Kohtulahend

2(8)

muudatustes kokkulepitud äramuutev tingimus: "i“. Juhul kui AS-le Ühendatud Kapital võõrandatakse hiljemalt 31.01.2003 OÜ Ganiger Invest osa (ning omandiõigus), mis vastab minimaalselt 5%-le nimetatud osaühingu osakapitali suurusest ning AS Ühendatud Kapital omandab seeläbi minimaalselt 5% OÜ Ganiger Invest kõigi osadega määratud häälte arvust, loobub ÜK laenujäägi tasumise nõudest ja laenujäägilt arvestatud intresside tasumise nõudest." Nimetatud punkti tähendus on kahene: esiteks on tegemist äramuutva tingimusega ja teiseks on tegemist lepinguga vahendusteenuse osutamiseks. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et 13.11.2002 laenulepingu muudatuse punkt „i“ oli alternatiivi pakkumine sugulasele. Tegemist on äramuutva tingimusega. Selliselt on pooled selles ka lepingu kohaselt kokku leppinud. 27.04.2001 sõlmisid AS NG Investeeringud ja Terebra Invest AS OÜ Ganiger Invest osa ostumüügilepingu. Tunnistaja J. R. sõnade kohaselt oli AS Terebra Invest hageja kontrolli all tegutsev firma, milline kasutas hageja sidevahendite numbreid. Nii oli AS Terebra Invest finantsdirektoriks hageja juhatuse liige P. T., kes esindas firmat ka maksuametis. Esitatud tõenditest nähtuvalt on P. T. maksuametis teatanud, et tööjõuna kasutatakse emafirma inimesi (sh jurist, finantsist), pidades hagejat AS Terebra Invest emafirmaks. 27.04.2001 sõlmitud OÜ Ganiger Invest osa ostu-müügilepingu kohaselt pidi osa eest tasutama kahes jaos: 2 600 000 krooni 27.04.2001 ja 7 400 000 krooni 30.06.2001. Esimene osamakse teostati tähtaegselt, teine osamakse jäi tegemata. Samas tunnistaja R. sõnade kohaselt oli võimalik endiselt OÜ Ganiger Invest osa ost-müük varemkokkulepitud tingimustel ka 2002 lõpus. 13.11.2002 hageja (uue võlausaldaja) ja kostja vahel vormistatud laenulepingu muudatustes kokkulepitud äramuutva tingimuse kohaselt vabaneb kostja laenujäägi ja sellelt arvestatud intresside tasumisest, kui hagejale võõrandatakse hiljemalt 31.01.2003 OÜ Ganiger Invest osa (ning omandiõigus), mis vastab minimaalselt 5%-le nimetatud osaühingu osakapitali suurusest ning AS Ühendatud Kapital omandab seeläbi minimaalselt 5% OÜ Ganiger Invest kõigi osadega määratud häälte arvust. Seega on väär hageja seisukoht, et tal puudub igasugune seos AS-ga Terebra Invest. Pangaväljavõttest nähtuvalt on NG Investeeringud AS tagastanud hagejale 2 600 000 krooni ja intressid 340 208,22 krooni 18.12 2002. Käesoleval juhul võis hagejale olla tingimuse saabumine kahjulik seetõttu, et tingimuse saabumisel tekiks kostjal õigus jätta endale 2 000 000 krooni, ning samuti seetõttu, et hageja võis olla loobunud algsest plaanist osta OÜ-s Ganiger Invest 5% osalus. Raha tagasivõtmisega osa müüjalt ja enda nime avalikustamisega enne äramuutva tingimuse tähtaega välistas hageja tingimuse saabumise eelduse – osa müügihinna ettetasumise ja osa omandamise üldse. TsÜS § 104 lg 1 kohaselt tingimus loetakse saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Poolte vahel oli laenulepingu muutmisega sõlmitud kokkulepe vahendusteenuse osutamiseks. Nagu eespool on tuvastatud, takistas tingimuse saabumist oma tegevusega hageja. Kohus ei nõustu hagejaga, nagu puudus poolte vahel mistahes vahendusteenuse osutamise leping. Tehtud laenulepingu muudatusega on fikseeritud teenus, hind ja tähtaeg. Seega oli kostjal nõue ja alus tasaarvestuse tegemiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palus kohtuotsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi. Juhul, kui ringkonnakohus tuvastab vahendusteenuse kokkuleppe olemasolu või hageja õigusvastase käitumise äramuutva tingimuse saabumise takistamisel, mõista AS-lt Esma Vara AS Ühendatud Kapital kasuks välja 18.04.2001 laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus 2 000 000 krooni.

3(8)

Maakohus on vääralt kohaldanud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme ning hinnanud asjas esitatud tõendeid ning vaidlusega seotud asjaolusid ebaõigesti, mis on tinginud ebaõige otsuse tegemise. Maakohus on leidnud põhjendatult, et kostja ja Canister Inc vahel oli sõlmitud laenuleping. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud vahendusteenuse osutamise leping. Kostja ei ole hagejale osutanud vahendusteenust. Maakohus on kohtuotsuse põhjendavas osas analüüsinud tunnistaja J. R. ütlusi, kuid jääb ebaselgeks, kuidas saab tunnistaja ütlustele tuginedes tuvastada vahendusteenuse osutamise kokkuleppe olemasolu. Tunnistaja ise ei viibinud väidetava vahendusteenuse osutamise kokkuleppe sõlmimise juures, vaid kuulis väidetava vahendusteenuse osutamise kokkuleppe sõlmimisest kostja juhatuse liikme ja aktsionäri R. Õ. käest. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud ka ühtegi kirjalikku dokumenti väidetava vahendusteenuse osutamise kokkuleppe sõlmimise kohta, siis on maakohus põhjendamatult tuginenud ainult tunnistaja poolt antud ebamäärastele ja oletuslikele ütlustele ning järeldustele ja jätnud tähelepanuta muud asjas tähtsust omavad asjaolud ning hageja vastuväited. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on J. R. olnud pikka aega kostja nõukogu liige, samuti on J. R. käesoleva hetkeni vaidlusega kaudselt seotud AS Terebra Invest ainuaktsionär ning sama äriühingu kaudu ka kostja ainuaktsionäri ja juhatuse liikme R. Õ. pikaajaline äripartner. Seega on tunnistaja ja kostja juhatuse liige olnud pikaajalised äripartnerid ning ühised ärihuvid sidusid tunnistajat ning kostja esindajat ka käesoleva vaidlusega kaudselt seotud AS Terebra Invest omanikena. Eelnevad pikaajalised partnerlussuhted võivad kallutada tunnistajat andma kostjale soodsaid ütlusi ning mõjutada tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Maakohus ei ole välja toonud, millised olid väidetavad vahendusteenuse osutamise lepingu tingimused, tasumise kord ja alused. Kohtumenetluses ei ole AS NG Investeeringud esindajaid tunnistajana üle kuulatud, et selgitada välja müüja seisukoht ja arvamus võimaliku müügilepingu osas st igasuguse võimaliku vahendusteenuse osutamise võimalikkuse osas. Väidetava vahendusteenuse osutamise kokkuleppega või müügilepingu sõlmimisega seotud tingimuste, aluste ja tasumise korra osas ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et mingisugune müügilepingu sõlmimise protsess sai üldse aset leida (st ka vahendusteenuse osutamise protsess). Samuti ei osanud väidetava vahendusteenuse kokkuleppe sisu või mistahes muude tingimuste osas anda selgeid ja täpseid ütlusi tunnistaja J. R.. Asjaolu, et kostja ja tunnistajaga seotud äriühing AS Terebra Invest sõlmib kokkuleppeid, ei ole vahendusteenuse osutamine hageja kasuks, mille eest hageja peaks väidetavalt kostjale tasuma 2 000 000 krooni. Hagejal puudub seos AS-ga Terebra Invest. Maakohtu järeldus, et kui hageja endine töötaja P. T. osutas AS-le Terebra Invest finantskonsultandi teenuseid, muudab see AS Terebra Invest seotuks hagejaga, on ebaõige. Hageja on iseseisvalt tegutsev äriühing ning P. T. oli hageja juures töölepingu alusel töötanud füüsiline isik, kes oma vabal ajal võis osutada mistahes äriühingutele konsultanditeenuseid. Kuivõrd hageja ei ole saanud OÜ Ganiger Invest osa omandiõigust, siis ei ole 13.11.2002 kokkuleppes sätestatud äramuutev tingimus saabunud ning seega puudub kostjal alus oma laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumisest keelduda. Maakohus ei ole põhjendanud, milles seisneb ning milliste tõenditega on tõendatud hageja poolne õigusvastane käitumine. Kohus on küll oletuslikult arutlenud erinevate võimaluste üle, mis kohtu arvates võisid olla põhjusteks, miks äramuutva tingimuse saabumine võis olla hagejale kahjulik. Samas ei ole kohus viidanud ühelegi tõendile, mis omakorda kinnitaks kohtu kaalutlusi ning seega tõendaks hageja õigusvastast käitumist. Kohtu oletuslikud arutlused ei ole tõsikindlad faktid ning sellistele oletustele ei saa tugineda TsMS-s sätestatud nõuetele vastav kohtuotsus.

4(8)

Kuivõrd hagejal ei olnud mistahes kohustust OÜ Ganiger Invest osa omandada ei ole tal ka võimalust ega põhjust nimetatud tingimuse saabumist takistada TsÜS § 104 lg 1 mõttes. OÜ Ganiger Invest osa 5% suuruse osa omandamine oli hageja õigus ning ta võis oma õigust realiseerida (mitte ei olnud selleks kohustatud). Kuivõrd hageja seda õigust ei realiseerinud, siis ei saa sellist käitumist käesoleval juhul tõlgendada kui TsÜS § 104 lg 1 sätestatud tingimuse saabumise takistamist. Nähtuvalt 27.04.2001 AS Terebra Invest ja AS NG Investeeringute vahel sõlmitud OÜ Ganiger Invest osa müügilepingu p-st 2.2.1 kohustus AS Terebra Invest tasuma OÜ Ganiger Invest osa eest täiendavad 7 400 000 krooni hiljemalt 30.06.2001. Osa müügilepingu p 2.3.2 järgi oli müüjal õigus keelduda OÜ Ganiger Invest osa üleandmisest, kui AS Terebra Invest ei ole täitnud nõuetekohaselt müügilepingu p-st 2.2.1 tulenevaid kohustusi, sh tasunud osa eest hiljemalt 30.06.2001. Eelnevast nähtub, et kui hageja realiseeris oma AS-ga Terebra Invest sõlmitud nõuete loovutamise lepingust tulenevaid õigusi ja palus AS-l NG Investeeringud 2002 lõpus tagastada hagejale AS Terebra Invest poolt OÜ Ganiger Invest osa eest tasutud summad, ei saa nimetatud hageja poolset käitumist käsitleda kui TsÜS § 104 lg 1 sätestatud tingimuse saabumise takistamist, kuivõrd AS-l NG Investeeringud oleks olnud (hagejale summade tagastamisest hoolimata) osa müügilepingust tulenevalt alus osa AS-le Terebra Invest üleandmisest keelduda. Eelnimetatud summa tagastati AS NG Investeeringud poolt hagejale vabatahtlikult. Nimetatud võlgnevuste tagastamine AS NG Investeeringute poolt ei ole kuidagi seotud OÜ Ganiger Invest osa võimaliku omandamise või mitteomandamise küsimusega. Samuti ei tulene mitte kusagilt, et hageja oleks pidanud nõude loovutamise lepingus sätestatud nõudesummat hoiustama võimaliku tulevikus tekkiva umbmäärase tehingu osana AS NG Investeeringute arveldusarvel. Kuivõrd müüja ja hageja ei olnud sõlminud müügilepingu allkirjastamise kokkulepet, ei olnud üldse toimunud mistahes läbirääkimisi võimaliku müügihinna suuruse kohta, rääkimata müügihinna tasumise tingimustest, siis arvestades summa suurust, miks oleks sellises olukorras pidanud hageja oma raha mitte tagasi küsima. Maakohtu väide, nagu oleks hageja takistanud äramuutva tingimuse saabumist põhjusel, et tingimuse saabumine oleks olnud hagejale kahjulik, on asjatundmatu ja väär. Kui Eesti Raudtee erastamises osalemine, mitte laenu andmine kostjale, oleks olnud hageja (esialgselt siis AS Canister Invest) tõsikindel eesmärk, siis oleks hageja kui oma majandustegevuses kasumi teenimisele orienteeritud äriühing kahtlemata olnud huvitatud nn omahinnaga Eesti Raudtee erastamises osalemisest. Seega oleks vastupidiselt esimese astme kohtu järeldustele, äramuutva tingimuse saabumine olnud hagejale väga soodne. Teiseks, kuivõrd nähtub, et tõendamata on väidetava müügilepingu kokkulepe olemasolu hageja ja AS NG Investeeringud vahel, st puudub kokkulepe, mida hageja peaks ostma, millise hinna eest ja millistel tingimustel, siis kuidas sai hageja üldse takistada sündmuse saabumist, mille saabumise eeldustes (müügilepingu sõlmimise kokkulepe ostja ja müüja vahel) puudus selgus ning teada ei ole kas selline sündmus oleks üldse kunagi saabunud. Maakohus ei ole AS NG Investeeringud esindajaid tunnistajana üle kuulatud, et selgitada välja müüja seisukoht ja arvamus võimaliku müügilepingu sõlmimise või mittesõlmimise osas. Maakohus on leidnud, et oma nime avalikustamisega välistas hageja äramuutva tingimuse saabumise. Kohtu sellekohane järeldus on vastuoluline ning põhjendamata. OÜ Ganiger Invest osa omandiõiguse üleminekul hagejale on ju vältimatult vajalik hageja kui osa omandaja nime avalikustamine. 13.11.2002 kokkuleppes on sõnaselgelt sätestatud, et hageja peab saama OÜ Ganiger Invest osa omandiõiguse. Juhul, kui hageja nimi oleks AS NG Investeeringute jaoks ebasobiv (mida ta ei tohiks olla – vaatamata sellele, et müüja seisukohta menetluse käigus pole tuvastatud), st AS NG Investeeringud ei nõustuks osa hagejale võõrandama, siis ei näita see hageja poolset tehingu õigusvastast takistamist, vaid just müüja soovimatust OÜ Ganiger Invest osa hagejale võõrandada. Arvestades tehingu mahtu on ju

5(8)

täiesti mõeldamatu eeldada, et enda nime tehingu ettevalmistamise protsessis ei avalikustata või tehakse seda võimalikult tehingu lõpuosas, kui on juba leitud finantsvahendid või saavutatud kokkulepe tehingu sooritamiseks. Riskida asjaoluga, et müüja viimasel hetkel ostja nime tõttu tehingust loobub, sellise mahuga tehingu puhul ükski äriühing endale kindlasti lubada ei saa. 13.11.2002 laenulepingu muutmise kokkuleppe p 5 järgi kui hagejale oleks hiljemalt 31.01.2003 võõrandatud vähemalt 5% suurune osalus OÜ-s Ganiger Invest oleks hageja loobunud kostja suhtes laenulepingust tuleneva põhinõude ja intresside tasumise nõudmisest. Isegi juhul, kui ringkonnakohus tuvastaks vahendusteenuse kokkuleppe olemasolu või hageja õigusvastase käitumise tehingu takistamisel, on kostja kohustatud tasuma hagejale laenulepingust tuleneva viivisevõlgnevuse, milline on käesolevaks hetkeks enam kui 2 000 000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Edasine menetluse käik Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 4 000 000 krooni ning 295 000 krooni kohtukuludena.. Kostja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2008 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 08.01.2008 otsuse põhjendusi tuleb muuta, kuid resolutsioon tuleb jätta muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel osas. Kuna kostja loobus oma vastuväidetest, mis puudutasid vahendustehingut, siis tuleb need põhjendused maakohtu otsusest välja jätta. Hageja ei ole nimetatud väiteid omaks võtnud. Muus osas kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Asjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: 1) 18. aprilli 2001. a kuupäeva kannab laenuleping, mille teksti kohaselt andis laenuandja kostjale laenu 4 767 000 krooni ning see raha on kostjale üle kantud; 2) 2001. a detsembris tagastas kostja laenuandjale 2 767 000 krooni, ülejäänud 2 000 000 krooni ei ole tagastatud; 3) 27. aprillil 2001 sõlmisid AS NG Investeeringud ja Terebra Invest AS osaühingu Ganiger Invest osa müügilepingu; 4) 4. oktoobril 2002 (26. jaanuari 2004. a täiendusega) loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale; 5) 13. novembri 2002. a laenulepingu muudatustes lepiti kokku äramuutev tingimus, mille järgi vabaneb kostja laenujäägi ja sellelt arvestatud intressi tasumisest, kui hagejale võõrandatakse hiljemalt 31. jaanuaril 2003 osaühingu Ganiger Invest osa, mis vastab

6(8)

minimaalselt 5% nimetatud osaühingu osakapitali suurusest ning hageja omandab seeläbi minimaalselt 5% selle osaühingu osadega määratud häälte arvust; 6) 13. novembril 2002 loovutas Terebra Invest AS 27. aprilli 2001. a osa müügilepingust tulenevad (raha tagasisaamise) nõuded hagejale; 7) 18. detsembril 2002 tagastas AS NG Investeeringud hagejale 2 600 000 krooni ja maksis intressina 340 208 krooni 22 senti; 8) Terebra Invest AS ega hageja ei omandanud osaühingu Ganiger Invest osa. Ringkonnakohtu istungil loobus kostja oma vastuväidetest hagile, mis põhinesid asjaolul, et poolte vahel oli sõlmitud vahendusleping ja palus nimetatud vastuväitele mitte hinnangut seetõttu anda. Kolleegium leiab, et menetlusõiguse sätted ei takista kostjal oma vastuväidetest loobuda ka apellatsioonimenetluses ning seetõttu kohus kostja sellekohastele vastuväidetele hinnangut ei anna. Eeltoodu alusel ei ole täidetav ka Riigikohtu otsuse p-des 20-24 toodud juhis ringkonnakohtule, kuna nimetatud punktid sisaldavad juhist hinnangu andmiseks kostja vastuväidetele vahenduslepingu sõlmimise kohta. Samuti ei anna hinnangut apellatsioonkaebuses toodud väidetele, mis puudutavad vahenduslepingut. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et algselt on kostja ja Canister Inc vahel sõlmitud laenuleping. Küll on aga 13.11.2002 hageja (uue võlausaldaja) ja kostja vahel vormistatud laenulepingu muudatustes kokkulepitud äramuutev tingimus: "i“. Juhul kui AS-le Ühendatud Kapital võõrandatakse hiljemalt 31.01.2003 OÜ Ganiger Invest osa (ning omandiõigus), mis vastab minimaalselt 5%-le nimetatud osaühingu osakapitali suurusest ning AS Ühendatud Kapital omandab seeläbi minimaalselt 5% OÜ Ganiger Invest kõigi osadega määratud häälte arvust, loobub ÜK laenujäägi tasumise nõudest ja laenujäägilt arvestatud intresside tasumise nõudest." Nimetatud punkt sisaldab äramuutvat tingimust. Riigikohus leidis samas asjas tehtud lahendis, et TsÜS § 104 lg 1 järgi loetakse tingimus saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. TsÜS § 104 lg 1 kohaldamiseks on piisav esile tuua, et äramuutva tingimuse saabumine ei olnud tingimust takistanud poolele kasulik. Selleks piisab üksnes, kui tõendatakse, et tingimuse saabumisega jäänuks tingimuse saabumist takistanud pool millestki ilma. Praegusel juhul võis selleks olla 2 000 000 kroonist ilmajäämine.

7(8)

kokkuleppe täitmiseks. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid maakohtu otsusega tuvastatule, mis ei anna alust otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kolleegium leiab, et ülaltoodu alusel vabanes kostja 13.11.2002 kokkuleppe alusel kohustusest tasuda hagejale 2 000 000 krooni varem, s.o. 18.04.2001 sõlmitud laenulepingu alusel. Kuna kostja vabanes kohustusest tasuda hagejale 2 000 000 krooni 2002 detsembris, siis pole põhjendatud ka hageja poolt apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt oleks hagejal igal juhul, ka sõltumata võla olemasolust, nõuda viivist 2 000 000 krooni. Ülaltoodu alusel ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel poolte endi kanda.

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Urmas Reinola

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.