Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-08-68552

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunikuabi

Aita Kastor

Määruse tegemise aeg ja koht

25.veebruaril 2009, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-68552

Tsiviilasi

X OÜ avaldus G. V. vastu menetluskulude summas 2950 krooni kindlaksmääramise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine hageja: X OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

Hageja esindaja: Y OÜ ; registrikood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ;

RESOLUTSIOON

kostja: G. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; Välja mõista X OÜ kasuks G. V. `lt menetluskulu 2950 krooni (kaks tuhat üheksasada viiskümmend krooni).

Kohaldatud normid TsMS § 221, § 138 lg 1 ja lg 2; § 144; §174 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 6; § 176; § 177; § 178; § 464; § 465; § 466 lg 3; § 661 lg 1 ja lg 2; RLS § 56 lg 20. Menetluskulud tasuda Y OÜ (registrikood xxxxxxxx) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx viitenumbrile 702222173; Swedbank. Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates jõustumisest kuni täitmiseni tuleb G. V. ` l tasuda menetluskulult viivist VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

X OÜ esindaja Y OÜ esitas kohtule 16.12.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale avalduse kostjale menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr. 2-08-68552. Kohtuotsuse resolutsioonis märkis kohus, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 16.01.2009. Hageja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas

menetluskuluks hageja poolt tasutud riigilõiv hagi esitamise eest summas 200 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja lepingulisele esindajale tasutud esindustasu 2500 krooni, kokku summas 2950 krooni. Avaldusele on lisatud nimetatud arved. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 03.12.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja tagaseljaotsusega mõisteti välja G. V. `lt X OÜ kasuks 6293,68 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja võimalikud menetluskulud kostja G. V. kanda. Kohtuotsus jõustus 16.01.2009.a. Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse kostja menetluskulude kohta ( tl 45-46). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud isiklikult 06.02.2009.a. (tl 47). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus materjalid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv hagi esitamise eest 200 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja lepingulisele esindajale tasutud esindustasu 2500 krooni, kokku summas 2950 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt G. V. `lt välja mõista X OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 2950 krooni (kaks tuhat üheksasada viiskümmend krooni). Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele § 174 lg 6; 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.