Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Määruse tegemise aeg ja koht
02. märts 2009.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-85953
Tsiviilasi
S OÜ avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): S OÜ (registrikood xxx asukoht xxx/ juhatuse liige PR, isikukood xxx, elukoht xxx) Ajutine pankrotihaldur: L Nõmmik (isikukood xxx; xxx) 29.01.2009.a., avalik istung Võlgniku volitatud esindaja vandeadvokaadi abi E Ahas Ajutine pankrotihaldur L Nõmmik
Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2) Asjaolud ja avaldus 15.12.2008.a. esitas S OÜ juhatuse liige PR avalduse S OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing täielikult maksejõuetu. Majandustegevus on lõppenud ning kõik lepingud lõpetatud. Ettevõtet ei suudetud plaanipäraselt tööle panna ning seetõttu otsustas ettevõtte juhatus algatada ettevõtte likvideerimise pankrotimenetluse kaudu. Harju Maakohtu 22.12.2008.a. määrusega algatati S OÜ pankrotimenetlus ja nimetati kirjaliku nõusoleku alusel ajutiseks pankrotihalduriks L Nõmmik. Ajutise halduri aruanne Võlgnik kanti registrisse 06.02.2008.a. Tema põhiliseks tegevusalaks oli õmblusteenuste osutamine. Osakapitali suurus 40 000 krooni. Võlgniku majandustegevus lõppes 2008.a. lõpus. Võlgnikul on varasid kokku 11 484.24 krooni, millest raha kassas on 9184 krooni ja ostjatelt laekumata arved 2300.24 krooni. Kohustusi on kokku 384 744.70 krooni, mille moodustavad maksuvõlad 364 616 krooni ja võlad töötajatele 20 128.70 krooni. Võlgniku suhtes toimub üks täitemenetlus töötaja avalduse alusel. Äriühingu majandustegevus lõppes 2008.a. lõpus. Võlgnikul puuduvad vahendid majandustegevusse lisakapitali paigutamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjused on: 1) madal tootlikkuse tase; 2) töötajate madal kvalifikatsioon, tellimuste tähtaegadest mittekinnipidamine ning 3) kvalifitseeritud töötajate töölt lahkumine. Ajutise halduri käsutuses olevatest materjalidest lähtuvalt ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Võlgnikul puuduvad tagasivõidetavad ja tagasinõutavad tehingud. Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, on ajutine haldur arvamusel, et pankrotimenetlus tuleb kooskõlas PankrS § 29 lg 1 raugemise tõttu lõpetada, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise või võitmise reaalne võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil 29.01.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde.
2(4)
Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et S OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ja ei vaielnud vastu ajutise halduri töötasule ja tehtud kulutustele. Võlgniku seaduslik esindaja nõustus hüvitama ajutise halduri tasu isiklikult ulatuses, mida võlgniku vara (s.o kassas olev sularaha summas 9184.00 krooni) ei kata. S OÜ ainus võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) on teatanud, et ei ole nõus pankrotimenetlust rahastama. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kõigi oma kohustuste täitmiseks 11 848.24 krooni ulatuses (s.o kassas olev raha 9184.00 krooni ja ostjatelt laekumata arved 2300.24 krooni) ning kohustusi 384 744.70 krooni ulatuses. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) on teatanud mittenõustumisest tasuda pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtudeposiiti. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi haldur ei tuvastanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub välja mõista ajutise halduri tasu 21 000.00 krooni ning tehtud vajalike kulutuste katteks 4150.00 krooni, kokku 25 150.00 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vastavad Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrale. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et 9184.00 krooni tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ja 15 966.00 krooni võlgniku juhatuse liikmelt PR’ilt, kes on selleks nõusoleku andnud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale 3(4)
hoiule PR’ile.
Mare Kõlvart Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.