Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-81512
Tsiviilasi
OÜ L avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): OÜ L (reg kood xxx asukoht xxx); Võlgniku esindaja: juhatuse liige RP(IK xxx elukoht xxx); juhatuse liige DP(IK xxx elukoht xxx); Ajutine pankrotihaldur R Piirla (IK xxx Õigusbüroo Edikte OÜ ). 11. veebruar 2009. a
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus 02.12.2008. a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse OÜ L pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ L täita võlausaldajate nõudeid. Äriühingul on kohustused summas 7 215 024 krooni, vara on 0 krooni. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri arvamus Pankrotiavalduses on võlgnik avaldanud võlausaldajate nimekirja, ühingu kohustused kokku moodustasid summas 7 215 024 krooni. Menetluse käigus on võlgniku esindaja avaldanud , et
omanikud OÜ A registrikood xxx ja KSU OÜ registrikood xxx on asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 03.07.2008.a. Muud asjaolud korteriomanditega seoses on 03.07.2008.a. Võlgniku ja AS Hansapank poolt sõlmitud hüpoteegiseadmise leping ja asjaõigusleping, mis on kehtiv hüpoteek summas 7 350 000.-krooni AS Hansapank kasuks. Võlgniku esindaja on nimetatud tehingute sõlmimise ajaolude kohta selgitanud , et kuna KSU OÜ vahel oli 26.juunist 2007.a. sõlmitud krediidileping summas 700 000.-krooni, AS Hansapank oli nõus nimetatud tehingu sõlmimisega , kohustus KSU OÜ-le tuli täita seepärast otsustati korteriomandid võõrandada. Võlgnikule on kuulunud 4/9 suurune mõtteline osa Tallinnas asuvast kinnistust katastritunnusega xxx4/9 kaasaomandist, mis on võõrandatud 31.01.2008.a. ja 17.04.2008.a. asjaõiguslepingu alusel sisse kantud B A. Võlgniku esindaja on nimetatud tehingu sõlmimise ajaolude kohta selgitanud , et kuna B A ja Võlgniku vahel oli sõlmitud laenuleping 570 000.-krooni ja kohustus tuli täita, seepärast otsustati osa kaasomandist võõrandada. Makseraskuste tekkimise põhjusteks loeb Võlgniku esindaja 2008.a. kinnisvarakrahhi, kulutuste suurenemist ja müügitulu äralangemist. 2007.a raamatupidamisaruandest on näha, et Võlgniku majandustegevuse tulemiks oli kahjum 2 511 630.-krooni. Hilisemad tehingud kinnitavad, et Võlgniku võlausaldajad nõudsid Võlgnikult kohustuste täitmist, millega kaasnes Võlgniku vara võõrandamised ja praktiliselt 2008.a. Võlgniku majandustegevuse hääbumine. 2008.a. alguseks moodustasid kohustused kokku 8 934 460.-krooni, pankrotiavalduse esitamise seisuga Võlgniku esindaja deklareeris kohustusi summas 7 215 024 krooni, aruande koostamisel hindab ajutine haldur kohustuste mahuks 5 503 560,88 krooni, seega on teadaolevad kohustused vähenenud 01.01.2008.a. võrreldes 3 430 899, 12 krooni ulatuses ja Võlgniku vara on võõrandatud 1 729 000 krooni eest. Vara võõrandamise tehingud kinnitavad Võlgniku juhatuse teadmist ühingu maksraskuste olemasolust, mille põhjuseks tuleks lugeda kinnisvara ja selle arendamisega seotuga liigseid kulutusi ja põhjendamatuid ootusi teenida kasumist, mille aluseks olid 2006.a. prognoosid kui valitses kinnisvarabuum, tegelikkus osutus teistsuguseks. Majanduslikus mõttes on võlausaldajate kohustustega tegemist võõrkapitali kasutamisega äriühingu huvides, sealjuures oli Võlgniku juhtus teadlikud asjaolust, et ühing pole suuteline lepinguid pikemas perspektiivis täitma, mida kokkuvõttes tuleks käsitleda juhtimisveana. Seepärast panebki äriseadustiku § 171 lg.2 p.1 OÜ juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui OÜ on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud ÄS §180 lõige 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule OÜ pankrotiavalduse, kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku juhatuse liikmed on selles kohustuse jätnud täitmata, ajutine pankrotihaldur hindab pankrotisituatsiooni olemasolu ühingus 2008.a. keskel ja seepärast oleks sellel ajal pankrotiavalduse esitamine olnud õige. Esitatud dokumentide põhjal selliseid tehinguid, millel oleks tagasivõitmise iseloom ja kahju võlausaldajate huvidele tuleb ära märkida korteriomandi Xxx asuv eluruumide nr.9, 10, 12 ja võlgnikule kuulunud 4/9 suurune mõtteline osa Tallinnas asuva ruumi võõrandamist. Tagasivõitmisel ja muul viisil vara tagasivõitmine eeldab ka pankrotivara olemasolu pankrotimenetluse kuludeks, mida ilmselgelt pole piisavalt. Võlgnikul käesoleval hetkel puuduvad rahalised vahendid. Pankrotivara on võimalik suurendada ainult võimalike kohtuvaidluste teel, kuid käesoleval hetkel selleks vajalikud vahendid puuduvad. Samas on Võlgniku kohustused võlausaldajate ees vähemalt 5 503 560,88 krooni, seepärast peaksid võlausaldajad otsustama kas tagasivõitmine vastab võlausaldajate huvidele ja juhul kui otsustatakse pankrotimenetluse käigus tehingud kehtetuks tunnistada finantseerima nii menetluse kulud kui võimalikud masskohustused.
Kohtuistung Kohtuistungil 11.02.2009. a võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega. Halduri hinnangul on äriühing muutunud maksejõuetuks . Võlgniku esindaja nõustub menetluskulude kandmisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et OÜ kohustused moodustavad 5 503 560.88 krooni ja vara kohustuste katteks puudub. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegusid tuvastatud. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda kinnisvara ja selle arendamisega seotuga liigseid kulutusi ja põhjendamatuid ootusi teenida kasumist, mille aluseks olid 2006. a. prognoosid kui valitses kinnisvarabuum, tegelikkus osutus teistsuguseks. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud 2008. a keskel. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb OÜ juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui OÜ on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. ÄS §180 lõige 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule OÜ pankrotiavalduse, kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Juhatuse liikmed seaduses sätestatud viisil ei käitunud. Vaatamata sellele, et äriühing oli 2008. a keskel pankrotiseisus, esitati avaldus kohtule alles 02.12.2008. a. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku §171 lg 2 p 1 ja §180 lg 5 1 sätestatud kohustusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 12 100 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg
7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 12 100 krooni R Piirla kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule R P .
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.