Võlaõigus › Töövõtulepingud

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 95% põhinõudest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja tööd olid ebakvaliteetsed. Kostja selgitas hagejale konkreetsed lepingu punktid, mida hageja rikkus. Vaatamata viidatud puudustele hageja puudusi ei kõrvaldanud. Kostja otsustas tööd vastu võtta puudustega ja alandada hinda. Ebakvaliteetsus seisnes selles, et täiendavat puhastamist vajasid ca 2 000 m2 aknaid. Aknad ja lamellkardinad ei olnud puhtad. Paljud aknad ja ribikardinad olid üldse pesemata. Pestud akendel olid jäänud ääred kuivatamata, mistõttu üle akende jooksid suured jutid. Paljudel pestud akendel olid jäänud raamid pesemata. Tellija oli sunnitud teostama kahel korral ettekirjutuse tööde teostamise kvaliteedi kohta, kuid vaatamata sellele jäi lõpptulemus ebakvaliteetseks. Hageja on rikkunud lepingu p 3.1.1 ja 7.3 teostamata tööd üldisi kvaliteedinõudeid järgides. Kostja leiab, et ebakvaliteetse töö põhjuseks on kvalifitseerimata tööjõud: töötajad vahetusid korduvalt, töötajad ei vallanud töövõtteid, esines lamellkardinate ribade katkiminemist, hageja töötaja, kes jäi tõstukiga muru sisse kinni päästeti kahe tuletõrjeautoga, kohal oli politsei ja televisioon. Kostja leiab, et mittekohase täitmise väärtuseks on 33 057 krooni. Lepingu hind oli 55 095 krooni, kostja alandas hinda 22 038 krooni, mis oleks 40%. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 19.04.2008 teenuse osutamise lepingu nr 19-04-2008/I, mille kohaselt kohustus hageja teostama eripuhastustöid aadressidel XXX/XXX ja XXX/XXX Tallinn (t lk 12-15, 19). Lepingu hind oli 55 095 krooni. Kostja ei võtnud töid vastu (t lk 16) ning esitas hagejale hinna alandamise avalduse, milles alandas lepinguhinda 22 038 krooni (t lk 18). Puudub vaidlus ka selles, et kostja ei ole hagejale lepinguhinnast tasunud 22 038 krooni. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte töövõtusuhtena. Vaidluse põhisisu taandub sellele, kas tööd on teostatud kvaliteetselt või mitte. Tööde ebakvaliteetsust puudutavad kirjalikud tõendid on järgmised: kostja 29.04.2008 ettekirjutus, milles kostja märgib, et pidevalt vahetuvad hageja eripuhastustöölised ning sellega seoses on töödel madal kvaliteet, Eesti Rahvusringhääling on mitmeid kordi teada andnud praaktöödest, mida tuleb üle teha (t lk 32). Hageja on sellele vastanud ning nõustunud teatud puudustega, kuid koheselt märkinud, et puudused kõrvaldati ning uutest puudustest ei tea ta midagi (t lk 33). Uue ettekirjutuse on kostja teinud 19.05.2008 viidates tekitatud kahjule (t lk 34). Nende tõenditega on muuhulgas ümber lükatud hageja väide, et kostja ei esitanud tööde tegemise käigus pretensioone töö kohta. Kostja küsis Eesti Rahvusringhäälingult hinnangut tööde teostamise kvaliteedi kohta ning sai vastuse, mille järgi jäid aknaklaasid servadest kriimuliseks, aknaraamid ja aknaraamide vahelt pesti lohakalt või jäid need üldse pesemata, samuti ei pestud tööde lõpetamisel aknalaudu (t lk 39-40). Õige on hageja väide, et Eesti Rahvusringhääling ei ole lepingu pooleks, kuid see ei tee olematuks tõendit tööde kvaliteedi kohta. Kostja on esitanud ka fotod pesemata akendest (t lk 69-85). Puudub vaidlus, et esitatud aknad kuulusid lepinguliste tööde hulka. Kohus kuulas üle ka tunnistajad, kellest JP ja KK kinnitasid nimetatud akende pesemata jätmist või halvasti pesemist. Viidatud aknad pesti tunnistajate ütluste kohaselt üle. Kohus kuulas üle tunnistajana ka TA, kes oli hageja aknapesija ning kes kinnitas, et aknad said korralikult pestud. Nende tõendite pinnalt leiab kohus, et enamus asjas

kogutud tõenditest viitab sellele, et pesemata või halvasti pestud olid 1 807,39m2 aknaid. Ruutmetraaži osas pooled ei vaidle. Kuivõrd tööd olid teostatud ebakvaliteetselt, oli hagejal õigus hinda alandada VÕS § 112 alusel. Vastavalt VÕS § 112 lg 1 „kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. /.../“ VÕS § 112 lg 2 kohaselt „hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. /.../“ Õige on hageja viide sellele, et kostja ei ole hagejale andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Erinevalt hagejast leiab aga kohus, et kostja ei pidanud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks andma, kuna õiguskaitsevahendi valikul on lepingupool vaba. Kostja on valinud hinna alandamise Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et kostja pole puudusi piisava täpsusega märkinud. Kohtu hinnangul ei saa hageja antud liiki töö puhul väita, et ta ei saanud aru, mida ebakvaliteetsus tähendab. Akende pesu kuulub valdkonda, mille tegemise kvaliteetsust saab hinnata iga isik. Igale isikule on seetõttu arusaadav väide, et aken ei ole puhas. Kohus leiab, et kostja on piisava täpsusega ja mõistlikul ajal puudustest teatanud – seda nii 19.05.2008 tööde üleandmis-vastuvõtmis aktiga, kui ka 03.06.2008 hinna alandamise avaldusega. Samuti viitab kohus lepingu p-le 8.3, mille kohaselt on pooled kokku leppinud käitumiskorras juhul kui kostja esitab tööde suhtes pretensioonid – nimelt oli hagejal õigus nõuda erapooletu ekspertiisi määramist. Seda lepingust tulenevat õigust hageja ei kasutanud. Nimetatud õiguse kasutamata jätmine ei võta küll kohtu hinnangul hagejalt õigust esitada väiteid tööde kvaliteetsuse kohta, kuid igal juhul ei saa hageja teha etteheiteid kostjale. Kohus leiab, et hagejal oli õigus hinda alandada. Kostja on esitanud hinna alandamise arvestuse (t lk 66) lähtudes lepingujärgse puhastusteenuse ruutmeetri hinnast ning korrutades see täiendavat puhastamist vajanud ruutmeetritega, mida kohus on ka tuvastanud. Kohus nõustub selle arvestusega ning leiab, et kostja on kohaselt hinda alandanud 22 038 krooni võrra. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus jätab tõendite hulgast kõrvale K K ja T L kirjalikud seletused (t lk 35-36), kuna õige tõendiliik oleks tunnistaja ütlus. KK on tunnistajana ka üle kuulatud. Samuti ei oma tähtsust kostja väited töötajate vahetumisest ning sündmustest akende pesemisel. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.