Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I MENETLUSE KÄIK

Võlgniku juhatuse liige R.K. esitas võlgniku pankrotiavalduse 29. oktoobril 2008. a. Avalduse kohaselt oli võlgnikul kavas pakkuda ehitusturul allahanke teenust teistele ehitusettevõtetele. Firmaga pidi aktiivselt tegelema A.G. . Algselt teostati tänavakivide äärekivide paigaldust Võrus ja Valgas. Soetati ka kaubik Ford Transit. Probleemid ilmnesid juba pärast mõnekuist tegutsemist. Juhatuse liige A. G kadus teise juhatuse liikme vaateväljast. Kevadel 2007 soovis A.G siiski tegevusega jätkata ja võttis kõik raamatupidamisdokumendid enda kätte. Peale seda pole teine juhatuse liige A. G näinud. Maksmata on riigimaksud. Maksejõuetus tekkis juhatuse liikmete huvi puudumisest firma tegevuse jätkamise suhtes. 20. novembri 2008. a määrusega algatas Tartu Maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo-Tanel Padriku (tl 20).

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

I Võlgniku tegevuse lühiülevaade Ühingu kohta on tehtud esmakanne 12. septembril 2006.a M. Oü nime all. Põhitegevusalaks oli planeeritud üldehitus-, siseviimistlus- ja remonditööd. Osakapital 40 000 krooni, juhatuse liikmed A. G ja R. K on mõlemad ka osanikud. Võlgnik ei ole esitanud majandusaasta aruandeid ja neid ei ole ka koostatud. II Varad Võlgniku bilansi andmetel on võlgnikul vara kokku 62 735 krooni väärtuses. Peamiseks varaks peaks olema kaubik Ford Transit, soetushind 55 000 krooni. Menetluse käigus selgus, et kaubik on varastatud. Varguse avastas A. G 7. detsembril 2008. a. Lisaks peaks võlgnikule kuuluma ka kaubik Hyundai, mis asub Põlvas A.G valduses turuväärtusega 10 000 krooni. Sõiduk ei ole töökorras. Kassa jääk on 3623 krooni, mis on juhatuse liikme R.K poolt üle antud ajutisele haldurile. Lisaks on R. K tasunud isiklikest vahenditest kassasse 11 377 krooni. R. K on avaldanud soovi selle raha eest omandada sõiduk Hyundai H100. Seega on võlgnikul vara 15 000 krooni. Menetluse käigus selgus täiendavalt, et võlgniku vara hulka kuuluvad veel kaks arvutit ja digikaamera, mille soovivad omandada juhatuse liikmed. Lisaks tasus R. K kassa puudujäägi katteks kassasse veel 3061.87 krooni, misjärel on võlgniku kassas käeoleval hetkel 22 561.87 krooni. Kassaraha on ajutise halduri käes. III Võlad Võlgnik võlgneb maksukohustustena kokku 79 936 krooni ja raamatupidamise eest OÜ-le R. 9320 krooni. Viimase kohustuse täitmiseks sõlmis juhatuse liige A. G OÜ-ga R 16. detsembril 2008. a laenulepingu (lk 66). IV Arvamus võlgniku maksevõime kohta S. OÜ-l puudub igasugune majandustegevus, ettevõttel puuduvad töötajad. Puudub vara mistahes majandustegevuse läbiviimiseks või jätkamiseks. Ettevõtte majandustegevus on algusest peale ja kogu tegevusaja jooksul olnud episoodilise iseloomuga ja on faktiliselt lõppenud juba 2007.a. mais. Juhatuse liikmetel ja osanikel on puudunud pikaajaliselt igasugune huvi selle äriühingu kaudu majandustegevust läbi viia ja seeläbi tulu teenida ning kohustusi täita. Juhatuse liikmetel on olnud võrdlemisi suured raskused ajutisele haldurile äriühingu tegevuse kohta ülevaate andmisel ning ettevõtte dokumentatsiooni üleandmisel. Puudunud on isegi selgus, milline on äriühingu tegelik olemasolev vara, milline vara on olemas, kus see asub, kas on üldse alles. Nende küsimuste osas on juhatuse liikmed selgusele jõudnud alles ajutise pankrotimenetluse käigus. Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub äriühingul võimalus oma majandustegevust jätkata, samuti puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks. Äriühingu võlad ületavad varasid kordades ja puudub igasugune võimalus olemasoleva vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna S. OÜ on maksejõuetu ning võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

V Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Võttes aluseks S. OÜ juhatuse poolt esitatud andmed ja võlgniku esindajate seletused, leiab ajutine haldur, et peale võlgniku esindajate viidatud põhjuste on antud äriühingu maksejõuetuse põhjuseks eelkõige selge äriplaani puudumine ja äriühingu ebapiisav juhtimine. Ettevõte loodi sooviga pakkuda ehitusturul teenust allhankena teistele ehitusettevõtetele. Samas ei ole ajutisele haldurile esitatud selgeid andmeid, milliseid allhankeid reaalseid silmas peeti või mida konkreetselt teha sooviti. Pigem on nähtavasti lihtsalt loodetud mingite tekkivate allhanketööde tellimustele, mida aga reaalselt ei tulnud. Samal ajal on juhatuse liikmed näidanud üles hoolimatust äriühingu faktilise juhtimise suhtes, näiteks on nad tunnistanud, et ei kontakteerunud omavahel piisavalt, raamatupidamise korraldamise osas valitses ebaselgus. Sellises stiilis äriühingu majandamine ei saanudki viia teise tulemuseni kui tegevuse seiskumiseni ja maksejõuetuse tekkele. Ajutise halduri hinnangul ei ole S. OÜ juhatuse liikmed oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuigi äriühingu majandustegevus lõppes faktiliselt juba 2007.a. keskel, selgus juhatuse liikmetele üllatusena poolteist aastat hiljem, et ettevõtte vara hulka kuulunud sõidukit Ford Transit ei olegi enam alles, vaid see on väidetavalt varastatud. Hoolsad juhatuse liikmed oleks võinud juba 2007.a. majandustegevuse lõppedes leida ostjad olemasolevatele sõidukitele ja seeläbi püüda suurema osa võlausaldajate nõuetest rahuldada. S. OÜ maksejõuetuse tekke põhjusteks võib pidada ka rasket juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõistes. Äriühingul tekkisid maksuvõlad juba 2006.a. lõpus, mis edaspidi ainult suurenesid. Tellitud raamatupidamisteenuste eest tekkisid võlad juulis 2007.a. Majandustegevus lõppes 2007.a. mais. Ettevõtte vara moodustasid 2 mittetöökorras olevat sõidukit, mille väärtuse suurenemist ei olnud ette näha. Järelikult pidi juhatuse liikmetele olema selge, et ettevõtte tegevus on vaja viivitamatult lõpetada ja olemasoleva vara arvel püüda võlad tasuda. S. OÜ juhatus ei ole kokku kutsunud osanike koosolekut ega teinud vajalikke otsuseid. S. OÜ maksejõuetuse tekkeajaks võib pidada 2007.aastat. Edaspidi on maksejõuetus süvenenud ja ettevõttele kuuluva sõiduki vargusega on maksejõuetus sisuliselt pöördumatu iseloomuga.

III KOHTUISTUNG

Kohtuistungil selgitasid võlgniku juhatuse liikmed võlgniku majandustegevusega, varade ja võlgadega seotud küsimusi. Juhatuse liikmed avaldasid, et võlgnik on maksnud töötasu üksnes juhatuse liikmetele ja just selle töötasu väljamaksega seoses on tekkinud maksuvõlg. Kohus tegi juhatuse liikmetele ettepaneku sõlmida raamatupidamisfirmaga kokkulepe võla tasumiseks, samuti selgitada maksuametiga võimalusi tulumkasu tasumiseks juhatuse liikmete endi poolt. Menetluse käigus sõlmiski juhatuse liige A. G isikliku kohustusena OÜ-ga R laenulepingu võlgniku võla tasumise eesmärgil. Asjas peeti kokku kolm istungit, misjärel selgus täiendavalt võlgnikul vara olemasolu, mida ajutise halduri esialgne aruanne ei kajastanud.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik oma tegevuse lõpetanud juba 2007. a ja on alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on küll kassaraha 22 561.87 krooni, mis aga kulub suures osas ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, mistõttu ei piisa sellest pankrotimenetluse kulude katteks. Väidetavalt varastatud kaubiku kättesaamine on suhteliselt ebatõenäoline,

mistõttu ei ole võimalik ka pankrotimenetluse kaudu võlgniku vara suurendada. Samas tuleb ka arvestada seda, et võlgnikul on üksnes kaks võlausaldajat. OÜ R nõude rahuldamiseks on juhatuse liige A.G sõlminud võlausaldajaga laenulepingu. Teine võlausaldaja - Maksu- ja Tolliamet saab kasutada ka muid seadusega ettenähtud võimalusi juhatuse liikmetelt nende endi töötasult tasumata maksude sissenõudmiseks. Ajutise menetluse kuludeks on võlgnikul vara olemas ja ülejäänud kassaraha on halduril võimalik likvideerimismenetluse käigus välja maksta võlausaldajale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ S. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja puudub mõistlik põhjus pankroti välja kuulutamiseks. . Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ka raske juhtimisviga. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Raske juhtimisviga seisneb juhatuse liikmete kohustuste täitmata jätmises raske hooletuse tõttu. Maksejõuetus sai alguse juhatuse liikmete vahelisest koostöö puudumisest ja huvi kadumisest ühingu tegevuse ja selle juhtimise vastu. Samas olid juhatuse liikmed teinud eelnevalt iseendale töötasu väljamakseid ja koos sellega jätnud tasumata kõik seadusega tasumisele kuuluvad maksud. Sellisel viisil muutuski ühing maksejõuetuks. Juhatuse liikmed jätsid endale töötasu väljamaksmisel planeerimata vahendid töötasult ettenähtud maksude (tulumaks, sotsiaalmaks) tasumiseks. Kohus nõustub, et ühingu maksejõuetuks muutumist oleks olulises osas takistanud võlgnikule kuuluvate sõidukite kohene realisatsioon ja saadud rahast kohustuste täitmine. Selle asemel jätsid juhatuse liikmed kaubiku nn remonti ja ei tundnud selle vastu huvi ja alles pankrotimenetluse ajal avastas juhatuse liige A. G kaubiku varguse. Kuna väidetavalt said juhatuse liikmed kaubiku vargusest teada alles pankrotimenetluse ajal, ei saa kohus olla veendunud, et pankrotiavaldus on esitatud hilinenult. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur T-.T. Padrik vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ S. dokumendid anda hoiule juhatuse liige R.K. ele, kes on andnud selleks nõusoleku. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu 10565.50 krooni ja kulutuste katteks 940 krooni välja mõistmiseks. Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlusega nõus. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus). Kohus leiab, et arvestades tehtud tööd ja halduri kutseoskusi kuulub ajutise halduri taotlus menetluskulude osas rahuldamisele osaliselt. Ajutise halduri arunne ei andnud vajalikku ülevaadet võlgniku majandustegevusest ja varadest, mistõttu tuli halduril kahel korral kohtu nõudmisel selgitada välja võlgniku kohta täiendavaid andmeid. Kohtu nõudmiste täitmise käigus selgus, et võlgnikul on veel vara (kaks sülearvutit ja fotoaparaat), mis oli juhatuse liikmete valduses. Samuti osutus probleemiks võlgniku tulude ja tegevuskulude väljaselgitamine, mille osas esitas haldur täiendava aruande (lk 74-75). Kohus leiab, et haldur algselt liigselt usaldas võlgnikult saadud informatsiooni, mis ei osutunud täielikuks. Kohus leiab, et halduri tasuks tuleb määrata 7000 krooni (bruto) ja hüvituseks tehtud kulutuste katteks vastavalt taotlusele 940

krooni. Nimetatud tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. Ülejäänud kassarahast tuleb katta võlgniku likvideerimisega seotud kulud ja järgijääv raha maksta maksuvõlgade katteks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.