Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
23.02.2009.a. Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-67797
Kohtuasi
S L avaldus SM pankroti väljakuulutamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
29.01.2009.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: SL isikukood XXX elukoht :XXX võlausaldaja esindaja A Jefimov Võlgnik: SM isikukood 47808242257 elukoht: XXX ajutine pankrotihaldur: P Allikvere
Resolutsioon
1.Välja kuulutada füüsilise isiku SM, isikukood XXX, elukoht: XXX, pankrot 23.02.2009.a. kell 09.00. 2.Nimetada pankrotihalduriks P Allikvere (OÜ Haldur ). 3.Korraldada füüsilise isiku SM(pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek 23.03.2009.a. kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja saalis nr. 316, aadressil Kentmanni 13, Tallinn. 4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumisest, teatama nõudeavaldusega haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. 6.Määrata ajutise pankrotihalduri P Allikvere töötasuks 19 505,krooni .
kord
ning Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Harju Maakohtu 17.04.2008.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-07-11078 jagati võlausaldaja ja võlgniku ühisvara, mis koosnes aadressil XXX, Narvas asuvast korteriomandist. Nimetatud vara jäeti võlgniku omandisse ning sellest nõuti võlausaldaja kasuks rahaline hüvitis 300 000,krooni. Võlgnik kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud. Võlausaldaja oli sunnitud pöörduma kohtutäitur T Tšapise poole, kes algatas 11.06.2008.a. täitetoimiku nr. 169/2008/1255. Kohtutäitur selgitas välja, et vahetult pärast kohtuotsuse jõustumist kinkis võlgnik Narvas, XXX asuva korteriomandi oma emale MM. Muud vara, mille arvelt võiks täita kohtuotsuse, võlgnikul ei ole. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et täitemenetluse nelja kuuga on võlausaldaja nõue rahuldamata. Võlgnikul oli vara, kuid võlgnik kinkis selle oma emale, mistõttu jäi maksejõuetuks. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohtuistungil jääb võlausaldaja oma nõude juurde.
Võlgniku seletuste kohaselt ei ole võlausaldaja temale kunagi lapse ülalpidamiseks elatist maksnud, mistõttu ei maksa tema võlausaldajale 300 000,- krooni. Võlausaldaja soov oleks, et tema kannaks võlausaldaja arvele 300 000,- krooni, millest võlausaldaja hakkaks elatist maksma. Võlgnik maksab igakuiselt 2000,- krooni või natuke rohkem. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust.
Ajutine pankrotihaldur on selgitanud , et võlgnikul on kokku kohustusi summas 614 000,krooni. Varaks on võlgniku igakuine töötasu OÜ-s HS ca 11 800,- krooni, ülalpeetava poja lastetoetus 300,- krooni, poja isalt väljamõistetud elatis 1 718,- krooni, sõiduauto SEAT Rondo, 1984.a. väljalase, amortiseerinud, raha pangakontodel arestimise hetkel 1 355,30 krooni. Ajutine haldur loeb tuvastatuks, et võlgnikul on püsiv võimetus rahuldada oma vara arvelt võlausaldaja nõuet, mis annab aluse välja kuulutada SM pankrot. Kuna korteriomandi kinkelepingu järgne saaja MM võõrandas korteri 11.07.2008.a. kolmandale isikule, puudub võimalus vara võlgniku omandisse tagasinõudmiseks, vaid on alust pankrotiseaduse § 119 lg 3 kohaselt tehingu teiselt poolelt vara vääruse ulatuses hüvitise nõudeks. SM puudub nii käesoleval ajal kui ka mõistlikus ajalises perspektiivis vara, mida oleks võimalik käsitleda kui pankrotivara, millega oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulud. Seega on alust, vaatamata maksejõuetusele, lõpetada pankrotimenetlus raugemisega.
PankS § 31 lg1 sätete kohaselt kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. PankS § 10 lg1 sätete kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja võlanõue on tõendatud jõustunud Harju Maakohtu 17.04.2008.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-07-11078, millega on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud 300 000,- krooni. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginenud asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ja täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kohustuse täitmiseks. Ajutise halduri aruandest tulenevalt on võlgnikul kokku kohustusi summas 614 000,- krooni, millest on sissenõutavad 300 000,- krooni. Võlgnik ei vaidle vastu enda maksejõuetusele, s.o. võimetusele tasuda koheselt oma vara arvelt võlausaldaja selget nõuet. Kohus loeb tuvastatuks võlgniku võimetuse rahuldada oma vara arvelt võlausaldaja nõuet. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku poolt oma vara tasuta võõrandamine lähikondsele, millega jättis enda kergemeelselt ilma võimalusest korteri väärtuse arvelt tasuda võlg võlausaldaja ees. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on seega muud asjaolud pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa, mistõttu tuleb füüsilise isiku SM pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 sätete kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse nr. 712- 18.12.2003.a. „Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestamise aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu (17,5 tundi), keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, määrab ajutise halduri tasuks 19 250,- krooni, pankrotimenetluse kulud kuuluvad hüvitamisele summas 750,- krooni., millele lisandub käibemaks 18 % 135,- krooni, kokku 885,- krooni.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.