Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 08.01.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-04-123/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.01.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2248

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-04-123

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 8.jaanuar 2008

Kohtukoosseis

kohtunik J Saaremõts

Kohtuasi

AS Ü(registrikood XXX, asukoht: XX) hagi AS E(endine AS E registrikood XXX, asukoht: XXX) vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse sisse nõudmiseks ja AS E vastuhagi AS Ü ja CI(asukoht: XXX) vastu laenulepingu tühisuse tunnustamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 23.november 2007 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud protsessiosalised hageja ja vastukostja CI esindaja adv Janno Kuusk; kostja esindaja adv Andres Vinkel ja juhatuse liige R Õ. Kohtuotsuse resolutsioon

1.Jätta hagi ja vastuhagi rahuldamata.

2.Tühistada Tallinna Linnkohtu 9.märts 2004 hagi tagamise määrus, millega seati AS Ü kasuks 4 000 000krooni suurune hüpoteek AS E(endine AS E) kuuluvale kaasomandile hoonestusõigusest kinnistule asukohaga Tallinnas XXX, mille kohta on avatud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonnas registriosa nr XXX (vana nr XXX).

3.Kohtukulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsusele saavad pooled esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.. I Asjaolud 18.04.2001 sõlmimise aega kandva kuupäevaga sõlmisid välisriigi äriühing CI ning kostja laenulepingu, mille kohaselt andis CI kostjale laenu 4 767 000.00 krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2001 ja intressiga 10% aastas (I kd tl 17-19). 21.12.2001 ja 27.12.2001 tagastas kostja kokku 2 767 000.00 krooni (I kd tl 160-161). Lepingu kohaselt kohustus laenusaaja tähtajaks tasumata summalt maksma viivist 0,1% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. Lepinguga

Sarnased lahendid

Võlaõigus

04.10.2002 ja selle lisaga 26.01.2004 loovutas laenuandja lepingust tulenevad nõuded laenusaaja vastu täies ulatuses hagejale (I kd tl 23-24; 52). II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja korduvalt esitanud kostjale tema ning CI vahel 04.10.2002 sõlmitud nõude loovutamise lepingu ning sellest tuleneva nõude tagastamata laenusumma tagastamiseks ning intresside ja viiviste tasumiseks, samuti arved sellise kohutuse täitmiseks. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 2 000 000.00 krooni, viivisvõlgnevusena 1 453.644 krooni ning intressidena 546 356.00 krooni, kokku 4 000 000.00 krooni ja kohtukulud. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on CI hagejaga tihedalt ja lähedalt seotud äriühing, kes on tegutsenud hageja kontrolli all. Hagis viidatud laenuleping oli üks osa hageja ja kostja vahelisest tehingust, mille sisuks oli hageja soov omandada 5% osalus OÜ-s G . Kuna hagejal puudus võimalus sellise tehingu teostamiseks, siis tuli kostjal, kasutades seejuures äriühingut T AS, omandada 5% osalus OÜ-s G , hagejal aga finantseerida kõik tehinguga seotud kulud. Peale ostu-müügilepingu sõlmimist oli hageja kohustatud tasuma kostjale 2 000 000.00 krooni tasu käsundi täitmise eest. Kuna poolte omanikud on omavahel lähedased sugulased, siis algselt omavahelist kokkulepet kirjalikult ei vormistatud. Kohtule esitatud laenuleping vormistati kirjalikult alles 13.11.2002, koos kokkuleppega laenulepingu muutmiseks (I kd tl 81-82). Viimane sisaldab viidet poolte tegelikule tahtele. Kuna hageja poolt oma nõude aluseks toodud laenulepingut kasutati poolte poolt tegelikkuses vaid omavahelise tegeliku tehingu läbiviimise käigus teostatud rahaliste ülekannete vormistamiseks, ei ole laenulepingul eraldiseisvat sisu ja poolte tegelik tahe ei olnud suunatud laenulepingu sõlmimisele. Kostja maksis CI-le 2001.aasta detsembris pangaülekandega 2 767 000.00 krooni tagastamaks CI-le raha, mis oli kostjale üle kantud aktsiate omandamiseks. Kostja on seisukohal, et maksekorralduse selgituse lahtrisse märgitu /viide laenulepingule/ ei tõenda laenulepingu olemasolu ega selle kehtivust. Kostja on 19.09.2003 esitanud hagejale ka tasaarvelduse teostamise avalduse antud nõudesumma osas (I kd tl 45-46), millele hageja ei ole vastu vaielnud. Seega võlaõigusseaduse kohaselt loetakse tasaarveldus teostatuks. Ülaltoodu motiividel loeb kostja hageja nõude laenu põhiosa nõudes põhjendamatuks ja seadusega vastuolus olevaks. Põhinõude puudumisel on põhjendamatu ja seadusvastane ka intresside ja viiviste nõue. IV Kostja vastuhagi Vastuhagi kohaselt sõlmiti CI ja endise AS E vaheline laenuleping, mis on dateeritud 18.04.2001, tegelikult 2002.aasta detsembris. Asjaolu, et laenulepingut ei sõlmitud mitte 18.04.2001, vaid poolteist aastat hiljem, tõendab PT poolt R Õ 13.12.2002 saadetud elektrooniline kiri (I kd tl 139), millele on lisatud laenulepingu ja selle muudatuse projekt. Nimetatud e-mail tõendab, et laenulepingut ei olnud 13.12.2002 veel sõlmitud, vaid poolte vahel käisid alles läbirääkimised raha ülekandmise õigusliku põhjenduse leidmiseks võimalike lahenduste osas. Antud juhul oli varasema kuupäeva märkimisel lepingus kindel eesmärki – taheti luua muljet, et 2001.aasta kevadel toimunud raha üleandmine toimus laenulepingu alusel. 18.04.2001 kuupäeva kandev laenuleping on tühine, kuna tegemist on näiliku tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse /TsÜS-i/ § 89 lg 1 mõttes. Poolte tahe ei olnud sõlmida laenulepingut koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Nimetatud asjaolu tõendab laenulepingu muutmise kokkuleppe punkt 5.i, millest nähtub poolte tegelik tahe – AS-i Ü soov osta OÜ G osa ja maksta hagejale selle eest vahendustasu ning AS E tahe pakkuda tehingu sõlmimiseks vahendusteenust ning saada selle eest vahendustasu. Sooviti luua mulje laenulepingu sõlmimisest, sellega seotud õiguslikke tagajärgi aga ei soovitud. Lepingu sõlmimise soovi olemasolu ja tühisuse seisukohalt ei oma tähtsust ka lepingu muutmine. Kuivõrd pooled olid otsustanud sõlmida raha üleandmisele õigusliku põhjenduse näitamiseks näiliku

laenulepingu, siis ka seda laenulepingut muutev tehing on näiline. Hageja tegi kõik endast oleneva, et kokkulepitu realiseeruks ning kostja saaks omandada osa OÜ-s G . Osa müügileping jäi sõlmimata AS-st Ü endast tulenevatel asjaoludel. Sellest tulenevalt oli vastuhagejal õigus saada kokkulepitud tasu ja seega ei võlgne ta vastukostjatele midagi. Tulenevalt eeltoodust palub hageja tunnustada CI ja AS E vahel sõlmitud laenulepingu tühisust ning mõista AS-lt Ü välja vastuhageja poolt kantud kohtukulud. V Hageja ja vastukostja CI seisukohad vastuhagile AS Ü ja CI vastuhagi ei tunnista ning paluvad jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole CI ja AS E vahel sõlmitud laenuleping tühine ning tegemist ei ole näiliku tehinguga. Antud juhul oli poolte tahe sõlmida just laenuleping koos kõigi sellega kaasnevate tagajärgedega. Laenulepingu sõlmimine on täiendatud maksekorraldusega, millega laenusumma hagejale üle kanti, kuid samuti hageja enda poolse tegevusega - nimelt on hageja ise suure osa laenusummast s o 2 767 000.00 krooni laenuandjale tagastanud. Lisaks on hageja ise esitanud kostjale tasaarvelduse avalduse, milles teatab oma soovist tasaarveldada kostja 2 000 000.00 kroonise nõude tema väidetava nõudega kostja vastu seoses vahendusteenuse osutamisega. Kui hageja leiaks, et ei sõlminud laenulepingut, siis puuduks alus mingisuguseid nõudeid ka tasaarveldada. Hageja on kohtule esitanud laenulepingu muudatuse kokkuleppe, millest nähtub jällegi, et laenuleping sõlmiti ning et hageja on saanud laenusummana kokku 4 767 000.00 krooni ning laenujääk on 2 000 000.00 krooni. Nimetatud kokkuleppest tulenevalt ei ole hageja kohustatud laenujääki tagastama üksnes juhul, kui kostjal õnnestub omandada OÜ G osa. Sellist tehingut pole aga kunagi toimunud, mistõttu jääb arusaamatuks hageja seisukoht, et tema on täitnud kohustused ning et temal on seetõttu õigus vahendustasule. Kostja ei saa nõustuda hageja seisukohaga nagu oleks laenuleping sõlmitud alles detsembris 2002, kuna sellisel juhul ei oleks poolte vahel mingisugust õigussuhet. Õigussuhe tekkis 18.04.2001 ning nimelt 18.04.2001 sõlmiti laenuleping. Nimetatu on tõendatud maksekorraldusega, millega hagejale laenusumma üle kanti, laenulepinguga, selle muudatusega ja samuti hageja enda poolse tegevusega laenulepingu täitmisel. Pooled on nii sõnades kui tegudes laenulepingu sõlmimist 18.04.2001 kinnitanud ning seda ka enne 2002.aastat täitnud. Seega saaks antud juhul laenulepingu tagantjärele formuleerimist käsitleda üksnes kui poolte tahet omavahelisi suhteid korrektsemaks vormistada või oma tahet kinnitada. VI Menetluse käik Tallinna Linnakohus tegi 14 oktoober 2005 otsuse käesolevas asjas. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Riigikohus oma 16. november 2006 lahendiga tühistas alama astme kohtute lahendid ja saatis asja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. VII Täiendavad seisukohad AS E on seisukohal, et kohustus lõppes tasaarvestuse tegemisega ja AS Ü on hea usu vastaselt takistanud äramuutva tingimuse saabumist. AS Ü ja CI on seisukohal, et tegemist on laenulepinguga. Puudus kokkulepe vahendusteenuse osutamise kohta ja hageja on pakkunud vaid alternatiivse võimaluse võlgnevuse ewest tasumiseks. Äramuutev tingimus ei ole saabunud ja Ü ei ole käitunud süüliselt.

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja on avaldanud seisukohta, et tegelikkuses on laenuleping sõlmitud juba peale uue tsiviilseadustiku üldosa seaduse kehtima hakkamist. Kohus on seisukohal, et tõendamist pole leidnud nagu oleks sõlmitud laenuleping 2002 aasta detsembris, ning, et tegemist oleks näiliku tehinguga. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 tuleb võlasuhtele, mis tekkis enne 01.07.2002, kohaldada enne VÕSRS-i kehtinud seadust. Laenulepingu puhul ei ole tegemist kestvuslepinguga. Kohus on seisukohal, et hageja oleks pidanud oma nõude esitama kuni 1.juuli 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus §-de 66 ja 69 alusel. Asjaolu et PT on 13.detsember 2002 esitanud kostja E seaduslikule esindajale laenulepingu ja selle muudatuste projekti e - kirjas, ei välista laenulepingu sõlmimist 18.04.2001, millisele on pooled alla kirjutanud. Ü ja E on kinnitanud makseid CI E ajavahemikul 20. 04. 01 – 28.05.01 ja hagejalt CI 21. ja 27.12.01. CI on maksekorraldustes selgituseks märkinud: „Laen, leping 18.04.01“, E on tagastanud selgitusega: „Vastavalt laenulepingule I osamakse“(Ikd tl 20-22; 81-82; 160-161). Kohus nõustub kostjaga siinkohal selles, et hageja on esitanud AS Ü tasaarvelduse avalduse sooviga tasaarvestada AS Ü 2 000 000 kroonine nõue oma väidetava nõudega AS Ü vastu seoses vahendusteenuse osutamisega. Tasaarevestus on võimalik vastastikuste nõuete korral. Ka on hageja esitanud seisukoha, et kohustis on lõppenud tasaarvestusega. Ka E ja AS Ü vahel sõlmitud laenulepingu muudatus kinnitab laenu saamist ja selle osalist tagastamist. Järgnevalt lahkab kohus hagiga seonduvat. Kohus on seisukohal, et algselt on kostja ja CI vahel sõlmitud laenuleping. Küll on aga

13.novembril 2002 hageja (uue võlausaldaja) ja kostja vahel vormistatud laenulepingu muudatustes kokkulepitud äramuutev tingimus: "i. Juhul kui ÜK-le võõrandatakse hiljemalt 31.01.2003 OÜ G osa (ning omandiõigus), mis vastab minimaalselt 5-le %-le nimetatud osaühingu osakapitali suurusest ning ÜK omandab seeläbi minimaalselt 5% OÜ G kõigi osadega määratud häälte arvust, loobub ÜK laenujäägi tasumise nõudest ja laenujäägilt arvestatud intresside tasumise nõudest." Kohus on seisukohal, et nimetatud punkti tähendus on kahene: esiteks on tegemist äramuutva tingimusega ja teiseks on tegemist lepinguga vahendusteenuse osutamiseks. Kohus ei nõustu siinkohal hageja seisukohaga, et 13. novembril 2002 laenulepingu muudatuse punkt „i“ oli alternatiivi pakkumisega sugulasele. Kohus on seisukohal, et siin on tegemist äramuutva tingimusega. Selliselt on pooled selles ka lepingu kohaselt kokku leppinud. TsÜS § 102 lg3 kohaselt tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tunnistaja JRütluste kohaselt (II kd tl 98-100) oli teada HT soov raudteed erastada. HT osales füüsilise isikuna AS RER, milline esitas konkureeriva pakkumise raudtee erastamiseks. C pidi omandama osaluse AS BRS. 27.aprill 2001 sõlmisid AS NG eeringud ja T AS OÜ G osast ostumüügilepingu (I kd tl 92-95). Tunnistaja R sõnade kohaselt T i omandamise põhjuseks oli erastamise tehnilise poole läbiviimine. AS T aktsionärideks olid R Õ ja J R ning juhatuse liikmeks oli J R . Samas tunnistaja R sõnade kohaselt oli AS T hageja kontrolli all tegutsev firma, milline kasutas hageja sidevahendite numbreid. Nii oli AS T finantsdirektoriks hageja juhatuse liige PT, kes esindas firmat ka maksuametis (tl 84-89). Esitatud tõenditest nähtuvalt on PT maksuametis teatanud, et tööjõuna kasutatakse emafirma inimesi s.h jurist, finantsist, pidades hagejat AS T emafirmaks. Nii kinnitab PT ka vande all, et ta on olnud finants ja maksualaseks konsultandiks AS T ning, et seda tööd palus teha HT(I kd tl 200). Seega on väär ka hageja seisukoht, et tal puudub igasugune seos AS T . 27.aprill 2001 sõlmitud OÜ G osast ostumüügilepingu kohaselt pidi osa eest tasutama kahes jaos- esmalt 2 600 000 27.04.2001 ja 7 400 000 30.06.2001. Esimene osamakse teostati tähtaegselt, teine osamakse jäi tegemata. Samas tunnistaja R sõnade kohaselt oli võimalik

13.novembril 2002 hageja (uue võlausaldaja) ja kostja vahel vormistatud laenulepingu muudatustes kokkulepitud äramuutva tingimuse kohaselt vabanes kostja laenujäägi ja sellelt arvestatud intresside tasumisest, kui hagejale võõrandatakse hiljemalt 31.01.2003 OÜ G osa (ning omandiõigus), mis vastab minimaalselt 5-le %-le nimetatud osaühingu osakapitali suurusest ning ÜK omandab seeläbi minimaalselt 5% OÜ G kõigi osadega määratud häälte arvust. Seega on väär ka hageja seisukoht, et tal puudub igasugune seos AS T . Pangaväljavõttest (II kd tl 94-107) nähtuvalt on NG eeringud AS tagastanud hagejale nõude 2600000 ja intressid 340 208,22 18.12 2002. JKe-kirjast nähtuvalt G põhisumma 794 365 krooni ja intressid 85 524 krooni on hagejale tagastatud (I kd tl 91) Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul võis hagejale olla tingimuse saabumine kahjulik seetõttu, et tingimuse saabumisel tekiks kostjal õigus jätta endale 2 miljonit krooni, ning samuti seetõttu, et hageja võis olla loobunud algsest plaanist osta OÜ-s G 5% osalus. Kohus nõustub kostjaga, et raha tagasivõtmisega osa müüjalt ja enda nime avalikustamisega enne äramuutva tingimuse tähtaega välistas hageja tingimuse saabumise eelduse –osa müügihinna ettetasumise ja osa omandamise üldse. TsÜS § 104 lg1kohaselt tingimus loetakse saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Kohus nõustub kostjaga, et poolte vahel oli laenulepingu muutmisega sõlmitud kokkulepe vahendusteenuse osutamiseks. Võlaõigusseaduse §664 lg2 järgi kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Nagu eespool on kohus tuvastanud, takistas tingimuse saabumist oma tegevusega hageja. Kohus ei nõustu siinjuures hagejaga, nagu puudus poolte vahel mistahes vahendusteenuse osutamise leping. Tehtud laenulepingu muudatusega on fikseeritud teenus, hind ja tähtaeg. Seega oli kostjal nõue ja alus tasaarvestuse tegemiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuivõrd hagid jäävad rahuldamata, lähtub kohus kohtukulude väljamõistmisel TsMS § 60 lg-st 1, jättes kohtukulud poolte enda kanda.