Muud › Muud hagiasjad

2-08-53739 olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

13.08.2008.a. esitas Elamu Tamme 17a korteriomanike nimel Haapsalu Linnamajanduse AS maakohtule hagi EL vastu eluruumi majandamiskulude võlgnevuse 7945.80 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja omanduses korteriomand, mis asub Haapsalus Tamme 17a-85. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja 2 ning § 21 lg 1 p 4 järgi on korteriomanik kohustatud maksma valitsejale majandamiskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega. Haapsalu Linnamajanduse AS täidab Elamu Tamme 17a valitseja ülesandeid vastavalt Elamu Tamme 17a korteriomanike 29.01.2007.a. üldkoosoleku otsusele. Elamu Tamme 17a kodukorra p. 4.4 järgi nõutakse majanduskulude võlad, mis ületavad 3500 krooni sisse kohtu kaudu. Kostja on maksnud talle kuuluva korteriomandi majandamiskulusid ebaregulaarselt, mistõttu tema korteri majandamiskulude võlg moodustas 11.08.2008.a. seisuga 7945.80 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KOS §-dele 13 lg 1 ja 2 ning 21 lg 1 p 4 ja lg 2 p 5 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 20-21, 22/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 28.01.2009.a. esitas hageja kohtule taotluse, milles palub käesolev hagi rahuldada tagaseljaotsusega /t.l 24/. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 23.09.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 20-21/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 08.10.2008.a. /t.l. 22/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg. 1 ja 2 ning § 21 lg. 1 p. 4 järgi on korteriomanik kohustatud maksma valitsejale majandamiskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 550 krooni ja õigusabitasu 2200 krooni /tl 4, 24-27/.

2-08-53739 TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 2200 krooni Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni ja õigusabikulud 2200 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.