Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 32, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus 09.12.2008.a. esitas võlgnik avalduse AS-i E pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt seisneb võlgniku püsiv maksejõuetus eelkõige selles, et võlgniku olemasolevad kohustused summas 27 533 530.54 krooni kasvavad intresside, viiviste ja leppetrahvide tõttu iga päevaga ning kinnisvaraturu langusest ja üldisest majanduslikust olukorrast tingituna väheneb pidevalt võlgniku vara koguväärtus. Kuivõrd võlgniku majandustegevus on 2008.a. sisuliselt peatunud, ei ole võlgniku hinnangul reaalne, et võlgnik hakkab tulevikus kasumit tootma. Kohus algatas 10.12.2008.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks I Proos’i. Ajutise pankrotihalduri arvamus AS E on 09.02.1998.a. registrisse kantud aktsiaselts, kelle juhatuse liikmeks on ES, nõukogu liikmed HJ, J A , O R , aktsionärid J A , O R ja OÜ T . AS-i E peamiseks tegevusalaks on olnud endale kuuluva kinnisvara haldamine ja arendustegevus. Võlgniku hallata on olnud temale kuuluv hoone aadressil xxx Tallinnas, milles teostati jooksvat hooldust ja remonti ning koos kinnisvarabüroodega otsiti hoonele uut rentnikku või ostjat. Hoone alune maa oli 29.01.2002.a. lepinguga Eesti Vabariigilt ostetud järelmaksuga ja lepingujärgsete võlakohustise täitmise tagamiseks seatud hüpoteek. Võlgniku hallata on olnud temale kuuluv korteriomand aadressil Tuvi 12 korter 2/27, mis on välja renditud Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnale aastase renditasuga 360 000.00 krooni. Võlgniku omandis on xxx vallas xxx külas asuv kinnistu ( kinnistu detailplaneering on pooleli). Võlgniku omandis on veel kaks kinnistut aadressil xxx, mis on 20.10.2008.a. lepinguga omandatud OÜ-lt N ja millest ühte kasutab majandustegevuses väljaüüritava autoparklana. Autoparkla teenustest laekub võlgnikule igakuuliselt ca 30 000.00 krooni. Võlgniku üheks peamiseks tegevusalaks on olnud finantsinvesteeringute tegemine 2(5)

tütarettevõttesse, OÜ N . Makseraskustes on nii OÜ N kui AS ESTAM. OÜ N suhtes on pankrot välja kuulutatud Lääne Maakohtu 22.12.2008.a. kohtuotsusega. AS E on koostanud ja esitanud bilansi seisuga 10.12.2008.a. (pankrotimenetluse algatamise aeg), mille kohaselt: 1) Aktsiaseltsil on vara bilansi kohaselt kogusummas 52 428 018.91 krooni. Ajutise halduri hinnangul võlgnik omab reaalselt rahalisi vahendeid 3631.90 krooni ja enammakseid riiklike maksete osas 85 636.00 krooni. Tõenäoliselt laekuvateks ei saa lugeda ostjatelt laekumata arveid 531 772.00 krooni, kuivõrd ainuüksi OÜ-lt N on saada 500 000.00 krooni, kuid tema suhtes on Pärnu Maakohus 22.12.2008.a. kohtuotsusega välja kuulutanud pankroti. Samal põhjusel pole võimalik tagasi saada ka investeeringuid 4 823 563.50 krooni. Materjalide- ja toorainetena kajastatud 187 242.00 krooni väärtuses vara puudub, sest juhatuse liikme selgitusel oli võlgnikul selles summas lauamaterjali, mida kasutati xxx hoone remonttöödeks vajalike tellingute tegemiseks. Pärast tööde tegemist on tellingud lõhutud ja toimetatud prügimäele. Ebatõenäoliselt laekuvateks tuleb käesoleval ajal lugeda ka OÜ-le E antud laenu 9 470 000.00 krooni ja tasumata intresse 867 426.00 krooni, kuivõrd äriühing on registrist kustutatud ja tema registrisse taastamine ei ole võimalik. Küll on võimalik kaaluda võlgnikule tekkinud kahju nõuda kohtu kaudu OÜ E juhatuse liikmelt. Ebatõenäoliselt laekuvateks tuleb lugeda ka OÜ-le T antud laenu 12 845 800.00 krooni ja tasumata intresse 494 047.00 krooni, kuid OÜ-lt T on võimalik tagasi saada AS E aktsiad (aktsiate nimiväärtus 16 000.00 krooni). Tehing ise vajab aga täiendavat uurimist, kuivõrd tehingus on osalenud lähikondsed. Inventarina kajastatud 185 123.14 kroonist on reaalselt olemas sülearvuti ca 2000.00 krooni väärtuses ja USA Suursaatkonnale renditud korteris asuv saunaahi 5000.00 krooni väärtuses, mida sealt aga ära võtta ja müüa ei saa. Bilansis on kajastatud vanad ja väärtusetud arvutid ja piljardilaud, mis tuleks maha kanda ja varad utiliseerida. Hooneid ja rajatisi on võlgnikul enda andmetel 22 630 020.00 krooni väärtuses. Kõik kinnistud on koormatud ulatuslike hüpoteekidega. Bilansis kajastamata on võlgnikul autoregistrikeskuse andmetel mootorpaat ja järelhaagis, millede väärtus kokku on ca 1000 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikule kuuluva kinnisvara tegelik realiseerimise väärtus võib olla oluliselt väiksem kui hetkel turusituatsioonis selle realiseerimine võib olla pikaajaline ja ettearvamatu. Kuivõrd bilansis kajastatud nõudeid tuleb hetkel hinnata ebatõenäoliseks, siis ainsaks arvestatavaks varaks on võlgniku kinnisvara. Parimal juhul on pankrotivaraks oleva kinnisvara müügist võimalik saada parima võimaliku arengu korral ca 20 000 000.00 krooni ning selles suuruses võiks käesoleval ajal võlgniku vara hinnata. 2) Aktsiaseltsil on kohustused bilansi kohaselt kogusummas 17 618 306.95 krooni, millest suurimad: Laen ja intressid AS-ile Hansapank 14 385 344.63 krooni; Laen ja intressid OÜ-le P 2 097 270.84 krooni; Harju Maavalitsusele xxx maa erastamisest 676 805.25 krooni; Laen O R ’ile 231 800.00 krooni; Võlad hankijatele 148 566.71 krooni. AS-i Hansapank ja Harju Maavalitsuse poolt laenulepingute lõpetamise tõttu lisanduvad võlgadele viivised. Lisaks eeltoodule võib võlgnik olla võlgu AS-ile SEB Pank 04.08.2006.a. garantiilepingust nr. 2006018005 summas 10 000 000.00 krooni ja 14.09.2007.a. hüpoteegi seadmise lepingust, mille alusel seati hüpoteek summas 10 000 000.00 krooni AS-ile E kuuluvale kinnistule asukohaga xxx Tallinn. Hüpoteegiga tagati kõik AS-i SEB nõuded OÜ N ja AS-i E vastu summas 10 000 000.00 krooni. AS-i SEB Pank teatel on 04.06.2006.a. garantiilepingut tulenev nõue 3(5)

10 000 000.00 krooni maksmiseks AS-ile E 07.08.2008.a. esitatud, AS E seda ei kinnita. AS E juhatuse liikme ja nõukogu liikme väitel sõlmiti 14.09.2007.a. hüpoteegi seadmise leping 04.08.2006.a. garantiilepingust tuleneva 10 000 000.00 krooni suuruse kohustuse täitmiseks, kuid garantii lõppes 04.09.2008.a. Sama lepingu lisas olevatest garantii eritingimustest võib aru saada, et 04.08.2006.a. garantiilepingu näol on tegemist AS-i E käendusega, kuid ka käenduse kehtivus võib olla seotud tähtajaga, mis sel juhul lõppes 04.09.2008.a. Võlgniku kinnisvara, xxx Tallinn realiseerimist alustas kohtutäitur K Põlts AS-i SEB Pank, AS-i Hansapank ja Harju Maavalitsuse täitemenetluse algatamise avalduse alusel. Võlgniku bilansis kajastamata, kuid väidetav AS-i SEB Pank nõue vajab selgitamist. Arvestades võlgadele lisanduvate viivistega ja võimaliku bilansivälise AS-i SEB Pank 10 000 000.00 krooni suuruse nõudega võib AS E võlgade suuruseks olla ca 28 000 000.00 krooni. Arvestades asjaoluga, et võlgnik majandustegevust ei ole lõpetanud, siis ettevõtte tegevuse jätkamine on võimalik ja on olemas juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaated. Võlgnik teenib igakuist renditasu korteriomandi ja väliparkla üürimisest. Sellest rahast on võimalik katta pankrotimenetluse kulud, kuid ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks on vajalik müüa võlgnikule kuuluvat kinnisvara. Siinjuures on oluline asjaolu, et Pärnu Maakohus on 22.12.2008.a. välja kuulutanud OÜ N pankroti ja OÜ N pankrotimenetluses müüakse temale kuuluv kinnisvara, mistõttu on võimalik, et AS Eei pea kogu oma varast loobuma OÜ N võlgade katteks (või on tal võimalik midagi sealt tagasi saada). Praegusel juhul AS SEB Pank alustas sundtäitmist AS-i E suhtes just OÜ N võlgade tõttu. Samas on AS E ja OÜ N vahetult enne pankrotiavalduste kohtusse esitamist teinud omavahelisi kinnisvaratehinguid ja võlgade tasaarvestusi, mille tõttu pole välistatud varade tagasivõitmine OÜ N pankrotivarasse. Käesolevaks ajaks ei ole lõpetatud lepinguid xxx Tallinnas hoone kommunaalteenuste osas (elekter, vesi, küte, side, valve) ja raamatupidamisteenust osutavale osaühingule ja need on vajalikud teenused ka edaspidi. 2008.a. detsembrikuu ja 2009.a. jaanuarikuu arvete tasumiseks olen juhatusele nõusoleku andnud, mis kajastub pangas teostatud maksekorraldustel. Kokkuvõtvalt on ajutise halduri hinnangul võlgnikul varasid suurusjärgus 20 000 000.00 krooni ja võlgasid suurusjärgus 28 000 000.00 krooni. Arvestades eeltoodut on AS E maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta on võlgniku äriplaan ja tütarettevõttesse tehtud investeeringud koostatud liiga optimistlikult, mis ei vasta käesoleva aja turusituatsioonile. Maksejõuetuse põhjuseks on 2007.a. alguses alanud ootamatu kinnisvarahindade langus ja kinnisvaratehingute aktiivsuse vähenemine, aga samuti muudatused pankade poolt väljastatavate elamuasemelaenu tingimustes. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole esialgsel hinnangul kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Võlgniku enda poolt esile toodud põhjuseid maksejõuetuse kohta võib pidada objektiivseteks. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et äriühing on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses ja välja tuleb kuulutada AS-i E pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise pankrotihalduri töötasu osas. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada AS-i E pankrot ning teatas, et on valmis jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks võlgniku poolset vandega kinnitamist, et tema poolt kohtule esitatud andmed vara ja majandustegevuse kohta on õiged (PankrS § 86). Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS-i E pankrot. 4(5)

Pankrotihalduriks nimetab kohus I Proos’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul varasid suurusjärgus 20 000 000.00 krooni ja võlgasid suurusjärgus 28 000 000.00 krooni. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur I Proos on esitanud tasunõude 16 töötunni eest kokku summas 26 265.60 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 24 000.00 krooni ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 2265.60 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Mare Kõlvart Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.