2-08-76424/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus OÜ Besitas 14.11.2008.a Harju Maakohtule pankrotiavalduse. 09.01.2009. a kõrvaldas võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduses puudused. Avalduse kohaselt on äriühing püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb välja kuulutada pankrot. Kohus algatas 23.01.2009.a võlgniku pankrotimenetluse. Ajutise halduri aruanne 2007.a. bilansi kohaselt oli 31.12.2007.a. seisuga võlgnikul vara kokku 1 218 823 krooni eest, millest põhivara moodustas 225 527 krooni ja käibevara 993 296 krooni. Põhilise osa käibevarast (899 996 krooni) moodustasid müügiks ostetud kaubad (kliimaseadmed). Lühiajalisi kohustusi oli samal ajal 1 358 452 krooni eest, millest ligi poole (647 655 krooni) moodustasid võlad tarnijatele, ca 500 000 krooni laenud ja 120 746 krooni maksuvõlad. Seega võlad ületasid ca 140 000 krooniga vara ning kuna käibevara koosnes peamiselt kliimaseadmetest, millede turg 2008.a. oluliselt vähenes, s t seadmed osutusid mittelikviidseteks laovarudeks, siis oli selleks ajaks tegemist ilmselgelt maksejõuetu ettevõtjaga. Seda kinnitavad ka 31.12.2007.a. bilansi põhjal arvestatud maksevõime näitajad, mille kohaselt maksevõime tase on mitterahuldav, likviidsussuhe nõrk ja kogu vara on finantseeritud võlgadega. Pankrotiavaldusele lisatud võlgade nimekirja kohaselt oli 13.11.2008.a. seisuga võlgasid kokku 524 712 krooni eest, varasid aga 316 500 krooni eest. Seejuures varad koosnesid 20 000 krooni ulatuses 50% suurusest osalusest OÜ-s W K ja ülejäänud osas laovarudeks olevatest jahutusseadmetest, millede tegelik väärtus on raamatupidamuslikust ilmselgelt oluliselt väiksem. Võlgniku majandustegevus oli selleks ajaks lõppenud, mistõttu majandusseis oluliselt käesolevaks ajaks muutunud ei ole. ARK ́i andmeil omab võlgnik ühte 1997.a. sõiduautot xxx. Haldur ei ole muud märkimisväärset võlgnikule kuuluvat vara leidnud: ta ei oma ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, ja kinnistusraamatu andmeil kinnistuid. Võlgnikul on kontod Ühispangas, millede saldod on 0.- krooni. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Samas ei ole aga viidatud võlgade nimekirjas kajastatud kohtutäitur E.Vilippus`e täituritasu summas 11 096,3 krooni, kohtutäitur U Tärno menetluses olevaid väiksemaid nõudeid summades 480.- ja 240.- krooni, milledele lisanduvad täitekulud, ja võlausaldajate poolt arvestatavaid viiviseid, mistõttu tegelik võlgnevus ületab kindlasti 550 000 krooni. Võlgniku võlad moodustavad vähemalt 550 000.- krooni, samal ajal kui reaalset vara on ainult kliimaseadmed laovarudena raamatupidamuslikus maksumuses ca 290 000 krooni. Samas on nende tegelik väärtus oluliselt väiksem, sest nende tehase poolt antud garantiiaeg on läbi ning tegemist on 3 aastat vana mudeliga, kuid tõenäoliselt see siiski ületab pankrotimenetluse kuludeks vajamineva. Samas puudub tal majandustegevus ning omanikud täiendavalt investeerida ei kavatse, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ja võlad intresside ning viiviste näol pidevalt kasvavad.

Kohtuistung Kohtuistungil 18.02.2009. a võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule vastuväiteid ei ole. Otsuse tegevus lõpetada võttis juhatus vastu septembris. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada BOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus K Mõtsniku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara väärtuses 290 000 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 550 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ebaõnnestunud ajastust suure koguse külmutusagregaatide sisseostmisel, millised jäid lattu seisma ning mis sellega põhjustas võlgnikul käibevahendite puudujäägi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise võimalused. Ajutise halduri aruande kohaselt on juhatuse liikmele 24.09.2008.a. välja makstud 6000 krooni juulikuu töötasu, 11.08.2008.a. juunikuu töötasu 10 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur K Mõtsnik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku summas 15 600 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 15 600 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 260 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.