Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(6)

2-08-84313 Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 29 lg 5 sätestatud korras. Võlgnikule hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates määruse avalikult teatavaks tegemisest. Võlausaldajale hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud 10.12.2008.a esitas Osaühingu Lilto Narva (likvideerimisel) lepinguline esindaja Sergei Tšurkin Osaühingu Lilto Narva (likvideerimisel) pankrotiavalduse. Pankrotiavaldus Esitatud pankrotiavalduse kohaselt Osaühingu Lilto Narva (likvideerimisel, edaspidi võlgnik) põhitegevuseks oli turvateenuste osutamine. Tiheda konkurentsi tulemusena ja endiste töötajate ning juhtkonna liikmete kõlvatu konkurentsi tõttu ei suutnud võlgnik tagada oma majandustegevuse rentaablust ja seetõttu osanikud 10.08.2007.a otsustasid alustada osaühingu lõpetamismenetlust. Likvideerimismenetluse käigus ei jätkunud vara müügist piisavalt raha kõikide nõuete rahuldamiseks. Seda enam, 18.11.2008.a on võlausaldajalt AS Lilto saabunud nõudekiri, mille kohaselt ei soovi võlausaldaja oodata 26.10.2006.a alustatud kriminaalasja nr 06240100289, mille käigus on esitatud hagi 690 775,48 krooni nõudes. Seega leiab võlgniku seaduslik esindaja, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Seisuga 30.11.2008.a on võlgniku kreditoorne kogu võlgnevus 2 609 443,50 krooni ja debitoorsed nõuded on 979 630,35 krooni. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 9 lg 1 ja § 31 lg 1 ning äriseadustiku § 373 palub võlgniku lepinguline esindaja kuulutada välja Osaühing Lilto Narva (likvideerimisel) pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt sai haldur nõutud võlgnikult andmeid majandustegevuse kohta viimase 5 aasta kohta. Võlgniku likvideerija esitas raamatupidamise bilansiandmed 31.12.2008.a seisuga, samuti esitatud muud andmed võlgniku majandustegevuse kohta. Ajutine haldur samuti kogunud andmed võlgnikust kolmandatelt isikutelt ja registritelt. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et: 1) võlgnik omab pangaarvet (Sampo Pangas jääk 239 krooni, Hansapangas jääk 0 krooni), kohustused pankadele puuduvad, kontod pankades blokeeritud maksunõude täitmise tagamiseks.; 2) Maksuja Tolliameti seis – võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga maksuvõlg 645 307 krooni, intress 213 722 krooni (intressid 09.02.2009 seisuga), IDA MTK on 06.08.2007.a korraldusega alustanud sundsissenõudemenetlust; 3) ARK andmetel võlgniku omandis sõidukid puuduvad (olnud sõiduk Renault KC Kangoo, vl.a. 2002.a, võõrandatud veebruar 2008.a. Lilto Virumaa OÜ); 4) muude vararegistrite andmetel varad puuduvad (registrite andmetel varasid ei ole olnudki); 5) pankade liisingfirmade andmetel lepingu puudunud, kohustused puuduvad; 6) Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspante registreeritud ei ole; 7) kohtutäituritel täitmisel nõuded puuduvad. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 20.09.1999.a. Osakapital olnud kuni 663 000 krooni, hetkel osakapital 40 000 krooni. Põhiosanik Lilto Grupp AS (osalus 89,25%). Alates november 2006.a oli juhatuse liige Aleksandr Kaspin. Aleksandr Kaspin on ka Lilto Grupp AS juhataja ja omanik. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Viimased nõukogu liikmed olid Aleksandr Kaspin perekonna liikmed. 10.08.2007.a otsustasid osanikud alustada likvideerimismenetlust, 31.08.2007.a tehtud registrikaardil likvideerimiskanne. 2(6)

2-08-84313 Likvideerijaks Aleksandr Kaspin. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles Narva piirkonnas turvateenuste osutamisega. Võlgnik majandustegevus toimus tihedas koostöös AS Lilto teiste turvaettevõtetega (peamisel Lilto Virumaa). Majandustegevuseks vajalik vara oli põhiosas üüritud Lilto gruppi kuuluvatelt äriühingutelt. 2008.a müüdi omaniku poolt turvafirma AS Lilto (kui turvateenuseid pakkuvate firmade emaettevõte, kellelt tuli ka põhiosa klientidest) Skorpion Julgestusteenistus AS-le, mistõttu võlgniku majandustegevuse jätkamiseks puudusid võimalused. Töösuhted on lõpetatud kõigi töötajatega. Tegevus on nüüdseks lõppenud. Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud bilansiandmed 31.12.2008 seisuga, võlgniku kinnitusel ei ole peale seda toimunud olulisi muudatusi (ainsad muudatused – intressivõlgade lisandumine). Ettekande esitamisel on samuti tuginetud ka kolmandatelt isikutelt kogutud infole. Haldurile esitatud ja iseseisvalt kogutud andmete kohaselt äriühingul pankades 239 krooni. Esitatud bilansi kohaselt kassas rahalisi vahendid 31.12.2009 11 930 krooni. Võlgnik bilansis kajastanud mitmesuguseid nõudeid summas 480 962 krooni. Ajutine haldur tutvunud võlgniku esitatud andmetega debitoorsete nõuete osas. Deebitoridest valdav enamus nõudeid on isikute vastu, kelle osas on olemas pankrotiotsus või siis tuginedes kogutud andmetele on varatud äriühingud või kellel puudub oma kinnisvara. Osale debitoorsetest nõuetest on ka kohustatud isikutel võimalik esitada aegumise vastuväiteid. Tuginevalt kogutule, halduri hinnangul on debitoorsed nõuded väheväärtuslikud, kuna tegemist on väga väikeste nõuetega ning nende sissenõudmine nõuab suurte kulutuste tegemist ja ka osa nõudeid on lootusetud. Tuginevalt varasemale kogemusel, mil osa Eesti inkassofirmasid ostsid 2007-2008 kokku lootusetuid debitoorseid nõudeid hinnaga ca 5% nominaalist, siis debitoorsete nõuete summas 480 962 krooni võimalik müügiväärtus võiks olla ca 24 000 krooni. Võlgniku bilansis ei kajastu kriminaalmenetluses nr 06240100289 esitatud tsiviilhagi nõue summas 690 775,48 krooni (mida võlgnik on maininud oma pankrotiavalduses kui üht vara osa). Ajutise halduri hinnangul eelmainitud kriminaalmenetluses esitatud nõue jääb rahuldamata selle tõendamatuse tõttu, seetõttu kriminaalmenetluses nr 06240100289 esitatud tsiviilhagi nõue summas 690 775,48 krooni tegelik väärtus 0 krooni. Võlgniku varades on kajastamist leidnud ka mitmesuguseid materjale ja põhivarasid kogusummas ca 43 100 krooni, kuid arvestades nende varade pikka kasutusiga (juba üle 3 aastat), siis nende varade tegelik müügiväärtus on nullilähedane. Muu vara puudub. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis kokku võlgnikul varasid ca 36 900 krooni eest. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tal 31.12.2008.a seisuga lühiajalisi kohustusi summas 1 585 533 krooni. Nende maksetähtaeg on ka saabunud. Pikaajalisi kohustusi summas 910 571 krooni. Pikaajalised kohustused on Lilto Grupp ettevõtetele, samuti põhiosa lühiajalistest kohustustest on Lilto Grupp ettevõtetele (Lilto AS; Lilto Grupp AS, Darina Center OÜ). Võlgniku peamiseks võlausaldajateks ongi likvideerijaga seotud äriühingud – Lilto AS; Lilto Grupp AS, Darina Center OÜ. Nendelt äriühingutelt saadud rahadest ongi mitmete aastate jooksul finantseerinud Võlgniku kahjumliku majandustegevust. Suurimaks võlgnikuga mitte seotud võlausaldajaks Maksu- ja Tolliamet, kelle maksude põhivõla nõue on 31.12.2008.a seisuga 645 307 krooni, lisanduvad veel intressid (Maksu- ja Tolliamet esialgselt avaldatu kohaselt 31.12.2008.a seisuga 33 402 krooni, maksuandmebaasi andmetel intressinõue 09.02.2009.a seisuga 213 722 krooni). Seega kokku võlgnikul teadaolevaid kohustusi ca 2,49 milj. krooni või 2,67 milj. krooni (summa ebaselge maksuintresside osas). Seega kogutud andmete kohaselt võlgniku omakapital on selgelt negatiivne. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid, seda ca 2,5 milj. krooni võrra. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat 3(6)

2-08-84313 finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning Võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine ka tulevikus. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse esitamisega on võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Pankrotiseaduse § 31 lõike 4 järgi seda ka eeldatakse. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et osutati valve- ja turvateenust koostöös Lilto Gruppi kuuluvate teiste turvateenust pakkuvate tütarettevõtetega. Tegevuseks vajalik vara (autod, sidevahendid) oli üüritud emaettevõttelt või omanikuga seotud teistelt juriidilistelt isikutelt. Võlgniku enda esitatud maksejõuetuse põhjusena on välja toodud endiste juhatuse liikmete käitumist (seda kõlvatu konkurentsi tõttu) ja tihedat konkurentsi turvaturul. Ajutine haldur nõustub hinnanguga osas, mis seondub tiheda konkurentsiga. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada endiste juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks esitada nende vastu haginõudeid ja mis võinuks olla maksejõuetuks muutumise põhjuseks. Asjaolu, et endised juhatuse liikmed lahkusid võlgniku juurest tööle uude turvafirmasse ei anna alust käsitleda nende tegevust juhatuse liikmete hoolduskohustuse järgimata jätmisena. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse või siis likvideerija poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgniku pankroti väljakuulutamisel võlgnikul võimalik teoreetiliselt esitada nõudeid likvideerija vastu, kuna likvideerija tegevus on kohati väljunud Äriseadustikus sätestatud likvideerija õiguste-kohustuste piiridest. Samas ajutine haldur möönab, et nimetatud nõude esitamisel võib see jääda ka rahuldamata, kuna puudub võimalus tõendada kahju tekitamist võlausaldajatele (likvideerijaga seotud äriühingud võivad igal ajal loobuda oma nõuetest võlgniku vastu). Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmiste või tagasinõuete esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. On olemas teoreetilised tagasivõitmise alused, kuid vastavate nõuete esitamisel ajutisel halduril puudub kindlustunne, et vasta haginõue leiaks positiivse lahenduse. Selgeteks võimaluseks pankrotivarast võlausaldajate väljamaksete tegemise saavutamiseks on tegelemine debitoorsete nõuete sissenõudmisega. Kuna tegemist on suure hulga ja pisikeste nõuetega, siis see tähendab ka suurte kulude tekkimist. Ühtlasi see tähendab pikaajalist protsessi. Kuna võlgnikul puuduvad piisavad likviidsed rahalised vahendid debitoorsete nõuete sissenõudmisega tegelemiseks, siis puuduvad pankrotipesas täna ka võimalused pankrotimenetluse edasise läbiviimise finantseerimiseks. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 60 000 krooni, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Seoses võlausaldajate paljusega, ajutine haldur peab vajalikuks, et kohus teeks määruse, milles teeb ettepaneku OÜ 4(6)

2-08-84313 Lilto Narva pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda OÜ Lilto Narva pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni, seda hiljemalt 2 nädala jooksul vastavasisulise määruse tegemisest ning kohus avaldaks ka vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaaanded. Teates avaldada, et: ettemaks tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Hansapank, viitenumber 3100057484 ning et kohtule tuleb samaks tähtajaks esitada pankrotimenetluse kulude ettemaksu laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt ettemaks tasuti; ettemaksu tasumise kuupäev). Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastanud, et püsiv maksejõuetus võiks tuleneda juhtimisvigades. Likvideerija juhtimisvead võivad olla ainult põhjuseks, mis soodustasid võlgade kogusumma suurenemist. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 ajutine pankrotihaldur palub: 1) lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (sel juhul avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks likvideerija, Aleksandr Kaspin); 2) alternatiivse nõudena – juhul kui keegi huvitatud isik tasub kohtudeposiiti kohtu määratud summa, kuulutada välja võlgniku pankrot (sel juhul määrata ajutine haldur (ajutine haldur kinnitab, et on nõus sel juhul asuma täitma halduri ülesandeid), avaldada pankrotiteade, määrata 1. üldkoosoleku aeg); 3) mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud). Kohtuistung Kohtuistungil 11.02.2009.a jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku lepinguline esindaja kinnitas, et võlgnikul vastuväidet ei ole. Pankrotihalduri kulude kohta teatas, et likvideerija hüvitab halduri kulud oma arvelt. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega ning kuulanud 11.02.2009.a kohtuistungil ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval ajal on võlgnikul vara 36 900 krooni ning kohustusi ca 2,49 milj. krooni või 2,67 milj. krooni (summa ebaselge maksuintresside osas). Sellest tulenevalt ületavad kohustused vara mitmekordselt. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. 5(6)

2-08-84313 PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et Osaühingu Lilto Narva (likvideerimisel) olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija Aleksandr Kaspin.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.