 300 000 krooni. Ajutise halduri kogutud andmetel ja ka võlgniku raamatupidamise andmetel on seisuga 28.01.2009 võlgniku pangakontodel rahalisi vahendeid kokku 651 944.20 krooni. Sularaha

2-09-1900 kassas võlgniku kinnitusel ja kassaraamatu andmetel puudub. Kokku moodustavad võlgniku rahalised vahendid seisuga 28.01.2009 kokku 651 944.20 krooni. AS Hansapank kontole XXXXXXXXXXXXX (konto jääk 500 000) krooni on seatud hoiusele pant garantiilepingu nr. 02-104773-GF tulenevate nõuete tagamiseks. Nimetatud lepingust tulenevalt on AS Hansapank andnud tollile 1 500 000 kroonise garantii. Võlgniku raamatupidamise andmetel moodustavad pankrotimenetluse algatamise seisuga KS AS nõudeid ostjate vastu kokku 1 980 310.58 krooni. Ajutise halduri hinnangul kajastatud nõuetest ca 50% juhul võib tekkida probleeme nende sissenõudmistega. Muud nõuded ja ettemaksed moodustavad kokku summas 11 515.56 krooni, millest 4 420 krooni moodustab S OÜ tagatis ja 2 710 krooni aruandva isiku nõue MR vastu ja 4 385.56 krooni ettemaks E S AS’le. Võlgniku varud moodustavad kokku raamatupidamise andmetel 50 558.15 krooni. Tegemist on remondimaterjali jääkidega summas 7314.60 krooni ning ülejäänud osas diiselkütusevarudega, mis majandustegevuse lõpetamise ajaks võlgniku sõnade kohaselt tarbitakse tegevuse käigus ära. Ajutine haldur hindab remondimaterjalide jääkide võimalikuks realiseerimismaksumuseks ca 1 000 krooni. Võlgniku raamatupidamise andmetel moodustab pankrotimenetluse algatamise seisuga KS AS materiaalne põhivara soetusmaksumuses kokku 6 602 762 krooni, mis käesolevaks aastaks on raamatupidamislikult amortiseeritud (põhivara jääkmaksumuses moodustab üksnes 36 415 krooni). Ajutine haldur on välja selgitanud, et KS AS raamatupidamise andmetel pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgneb võlgnik tarnijatele 4 439 317.43 krooni. Suuremad tarnijatest võlausaldajad on AS Tallinna Sadam, KS Holding AS, K Grupp Turvateenused. KS AS raamatupidamise andmetel moodustavad võlgniku maksuvõlad kokku 1 939 273.04 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel moodustab maksuvõlg 04.02.2009 seisuga koos intressidega 1 311 985.76 krooni millele lisandub 20.02.2009 tasumisele kuuluv käibemaks. Võlgniku viitvõlad (puhkustasu kohustus) moodustab kokku 917 416 krooni. Võlgnik on töötajatele tasunud detsembrikuu palga. Töötajate töötasu nõuded tekivad võlgniku vastu täiendavalt seoses jaanuari ja kuni pankrotimääruse tegemiseni saamata jäänud töötasude ja hüvitiste näol, mis valdavalt saab Töötukassa poolt hüvitatud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on töötajatega seni töölepingud lõpetamata. Kehtivaid töölepingud töötajatega on kokku 99. Ajutise halduri hinnangul võib olla maksejõuetuse tekkimise põhjuseks eelkõige järsk kaubakäive ja tulude langus, mis tekkis seoses transiidivoogude seiskumisega pronksiöö tagajärjel. Võlgniku omakapital ei ole vastanud seaduses sätestatud nõuete alates 2008.aasta juunikuust, samas on võlgnik jätkanud majandustegevusega. Pankrotimenetluse algatamise seisuga jäävad võlgniku viimased tasumata kohustused peamiselt 2008. aasta novembrisse-detsembrisse (v.a. üürivõlg KS AS ees). Ajutine haldur loeb võlgniku makseraskuste alguseks 2008. aasta suve Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist.

2-09-1900

IV Kohtuistung 18.02.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige ja võlgniku lepinguline esindaja jäid esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). KS AS seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 16.01.2009 avalduse KS AS pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted, vastused järelepärimistele; võlgniku 2006.a ja 2007.a majandusaasta aruanne; bilanss ja kasumiaruanne seisuga 28.01.2009 – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara kokku 2 300 000 krooni, kohustusi on võlgnikul 6 668 719.19 krooni. Võlgniku 2008.a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 7 281 225 krooni, võlgniku omakapital saeisuga 31.12.2008 on – 4 500 025 krooni. Võlgnik on lõpetanud majandustegevuse. Tellimused võlgnikule puuduvad. Üürileandja on, tulenevalt suurest kommunaalteenuste võlast, teinud võlgnikule takistusi tegevuse jätkamiseks. Võlgnikul puuduvad vahendid ja vara olemasolevate kohustuste katmiseks. Ilma arvestavate investeeringuteta ei ole võlgniku tegevust võimalik jätkata, kuid keegi ei ole nõus investeeringuid tegema ja seega puudub võlgnikul võimalus majandustegevust jätkata. Puuduvad võimalused ettevõtte tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud 2007.a teisel poolel Venemaa transiitkaubavoogude pidurdumine ja 2008.a läbi sadama kulgevate transiitkaubavoogude jätkuv vähenemine, millest tulenevalt vähenes äriühingu müügitulu. Kuna võlgniku püsikulud olid suured, kujuneski välja võlgniku püsiv maksejõuetus. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et 2007.a jaanuarist kuni maini laadis võlgnik kaupu 57-91 tuhat tonni kuus ja käive moodustas seejuures 5-9,7 miljonit krooni kuus, alates 2007. aasta teisest poolest on toimunud tagasiminek ja märgatav käibe langus. Kaubakäive on jäänud kuude lõikes 9-28 tuhande tonni vahele, seega vähenes kaubakäive ca 4 korda ja see tingis ka tulude vähenemise. 2008.a vähenes kaubakäive veelgi. Kui 2007.aastal töötles AS KS 512 tuhat tonni, siis 2008.a ainult 155 tuhat tonni kaupa. Ajutise pankrotihalduri hinnangul jäi kulude otsustavast kärpimisest väheseks ning igakuised püsikulud s.o kaubatasu Tallinna Sadamale ja hoonete ning territooriumite rent kinnisvara omanikule, samuti tööjõukulud nii suure terminali tööshoidmiseks viiski võlgniku püsivate makseraskusteni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku

2-09-1900 käibe ja tulude vähenemist ja asunud seisukohale, et püsikulu oli vältimatu, puudub ajutise pankrotihalduri poolne püsikulude analüüs. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku tulusid ületavad püsikulud olid põhjendatud või mitte ning sellest tulenevalt välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud andmeid AS KS pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kuna ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei ole olnud piisav, et välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu või raske juhtimisviga, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu või raske juhtimisviga. Indrek Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS KS pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.