Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-24755/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 25.02.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1745

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-08-24755

Tsiviilasi

C OÜ avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks 04. veebruar 2009. a

Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: OÜ C (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat M Mehilane (Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN ); Ajutine pankrotihaldur U Tross (IK xxx asukoht xxx)

Resolutsioon

1.Rahuldada OÜ C avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2.Kuulutada välja OÜ C (registrikood xxx) pankrot 25. veebruaril 2009. a kell 14.00.

3.Nimetada OÜ C pankrotihalduriks T Saarma (IK xxx OÜ Haldur asukoht xxx).

4.Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku ajaks 23. märts 2009. a algusega kell 10.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 317.

5.Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

18.juunil 2008. a. esitas VV OÜ C nimel Harju Maakohtusse võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt andis võlgnik POÜ-le laenu 1 100 000 krooni, millest on tagastamata 500 000 krooni. 17. jaanuaril 2008. a. kuulutati välja OÜ P pankrot ning ei ole teada, kas pankrotimenetluses on piisavalt vahendeid nõude tasumiseks. 2007. a. alustas võlgnik koostööd OÜ-ga M ning asus teostama voodrilaudade värvimistöid moodulmajade jaoks. OÜ M lõpetas aprillis 2008. a. ühepoolselt võlgnikuga koostöö ning jättis tasumata arved summas 420.932 krooni. Eelnevate sündmuste tõttu tekkisid võlgnikul makseraskused. Võlgniku varaks on pangakontodel olev 856 krooni ning materiaalne põhivara bilansilise väärtusega 306.879 krooni. Samas on võlgnikul kohustusi 3.045.015 krooni. Võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Ajutise pankrotihalduri arvamus Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande, milles märkis, et 2006. a. ja 2007. a. majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks investeerimis- ja finantstegevus. Võlgniku osakapital on 40.000 krooni, osanikud on JHW– osakapital 10.000 krooni, O T osakapital 16.000 krooni ja VV – osakapital 14.000 krooni. Seisuga 8. august 2008. a. on juhatuse liige O T . Alates 13. aprillist 2005. a. kuni 14. juulini 2008. a. on juhatuse liikmena VV tegelenud nii äriühingu majandustegevuse korraldamise kui ka juhtimisega ning on esitanud võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud aprillist 2008. a. Võlgnikul on veel kaks töötajat, juhataja VV ja raamatupidaja J N . Töösolevaid võlgniku poolt teenuse osutamise lepinguid ei ole, laudade värvimise seadmed seisavad kasutamata rendipinnal, varasemalt tehtud investeeringud ja sissenõudmist vajavad laenud on võõrandatud. Võlgnikul on vara väärtusega ca 149.000 krooni, millest enamuse moodustavad varalised nõuded OÜ F vastu, kuid nimetatud nõude suurust on võimatu määratleda (50% laekuvatest summadest nõude omandajale). Saab ainult prognoosida, et võlgniku vara hulk tulevikus eeldatavalt suureneb. Kohustusi on seisuga 8. august 2008. a. kokku summas 2.969.117 krooni. Kohustuste hulk võib pankrotimenetluse ajal suureneda või pärast nõuetega tutvumist ja kaitsmist väheneda. Võlgnik on püsivates makseraskustes. Võlgnikul puudub majandustegevus, mille alusel võiks kaaluda kohustuste katmist edaspidise majandustegevuse käigus ja hankida juurde finantsvahendeid praeguse majandusliku olukorra muutmiseks tulevikus ajutiseks või isegi jätkuvaks. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel võivad ilmneda täiendavad nõuded võlgniku vastu, mis ei ole aruande esitamise ajaks teada. Aruande esitamise ajal võib jätkuda vara pankrotimenetluse kulude katteks, kuid kohustusi saab katta ainult osaliselt. Võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis võimaldab likvideerida võlgniku pankrotimenetluse lõpuks, tegevuse jätkamiseks ja võimaliku tervendamise läbiviimiseks puudub arvamuse esitamise ajal võimalus.

Võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotiseaduses (PankrS) määratletu kohaselt on võlgnikul varaline kate ainult väikses ulatuses kohustuste katteks. Võimaliku kompromissi pakkumine sõltub võlgniku esindaja või osanike tahtest ja võimalustest. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis. Võlgnik ei ole arvestanud tegeliku finantsseisundiga ja jätkanud tegutsemist, tegemata ümberkorraldusi oma senises äri-, müügi- ja kuluarvestuses. Äritegevus on toimunud alates 2005. aastast, hakanud halvenema alates 2006. aastast ning lõpetatud 2008. aasta aprillis. Pankrotimenetluse käigus on vaja välja selgitada, kas on tegemist kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimisveaga. Juhtorganite tegevuses puuduvad iseloomulikud jooned tahtliku makseraskuste või raske hooletuse tõttu püsiva maksejõuetuse tekitamisele, kuid samas peavad juhatuse liikmed oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (äriseadustiku (ÄS) § 187), mis tähendab, et oma otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel tuleb arvestada äriühingu tegeliku olukorraga, mida juhatuse liikmed vähemalt alates 2006. aasta algusest ei ole teinud. Puuduva osakapitali küsimus ei ole olnud probleemiks ning võlgniku tegevust on hoitud seotud isikute laenude alusel. Samas tehtud investeeringud on ebaõnnestunud ning laenu on antud viisil, mida iseloomustavad suurtes summades sularahas tehtud tehingud ja vormistamine kaherealiste lepingutena. Samuti on toimunud peamiselt võlgniku tegevust juhtinud ühe juhatuse liikmega palju arveldusi ülekandega või sularahas, ka tema seotud äriühingutega. Kokkuvõttes PankrS § 15 lg. 2 ja § 31 lg. 1 sätestatud pankroti väljakuulutamist takistavad asjaolud puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ C pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus T Saarma. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgniku finantsraskused algasid 2006. a esimesel poolel. Võlgniku majandustegevus on lõppenud alates 2008. a algusest. Võlgnikul on vara 149 000 krooni väärtuses ning kohustusi on summas 2 969 117 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri aruande kohaselt ebaõnnestunud investeeringud, tagamata laenude andmine, juhatuse liikme tegevus ja juhatuse suutmatus arvestada äriühingu tegelikku finantsseisu ning raskes majanduslikus olukorras äriühingu tegevust ümber korraldada. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ C juhatuse liige (kuni 05.04.2008. a) VV on andnud 2007. a II pooles tagatiseta laenu summas 1 371 404 krooni OÜ-le O , mille osanik VV oli kuni 07.2007. a. Laenujääk 2007. a lõpus oli 1 050 000 krooni. Nõuded müüdi 2008. a aprillis 50% hinnaalandusega OÜ-le F . Kohtu hinnangul on OÜ C endine juhatuse liige rikkunud temale seadusega pandud kohustusi. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava

hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Nõutava hoolsuse all ei mõelda mitte keskmise inimese tavapärast hoolsust, vaid kõrgemat standardit – hoolsust, mida ilmutaks a) mõistlik inimene; b) taolises ametis; c) sarnastel tingimustel. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutises pankrotimenetluses on leidnud tuvastamist, et võlgniku juhatuse liige VV ei ole esitanud dokumente ja selgitusi kõikide äriühingu majandustehingute kohta. Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et VV on äriühingu kontolt võtnud sularaha, samuti on tehtud VVile ülekandeid, mis ei ole töötasu (tl 23). Tehingute dokumenteerimata jätmisega ja äriühingu ning isiklike rahaliste vahendite segamini ajamine on võimaldanud tekkida olukorral, kus suures summas võlgniku rahaliste vahendite kasutamist ei ole ajutises pankrotimenetluses olnud võimalik kontrollida. Alates 15.03.2007. kehtima hakanud Karistusseadustiku § 3811 (Raamatupidamise kohustuse rikkumine) kohaselt: 1) raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 2) Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistusega. VÕS § 104 lg 4 järgi raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige VV on rikkunud äriseadustiku § 183 ja 187 lg 1 sätestatud kohustusi raskelt hooletult, kuna on viinud äriühingust välja rahalisi vahendeid ning teinud võlgnikule äärmiselt ebasoodsaid tehinguid, mis on viinud äriühingu pankrotistumiseni. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise võimalused. Ajutine pankrotihaldur U Tross on esitanud tasunõude ajutises pankrotimenetluses 22 töötunni eest kokku summas 28 600 krooni ja ajavahemiku 17.09.2008. a kuni 24.10.2008. a 14 töötunni eest 24 206 krooni. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Vastavalt Justiitsministri 03.02.2006. a määrusele nr 3 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 28 600 krooni ja 24 206 krooni ning tehtud vajalike kulutuste katteks 3 280 krooni.